Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2016, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-5287
Kohtunik
Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Tõlk
Regina Laiapea
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud)
Kriminaalasi
Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 otsus
Menetlustoiming
Sergei Langi tingimisi enne tähtaja vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Sergei Lang (isikukood vabanemisel XXXX)
Kaitsja
riigi õigusabi korras advokaat Anne Vissak
38003205717;
lõppemist elukoht
Vabastada Sergei Lang temale Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Sergei Langile katseaeg kuni 26.03.2017. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Sergei Langi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Sergei Langi alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile, mis kestab kuni 26.03.2017. Käitumiskontrolli ajal on Sergei Lang kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on kohustatud:
Sergei Lang on süüdi mõistetud Saksamaa Liitvabariigi Regensburgi Maakohtu 05.10.2010 otsusega ja teda karistati raskendavatel asjaoludel toimepandud röövi eest 7 aastase vangistusega. 22.01.2013 andis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium nõusoleku Sergei Langi ületoomiseks karistuse kandmiseks Eesti Vabariiki kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 9 lg 1 b kohaselt. Riigiprokuratuur edastas 07.06.2013 Justiitsministeeriumist saabunud Saksamaa Liitvabariigi Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 kohtuotsuse Sergei Langi suhtes kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks. Nimetatud kohtuotsus on Sergei Langi suhtes jõustunud. Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Sergei Langi suhtes tehtud Saksamaa Regensburgi I astme kohtu
05.10.2010 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Sergei Langi süütegu kvalifitseeriti KarS § 200 lg 1 järgi ning karistati teda 7 aastase vangistusega. Sergei Lang karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.2010, millest loeti katkenuks ajavahemik 21.-24.07.2010, s.o 4 päeva vangistust seoses trahvi ärakandmisega. Kohtumäärus jõustus 30.07.2013. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 22.03.2010 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 26.03.2017. Tartu Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti Sergei Lang vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 17.02.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid Sergei Langi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt ei toeta vangla Sergei Langi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav on ühiskonnale endiselt ohtlik.
Prokurör esitas Sergei Langi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Sergei Lang seletas kohtus, et on vangistuses viibides aru saanud, et ei tohi kuritegusid toime panna. Nüüdseks on tema eluviis täiesti muutunud. Ta on vanglas palju õppinud ja tegelenud enesearenguga. On osalenud riiklikes programmides. Lisaks ta töötab. Positiivselt on tema suhtumist ja arusaamisi mõjutanud ka ema.
Sergei Lang kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Lang temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Langi on varasemalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, nii kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise, röövimise ja korduvate varguste eest. Alates 1995. aastast on ta enamiku ajast viibinud vanglates. Kinnipidamisasutuses on Sergei Langiga läbi viidud mitmeid resotsialiseerivaid tegevusi. Kinnipeetavaga toimuvad vestlused analüüsimaks kuritegude põhjuseid ja riske. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, ja „Agressiooni asendamise treening“. Teda on iseloomustatud aktiivse osalejana, kes täitis korralikult kodutööd. Viimasel aastal on Sergei Langi käitumine muutunud oluliselt paremaks vangistuse esimese poolega võrreldes. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Oma igapäevasel suhtlemisel on ta avatud ning neutraalne. Probleeme pole olnud ka suhtlemisel vanglateenistujatega, kuid ta on ühiskonna ja normide suhtes kriitiline. Sergei Lang tunnistab välistest asjaoludest tingitud probleeme, mistõttu kuritegudes näeb enda süüd vaid osaliselt. Alates 13.12.2015 viibib Sergei Lang avavanglas ja soovib alustada väljaspool töötamisega. Vangistuses läbinud puidupingitöölise kursused. Alates 19.11.2015 on ta osalenud ka tööhõives abitöölisena majandustöödel. Seega
on Sergei Lang motiveeritud töötama. Alates 17.02.2016 on Sergei langil soodustuse korras lubatud ilma järelevalveta liikuda seoses töötamisega AS-is XXXX.väljaspool Tartu Vangla territooriumit. Eespool viidatud tööandja on Sergei Langiga sõlminud ka kirjaliku töölepingu. Samuti on Sergei Langil õigus käia pühapäeviti vanglast väljaspool jumalateenistusel. Vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht üheks kuuks sotsiaalkorteris XXXX, misjärel peab ta üürima endale elamispinna. Vabanemisjärgse töökoha kohta aga garantiikiri puudub. Tal on olemas küll lähedased isikud (ema ja ristiema), kellega on säilinud head ja toetavad suhted, kuid kellel puudub võimalus Sergei Langi toetada. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgiks on süüdlase mõjutamine selliselt, et ta suudaks edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et Sergei Lang on kantud vangistuse jooksul jõudnud arusaamiseni, kuidas õiguskuulekalt edasi minna. Kohus leiab, et tema mõjutamine läbi reaalse vangistuse ei ole jätkuvalt vajalik, pigem on karistuse eesmärgi lõplikuks saavutamiseks vajalik anda Sergei Langile võimalus vabaduses näidata, et ta on suuteline oma plaane ellu viima ja elama õiguskuulekalt. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava suhtumises ja käitumises on positiivsed muutused, mida kohus siiralt tunnustab ning vabaduses on Sergei Langil olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Sel põhjusel peab kohus võimalikuks Sergei Langi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Sergei Langi katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 26.03.2017. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, tuleb Sergei Lang allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 23.03.2017. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Sergei Langile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt 1 kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna kuritegeliku käitumise soodusteguriks Sergei Langi puhul oli alkoholi kuritarvitamine, siis tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-de 2 järgne kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab vajalikuks riskide maandamiseks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.