lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-5287/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-5287/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1474
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-5287/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.07.20131-13-5287/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.04.20161-13-5287/54Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.09.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-5287

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 16. jaanuari 2015 määrus Sergei Langi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Lang, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2015 määrus muutmata

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti Sergei Lang talle Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.S. Langi karistati raskendavatel asjaoludel toimepandud röövi eest 7-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 12.07.2013.a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks S. Langi suhtes tehtud Saksamaa Regensburgi I astme kohtu

05.10.2010 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. S. Langi süütegu kvalifitseeriti KarS § 200 lg 1 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega. S. Langi karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.2010, millest loeti katkenuks ajavahemik 21.07.2010-24.07.2010, s.o 4 päeva vangistust seoses trahvi ärakandmisega. Kohtumäärus jõustus 30.07.2013. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.03.2017.

3.Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt. S. Langi on kriminaalkorras karistatud kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise, röövimise ja korduvate varguste eest. Käesolevat karistust kannab röövimise eest. S. Lang on alates 1995. a enamiku ajast vanglates viibinud, mistõttu puuduvad tal seaduspärased toimetuleku- ja sotsiaalsed oskused. 3.1 Vastavalt vanglas koostatud individuaalsele täitmiskavale on S. Langil läbitud sotsiaalprogramm Agressiooni asendamise treening ning omandatud puidupingitöölise kutse. S. Langiga toimuvad vestlused analüüsimaks kuritegude põhjuseid ja riske. Kohtule saadetud materjalide kohaselt on kinnipeetavat Eestis vangistuse kandmise ajal kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras tubakatoodete omamise eest, viimati 11.02.2014. Enne vangistust elas S. Lang Saksamaal perekonna juures. Vabanemise korral soovib asuda elama tuttava, M.P. i ja tema elukaaslase ning nende 3 lapse juurde 2-toalisesse üürikorterisse. Korteri omanikuga ei ole kriminaalhooldaja ühendust saanud. S. Langi nimetatud korterisse elama asumiseks on tarvis korteriomaniku nõusolekut. Prokuröri andmetel on nii M.P. kui tema elukaaslane A.G. hetke seisuga kohtuootel. S. Langi tutvuskonda kuuluvadki peamiselt kriminaalse taustaga isikud. Vabanemise korral tagab töökoha OÜ XXX . 3.2 Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et vaatamata positiivsetele muutustele S. Langi käitumises ja suhtumises õiguskuulekusse viimase vangistuse ajal, ei ole käesoleval ajal täidetud tingimused, mis võimaldaksid S. Langi tingimisi enne tähtaega vabastada. Hetkel puudub kohtu hinnangul elukoht, kuhu süüdimõistetu saaks vabanemise järgselt elama asuda. Kuigi S. Lang ise väidab, et tal on elukoht olemas, ei ole kohtul andmeid, kas korteriomanik sellega ka nõus on. Kohus ei saa kohustada kedagi elama korteris, mille omanik ei ole selleks eelnevalt nõusolekut andnud. 3.3 Lisaks märkis kohus, et S. Langi käitumine vangistuse ajal ei ole olnud selline, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et ka tegelikult on muutused toimunud ja et need on püsiva iseloomuga. S. Langi on kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kõik karistused on kustumata, viimane karistus määrati 11.02.2014. Süüdimõistetu ise leiab, et need rikkumised ei olnud tõsised, kuna on seotud vaid suitsetamisega. Vangla on hinnanud rikkumisi tõsisteks, määrates kõigil korral karistuseks kartseri, ühel korral on S. Lang kartseri ka ära kandnud, kuid jätkanud rikkumisi. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide täitmine ja millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kuigi viimane rikkumine oli eelmise aasta alguses, s.o veebruaris, ei saa hetkel veel asuda seisukohale, et positiivsed muutused on püsiva iseloomuga. 3.4 Kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Langi suhtes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaksid. Ka asjaolu, et süüdimõistetu on taastanud suhtlemise enda bioloogilise emaga, mistõttu on tal nüüd perekond, kelle nimel seaduslikult käituda, ei ole kohtu arvates selleks erandlikuks asjaoluks. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka varasemalt on tal olnud pere, tal on ka alaealine laps, kuid nimetatud asjaolud ei ole hoidnud S. Langi uusi kuritegusid toime panemast.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja selle esitaja tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse põhiteesid on järgmised. 4.1 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-59-14 analoogses olukorras (s.o isik on samuti süüdi tunnistatud välisriigi otsusega) leidnud, et isik on näidanud vangistuse jooksul oma käitumisega suhtumise muutust õiguskuulekusse. Ka S. Lang on omandanud puidupingi töölise eriala, mis suurendab tema toimetulekuvõimalusi vabaduses. Talle on tagatud ka töökoht vabaduses. 4.2 Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu järeldusega sellest, et olemas peab olema elukoha omaniku nõusolek S. Langi sinna elama asumiseks. M.P. il on kehtiv korteri üürileping, ta on seega korteri seaduslik valdaja ning kannab ka vastutust korteris toimuva eest. Tal on täielik õigus võtta vastu otsuseid, lubada enda juurde elama teisi isikuid, küsimata selleks korteri omaniku nõusolekut. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kriminaalhooldaja ettepaneku panna S. Langile kohustuse leida 1 nädala jooksul sobiv elukoht, milleks kaebuse esitajal on olemas rahalised vahendid. Seega on tal olemas esialgne peatuskoht, kus ta saab viibida sobiva elukoha leidmiseni ning elukoha puudumine ei tohiks takistada ennetähtaegset vabastamist. Arvestada, et M.P. ja A.G. on kohtuootel, poleks kohus tohtinud arvestades süütuse presumptsiooni põhimõtet. 4.3 Kaebuse esitaja seletas distsiplinaarkaristustega seotud asjaolusid, mh seda, et Saksamaalt Eestisse karistust kandma asudes ei suutnud ta koheselt adapteeruda siinse korraga. Nüüdseks on ta teinud karistustest omad järeldused ning rikkumisi enam ei esine. Viimane karistus aegub 11.02.2015. Seega pidanuks kohus arvestama, et pikaajaline suitsetamine ning endaga toimetulek ja suitsetamistungist üleolek viitab selgelt kaebaja soovile käituda õiguskuulekalt. 4.4 Saksamaal oleks S. Lang vabanenud 2/3 karistusaja ärakandmise järel ning tema olukorda on praegusel juhul raskendatud. 4.5 Lisaks peaks arvestama, et kaebuse esitaja on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, sh Agressiivsuse asendamise treeningu ning osaleb regulaarselt kontaktisiku juures vestlustel õiguskuuleka käitumise teemadel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga S. Langi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
6.Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et iseloomustuse kohaselt esineb rida positiivseid asjaolusid, miks annavad aluse kaaluda S. Langi ennetähtaegset vabastamist – nii on õige, et süüdlane on läbinud puidupingitöölise eriala, mis annab talle võimaluse tulevikus endale ausat elatist teenida ning tema kuritegelike käitumismustrite muutmiseks on individuaalse täitmiskava kohaselt läbitud Agressiivsuse asendamise treening ja toimuvad vestlused, analüüsimaks kuritegude põhjuseid ja riske.
7.Samas on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis kaaluvad praegu üle S. Langi positiivselt iseloomustavad andmed. Nii kannab iseloomustuse kohaselt S. Lang seitsmendat reaalset vangistust ning tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks lisandunud on alkohol ja sõltuvusprobleemid. Samuti iseloomustab S. Langi halvast küljest kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ning uue kuriteo riski suurendavad puudulikud

