Kohtulahend

sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 129,00 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 421,50 (nelisada kakskümmend üks eurot ja 50 senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 35,13 (kolmkümmend viis eurot ja kolmteist senti) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 35,07 (kolmkümmend viis eurot ja seitse senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700063087 ning selgituse “H.E, otsus nr 1-15-6903, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus H.E süüdistatakse selles, et tema 01.aprillil 2015a. kell 16:55 ajal Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Võru maanteel juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus H.E väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,41mg/l (-/+ 0,14 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus H.E Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani H.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. H.E süüdistatakse selles, et tema hoidis kõrvale täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 23.10.2014a. kohtuotsusega 1-14-7341 süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles: 01.aprillil 2015a. kell 16:55 ajal juhtis Võru maakonnas Rõuge vallas Rõuge alevikus Võru maanteel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxxx, kusjuures eelnimetatud kohtuotsusega oli H.E-lt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuud 2013a). Seega pani H.E toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo - täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidmise. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ja KarS §-s 329 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.E-le karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.10.2014.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (tegemata üldkasuliku töö osas), so 5 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra, mõista H.E-le liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahend - H.E-le kuuluv mootorsõiduk, Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.E süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 414 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal H.E saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 05.05.2015.a määruse nr 1-15-3653 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, H.E-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx. Arestitud vara (mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx) on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale.

KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. H.E on varem korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas on taas alus H.E süüdi tunnistada joobes juhtimises. Karistusregistri õiendist ja kohtuotsustest nähtuvalt on H.E varem kahel korral kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Esimesel korral karistati süüdistatavat joobes juhtimise eest tingimisi vangistusega ning teisel korral, mis on toime pandud katseajal, vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kõik nimetatud kuriteod pani süüdistatav toime juhtides sõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxxx. Mõlemal korral kohaldati H.E-le ka lisakaristust - juhtimisõigus äravõtmist vastavalt kolmeks kuuks ja viieks kuuks. Eeltoodud alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 05.05.2015.a määruse nr 1-15-3653 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, H.E-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.E menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 129 eurot ning pukseerimiskulu 67,20 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kuna H.E on pensionär ning 60% ulatuses töövõimetu, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalasjas arestitud vara – Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx – pukseerimiskulu 67,20 eurot ja pool sundraha, so 292,50 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel tuleb H.E-lt välja mõista menetluskulu kokku 421,50 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades H.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel temale võimalus tasuda menetluskulud kokku 421,50 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.