Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 216 (kakssada kuusteist) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 312 (kolmsada kaksteist) eurot, kokku määratud kaitsjale makstud tasu 528 (viissada kakskümmend kaheksa) eurot; • riiklikul ekspertiisiasutusel DNA ekspertiisi 15E-GE1293 tegemisel tekkinud kulu 456 eurot, narkootilise aine ekspertiisi 15E-AN1122 tegemisel tekkinud kulu 168 eurot, DNAekspertiisi 15E-GE1474 tegemisel tekkinud kulu 570 eurot, kokku ekspertiisikulu 1194 (tuhat ükssada üheksakümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 2797 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Mihhail Ševtšenko, 1-16-41, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Mihhail Ševtšenko poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kriminaalasjas nr 15230105055 (1-16-959) koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Mihhail Ševtšenko’t selles, et tema, olles varem korduvalt karistatud ja omades kustumata karistust varguste toimepanemise eest uuesti, 5.09.2015 varahommikul tungis tabaluku trosskinnituse eemaldamise teel XXXmaja juures olevasse kuuri, kust võttis XXX kuuluva jalgratta Bottecchia väärtusega 358,46 eurot, millel oli küljes eraldi ostetud esituli maksumusega 7,95 eurot, tagatuli maksumusega 9,95 eurot ja rattalukk väärtusega 12,95 eurot. Samuti tema, olles varem korduvalt karistatud ja omades kustumata karistust varguste toimepanemise eest uuesti, ajavahemikus 14.09 kell 20.00 -15.09.2015 kell 8.00 tungis juhiukse klaasi lõhkumise teel XXX XXX kasutuses olevasse sõiduautosse Audi A6 reg nr XXX, kust võttis XXXkuuluvad esemed: materiaalset väärtust mitteomava rahakoti, milles oli sularaha summas 417 eurot, juhiluba kannatanu nimele, kliendikaardid, kütusekaart, samuti tahvelarvuti Prestigio väärtusega 150 eurot, sülearvuti Dell väärtusega 500 eurot, tuhatoosi väärtusega 10 eurot, milles oli sularaha 15 eurot, kokku vara väärtuses 1092 eurot. Seega Mihhail Ševtšenko pani toime võõra vallasasja korduva äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mihhail Ševtšenkot süüdistatakse veel selles, et tema omandas ja valdas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 26.09.2015.a suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini (s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi), s.o kokku üle 0,3 grammi metamfetamiini. Osundatud narkootilisest ainet metamfetamiini kogumassiga 1,4 grammi hoidis Mihhail Ševtšenko ebaseaduslikult oma kasutuses oleva sõiduki Hona Civic, registreerimisnumbriga XXX, esiistmete vahel musta värvi lukuga kotis kuni 26.09.2015.a kella 18.16-ni, mil ta Tallinnas Tallinnas Koskla tänav 7 juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine metamfetamiini puhul 0,3 grammist metamfetamiinist. Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 40 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (metamfetamiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamisega) pani Mihhail Ševtšenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas nr 15230105642 (1-16-41) koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Mihhail Ševtšenko’t selles, et tema, olles varem korduvalt karistatud ja omades kustumata karistust varguste toimepanemise eest uuesti, 15.10.2015 kella 06.02 ajal tungis akna lahti murdmise teel sisse Tallinnas Lootuse pst 45 asuvasse majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Jaan Laasalu’le kuuluva sülearvuti Dell Studio XPS13, seeria nr DKQNFTI väärtusega 600 eurot. Seega Mihhail Ševtšenko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sisse tungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 30.03.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling, süüdistatav Mihhail Ševtšenko ja tema kaitsja Leelo Viil järgneva kokkuleppe: KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (episoodid 15.09.2015, 29.08.-05.09.2015), nõuab prokurör vastavalt kokkuleppele karistuseks vangistust 5 (viis) kuud. KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (26.09.2015) nõuab prokurör vastavalt kokkuleppele karistuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda 28.09.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 3 kuud 10 päeva kaetuks mõistetud liitkaristusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud M. Ševtšenko suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Mihhail Ševtšenko 1 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 28.09.2015. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (episood 15.10.2015), nõuab prokurör vastavalt kokkuleppele karistuseks vangistust 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 2 ja 73 lg 4 alusel, suurendades mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra, mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud. KarS § 69 lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 10 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 660 tundi. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrata 660 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 24 (kahekümne nelja) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab M. Ševtšenko täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 1; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 199 lg 2 p 8, 9; § 184 lg 1; 64 lg 1; § 65 lg 1, 2, 3; § 73 lg 4 asub kohus seisukohale, et Mihhail Ševtšenko kuulub temale KarS §-s 199 lg 2 p 4, 8, 9 ja § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasneva esimese astme ja teise astme sundraha summade vahe, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, ekspertiisikulud ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel. Kokkuleppe kohaselt, mida kinnitasid kohtuistungil ka menetluse pooled, kuuluvad väljamõistetavad menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Olesja Levikina Rahvakohtunik

Märt Toming Eesistuja

/allkirjastatud digitaalselt/

Aino Allik Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.