toimetuleku ja sotsiaalsed oskused. Alates 1995. a on S. Lang viibinud enamuse aja vanglas. Probleemide lahendamise oskust on vangla samuti hinnanud puudulikuks, märkides ära, et S. Lang on ühiskonna ja selles kehtestatud normide suhtes kriitiline ning ametnikega koostöövalmidus on pigem formaalne. Vangla ei toeta S. Langi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd isik on tunnistatud ühiskonnas kõrgohtlikuks ning tema poolt toime pandava mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent kahe aasta jooksul on vastavalt 45 ja 54, mida ka ringkonnakohus loeb märkimisväärselt suureks.

8.Seega isegi juhul, kui S. Lang leiaks endale elukoha 1 nädala jooksul peale vabanemist ning langeks ära üks mittevabastamise põhjus, s.o elukoha omaniku nõusoleku puudumine kinnipeetava elamaasumiseks omaniku poolt teisele isikule välja üüritud pinnale, esinevad käesoleval juhul siiski kaalukad põhjused S. Langi mittevabastamiseks.
9.Vabastamist ei tingi ka asjaolu, et S. Langi selgituste kohaselt oleks ta Saksamaal vabanenud 2/3 karistusaja ärakandmisel ning käesolevalt tema olukorda raskendatakse. S. Langi karistati Saksamaa Liitvabariigi Regensburgi Maakohtu 05.10.2010 otsusega. 22.01.2013 andis Justiitsministeerium nõusoleku S. Langi ületoomiseks Euroopa konventsiooni art 9 lg 1 b kohaselt. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 10 kohaselt peab elukohariik karistuse täideviimise jätkamisel pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Nimetatud sättega on kooskõlas KrMS § 484 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt, kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega ning täpsustatud karistus peab oma olemuselt nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks S. Langi suhtes Saksamaal tehtud otsuse täitmine ning tema tegu kvalifitseeriti ümber KarS § 200 lg 1 järgi. Täpsustatud karistuse täitmine toimub KrMS § 486 lg 1 kohaselt aga Eesti seadustes sätestatud korras. Eelnevast tuleneb, et S. Langile Saksamaa Liitvabariigis mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). Küsimus süüdimõistetu olukorra raskendamisest, millele oma määruskaebuses viitab S. Lang, ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse esemeks, vaid kohtuotsuse tunnustamise küsimus.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 16.01.2015 määrus muutmata ja S. Langi määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.