1-15-761
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2016, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-761 (11240101341)
Kohtunik
Astrid Asi
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Tõlk
Svetlana Hamaza
Asi
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne nr 8-3/7849-1 T.J-i suhtes
Hooldusalune
T.J Elukoht: xxx; isikukood XXX, xxx Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - 12.05.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 järgi KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud ja 28 päeva, KarS § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 178 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg - 1 aasta.
Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg
Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Kriminaalhooldusalune T.J 24.03.2016
Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne nr 8-3/7849-1 T.J-i karistuse täitmisele pööramise kohta.
1-15-761
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.05.2015 kohtuotsusega nr 1-15-761 tunnistati T.J süüdi KarS § 263 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 263 lg 1 p 1) järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 5 lg 2 alusel jäeti mõistetud karistus liitmata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.08.2010 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osaga (3 kuud vangistust). KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti 1-15-761 otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 4 kuud vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti T.J-ile liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.09.2014 kohtuotsuse alusel ärakantud karistus (4 kuud vangistust) ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 25.03.2011 kuni 26.03.2011, s.o 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati T.J-ile mõistetud karistus 178 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati T.J-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.05.2015 kohtuotsus jõustus 28.05.2015. 17.03.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata T.J-ile mõistetud karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et seisuga 16.03.2016 on T.J sooritatud 178 st üldkasuliku töö tunnist 118 tundi. Seega tegemata tundide arv on 60. T.J on mitmel korral rikkunud temale määratud tööde teostamise ajakava. 02.11.2015 seletuses kirjutab T.J , et ei töötanud ajakava järgi perioodil 05.09.2015 - 18.10.2015, kuna oli haige. Arstitõendit ei ole esitanud. 30.11.2015 seletuses kirjutab T.J , et ei teinud ajakava järgi perioodil 07.11.2015 - 29.11.2015, kuna kaotas kontakti tööandjaga. 29.02.2015 seletuses kirjutab T.J , et ei töötanud ajakava järgi perioodil 12.02.2016 - 26.02.2016, kuna oli haige. Arstitõendit ei esitanud, kuna ei teadnud, kes on perearst. 15.03.2016 seletuses kirjutab T.J , et ei töötanud ajakava järgi perioodil 03.03.2016 - 14.03.2016 ilma mõjuva põhjuseta. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata T.J-ile mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses.
1-15-761 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata T.J-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.05.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele. 24.03.2016 kohtuistungil palus T.J anda talle veelkord võimalus mõistetud üldkasuliku töö teostamiseks. Ta tunnistas, et on üldkasuliku töö sooritamise tingimusi rikkunud. Osa puudumistest oli tingitud sellest, et ta oli haige, kuid arsti juurde ei pöördunud, kuna ei tea, kes ta perearst on. T.J-i sõnul on tähtaja lõpuni jäänud kaks kuud täiesti piisav aeg tegemata 60 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek T.J-i suhtes tuleb jätta rahuldamata. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune T.J ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele. Tõendeid, mis kinnitaks rikkumisi vabandavate mõjuvate põhjuste olemasolu, tal esitada ei ole. Seisuga 16.03.2016 on T.J 178-st töötunnist s ooritatud 118 tundi, tegemata tundide arv on 60. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas arvestab kohus taotluse lahendamisel asjaolusid, et tegemist on esimese erakorralise ettekandega, T.J on täitnud suurema osa üldkasulikust tööst ning tööde teostamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Samuti tuleb võtta arvesse, et teiste käitumiskontrolli nõuete rikkumist ei ole tuvastatud. T.J avaldas soovi teha üldkasulik töö lõpuni ning kohtuistungil ta mõistis oma rikkumise tagajärgi ning soovis talle mõistetud asenduskaristust täita. Arvestades ülaltoodut ning asjaolu, et kriminaalhooldusalune isik on avaldanud valmisolekut talle määratud üldkasuliku töö tundide sooritamiseks, leiab kohus, et T.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas ning T.J-i õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peab esmalt rakendama leebemaid meetmeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et talle tuleb anda veelkord võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks. Üldkasuliku töö sooritamise tähtajani on veel ligikaudu kaks kuud. Kuna T.J ei tööta, on see kohtu hinnangul piisav aeg 60 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks.
1-15-761 Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.