lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-1935/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-1935/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1117
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-1935/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja16.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-1935

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2016. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-16-1935

Kohtunik

Meelika Aava

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a otsus Natalja Ostaptšuki süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Natalja Ostaptšuk

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Natalja Ostaptšuki apellatsioon Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a kohtuotsuse peale Natalja Ostaptšukilt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 16. märtsi 2016. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Natalja Ostaptšuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks ja 5 kuuks. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 07.01.2014. a kohtuotsusega nr 1-13-10959 N. Ostaptšukile mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 2 kuud ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 74 sätteid kuulub koheselt ära kandmisele 7 kuud vangistust ning ülejäänud 3 aastat vangistust ei pöörata täitmisele kui N. Ostaptšuk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS §-st 75 tulenevaid ja kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja alates 19.10.2015. a karistusaja hulka ning 7-kuulise vangistuse alguseks oli seega 19.10.2015. a.
2.Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud kokku summas 2218 eurot, s.h sundraha 1075 eurot, ekspertiisi 15E-AN 1225 tegemise kulust 1⁄2 s.o 588 eurot ja ekspertiisi 15E-GE1458 tegemise kulust 1⁄2 s.o 171 eurot ja määratud kaitsja tasu 384 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus lahendas otsuses N. Ostaptšukilt konfiskeeritud vara ja asitõendite suhtes võetavad meetmed KrMS § 126 lg 3 p 4 ja KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel.
3.N. Ostaptšuk mõisteti süüdi selles, et ta omandas ebaseaduslikult 2015. a oktoobri alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, tuvastamata kohas ja isikult isikute grupis koos A. Adratiga suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga mitte vähem kui 50,36 g. Samuti tema olles isikuks, kes on eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas uuesti 17.10.2015. a õhtul suures koguses narkootilist ainet fentanüüli kogumassiga mitte vähem kui 0,323 g.
4.08.03.2016. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör G. Vahtra, süüdistatav N. Ostaptšuk ja tema kaitsja J. Grossmann käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe N. Ostaptšuki süüdi tunnistamise kohta KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruse ja kohaldamise osas. Samuti lepiti seliti kokku ja selgitati kokkuleppes N. Ostaptšukile süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude hüvitamise kohustust ning nende suurust käesolevas kriminaalmenetluses.
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav N. Ostaptšuk, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. N. Ostaptšuk ei nõustu temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega kuivõrd tal puudub võimalus sellise summa tasumiseks. Ta ei oma kindlat töökohta ning vabanedes on tal raskusi töökoha leidmisega. Tal on juba võlgnevused riigi ees, mida ta tasub võimaluse piires. N. Ostaptšuk palub vabastada ta menetluskulude tasumisest või osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29. märtsist 2015. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on

2(3)

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 08.03.2016. a abiprokurör G. Vahtra, süüdistatava N. Ostaptšuk ja tema kaitsja J. Grossmanni vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et N. Ostaptšuk peab hüvitama sundraha 1075 eurot, ekspertiiside tasud kokku 759 eurot ja määratud kaitsja tasu 360 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsja osalemise tasu (tl 192-197). 16.03.2016. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et N. Ostaptšuk on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult. Apelleeritud kohtuotsusega ongi N. Ostaptšuk kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Lisandunud on kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest 24 eurot, milles samuti on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus on vastavalt kokkuleppes märgitule andnud menetluskulude tasumiseks aega 12 kuud millise aja jooksul tuleb need tasuda igakuiste osamaksetena. Apellatsioonis on N. Ostaptšuk taotlenud menetluskulude tasumisest vabastamist või menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on menetluskulude vähendamine või osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning vabastada ta menetluskulude maksmisest või jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava N. Ostaptšuki apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.