Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas Aleksei Gribanovit 20.06.2012. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 6 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.05.2011. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 5 kuu ja 26 päeva võrra. Kohtuotsus jõustus 18.02.2013. Harju Maakohus karistas 09.05.2011. a otsusega Aleksei Gribanovit KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2013. a ja lõppeb 29.08.2019. a. Aleksei Gribanovil avaneb ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 02.06.2016. a, olles selleks ajaks ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Aleksei Gribanov andis nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Aleksei Gribanovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Aleksei Gribanovil on vabanemisel võimalus asuda elama oma ema juurde, kelle juures elab ka tema poeg. XXXX, kus Aleksei Gribanov enne käesolevat vangistust töötas, garanteerib kinnipeetavale töö ka vanglast vabanemisel. Suhted lähedastega on head. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Aleksei Gribanovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul viitavad toimepandud kuriteod ja sõltuvusdiagnoos asjaolule, et isik võib vabanemise korral toime panna uue kuriteo ja olla jätkuvalt ohtlik avalikkusele. Aleksei Gribanovi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad

alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Aleksei Gribanovi puhul on põhjendatud karistuse lõpuni ärakandmine. Süüdimõistetu Aleksei Gribanov kinnitas kohtus, et soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Vabanedes kavatseb ta minna tööle, toetada poega, vabaneda narkootikumidest ja tõestada, et suudab normaalselt elada. Kaitsja toetas Aleksei Gribanovi vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja leidis, et uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul vangla hinnangul madal. Ta on läbinud XXXX, organism ei nõua enam narkootilisi aineid, ta saab neist hoiduda. Kõik olulised tingimused on täidetud, tal on töökoht ja toetav pere. Kohtuniku seisukoht Aleksei Gribanov kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 2 p 1 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksei Gribanov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Aleksei Gribanovi vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava ema andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Gribanovil on vabanemisel olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kus hetkel elab tema ema ja poeg. Vanglast vabanemisel kinnipeetaval kindel töökoht puudub, kuid XXXX andmetel oleks Aleksei Gribanovil võimalik antud ettevõttesse tööle asuda keevitajana. Aleksei Gribanovi ema ning venna sõnul on suhted perekonnas head. Positiivne on asjaolu, et Aleksei Gribanov osales ajavahemikul 08.04. – 10.06.2014 sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, 19.04. – 28.06.2015 EHPV Tervise tugigrupis sõltuvusprobleemidega ja HIV riskirühmas olevatele kinnipeetavatele, 27.08. – 26.11.2015 kristlikus programmis „12 sammu“ ning 15.09. – 22.12.2015 grupitöös teraapiakoeraga. Vangla iseloomustuse kohaselt oli Aleksei Gribanovi motivatsioon sõltuvusteemaliste loengute tsüklis madal ning puudus tahe elus midagi muuta. Teistes programmides osales aktiivselt,

töötas kaasa ja täitis antud ülesandeid hästi. Samuti õppis kinnipeetav riigikeelt A1 tasemel 13.01.2014 – 09.04.2014, A2 tasemel 26.04. – 12.09.2014 ning kordas A2 taseme kursust

Eeltoodu näitab, et Aleksei Gribanov ei ole suutnud varem katseaega edukalt läbida, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on uimastisõltlane, kellele vangistuses on tagatud igakülgne ravi ja rehabilitatsioon, kuid vabaduses seda ei ole. Kuigi vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski väikeseks, on see kohtu hinnangul suur juhul, kui toimub tagasilangus narkootiliste ainete tarvitamise juurde. Metadoonist loobus Aleksei Gribanov möödunud aastal, seega on narkootiliste ainete vaba periood olnud lühike. Narkootilisi aineid on Aleksei Gribanov käidelnud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on ka varem töötanud ja omanud sissetulekut, kuid see ei ole teda motiveerinud narkootilistest ainetest hoiduma. Kohtul puudub veendumus, et Aleksei Gribanov ei naase oma varasema elukorralduse juurde. Praeguseks ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Aleksei Gribanovi puhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema ennetähtaegse vabastamise. Aleksei Gribanov kannab karistust korduva suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, olles varem sama teo eest kaks korda juba karistatud. Pool mõistetud karistusest, kolm aastat 3 kuud saab tal ära kantud käesoleva aasta juuni alguses. See on liiga lühike aeg, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida, arvestades toimepandud kuriteo iseloomu ja korduvust. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksei Gribonaovilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.