lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1717/103

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-1717/103
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1717/29Viru Maakohus Narva kohtumaja10.06.20131-13-1717/26Viru Maakohus Narva kohtumaja10.06.20131-13-1717/35Tartu Ringkonnakohus15.08.20131-13-1717/90Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.03.20151-13-1717/99Viru Maakohus Narva kohtumaja24.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1717

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 24. märtsi 2016 määrus Sergei Kedrovi (ik 37710033718) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Kedrov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 10. juuni 2013 otsusega mõisteti Sergei Kedrovile KarS § 263 p-de 1, 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg ja loeti S. Kedrovi kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 3. detsembri 2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning mõisteti S. Kedrovi liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust alates 31. maist 2013.
2.Viru Maakohtu 17. märtsi 2015 määrusega vabastati S. Kedrov vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13. augustini 2016. Süüdlane allutati käitumiskontrollile ja mh pandi talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. Esimesel kolmel kuul kohaldati S. Kedrovile elektroonilist valvet.
3.10. märtsil 2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata S. Kedrovi kandmata jäänud karistus täitmisele. Nimelt rikkus süüdlane teadlikult kohustust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt on S. Kedrov katseajal rikkunud ka elektroonilise valve kohustust ning talle on selle eest tehtud kirjalik hoiatus. Maakohtu määrus
4.Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati S. Kedrovile Viru Maakohtu 10. juuni 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust täitmisele. Kohus tegi kindlaks, et S. Kedrov rikkus 27.02.2016 alkoholi tarvitamise keeldu ega pidanud süüdlase põhjendusi alkoholi tarvitamise kohta mõjuvaks. S. Kedrov on juba korra katseaja tingimusi rikkunud, kui ei ilmunud 13. juunil 2015 määratud ajaks tagasi elukohta. Eelnevast tulenevalt ei pidanud kohus täiendavate kohustuste määramist põhjendatuks. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Kedrov, kes palub jätta talle mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata. S. Kedrov rõhutab, et ta on oma peres ainus toitja. Ta selgitas kriminaalhooldusametnikele, et jõi 27. veebruaril 2016 naisega džinni. Abikaasaga on suhted keerulised, sest paar on otsustanud lahutada. Samas aga määruskaebuses selgitab S. Kedrov, et tegelikult ta ei joonud džinni. Alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli põhjustatud ühest piiritust sisaldavast ravimist, mida ta võtab. Samuti võtab S. Kedrov veel tugevatoimelisi ravimeid, mille kõrvalmõjud tingisid valed ütlused džinni joomise kohta. Süüdimõistetu palub ka arvestada, et ta ema tervis on halb ning S. Kedrov soovib vabaduses ema eest hoolitseda. Isik lubab enam mitte kriminaalhoolduse nõudeid rikkuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus leidis, et teised KarS § 76 lg-s 7 loetletud meetmed ei omaks S. Kedrovi suhtes soovitud mõju ning pööras süüdlase karistuse täitmisele.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Kedrovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid S. Kedrov ei suutnud täita kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna süüdlase kuritegeliku käitumise peamiseks soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, siis oligi S. Kedrovi vabastamise üheks eelduseks, et ta hoidub katseajal alkoholist. S. Kedrov ei suutnud seda aga teha. Ka ringkonnakohus ei pea S. Kedrovi põhjendusi alkoholi tarvitamise kohta mõjuvaks. Kui tal tekkisid vabaduses probleemid, pöördus ta lahendusena kohe alkoholi poole. Ringkonnakohus ei pea usutavaks S. Kedrovi versiooni ravimi tarvitamise kohta, kuna on ilmselge, et selle on isik mõelnud välja alles määruskaebemenetluses. Varasemalt on ta andnud ühesuguseid ütlusi alkoholi joomise kohta. S. Kedrov läbis katseaja jooksul ka sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Ometi ei saanud süüdlane programmist ega kriminaalhooldusest piisavalt motivatsiooni, et alkoholist loobuda. Lisaks on S. Kedrov varasemalt rikkunud elektroonilise valve tingimusi, mille eest kriminaalhooldaja tegi talle hoiatuse. Seeõttu ei oleks uue hoiatuse tegemine otstarbekas. Kuna S. Kedrovile on katseajaks määratud juba mitmed kohustused, siis ei oleks täiendavate kohustuste määramine enam mõistlik. S. Kedrovile oli teada enda perekondlik olukord, kuid sellest hoolimata otsustas ta katseaja tingimusi rikkuda. Järelikult tuleb karistus pöörata täitmisele.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.