Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-4128
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu Danel Parmase kaitsja taotluse läbivaatamata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Danel Parmase (Danel Parmas, isikukood 38503245727) kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
konventsiooni artikkel 3 tingimusi rikkuvates tingimustes pärast seda, kui Eesti Vabariigil tekkis kohustus ta vabastada, rahaline hüvitis või kohtu õiglasel äranägemisel ka Danel Parmase vangistusest vabastamise või tema vangistusest vabastamata jätmise korral mitterahaline hüvitis; tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 123 vastuolus olevaks õigustloova akti andmata jätmine osas, millega ei ole ette nähtud tõhusat siseriiklikku õiguskaitsevahendit või menetlust kinnipeetavale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 vastuolus olevate kinnipidamistingimuste kontrollimiseks ja eelviidatud sätte rikkumise korral kinnipeetavale õiglase hüvitise mõistmiseks.
vangistusest vabastamiseks ja hüvitise mõistmiseks ei kuulu maakohtu pädevusse, tuleb jätta läbi vaatamata ka taotlus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 23 vastuolus olevaks vastava õigustloova akti andmata jätmine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Riikohtu lahendi nr 3-4-1-57-14 punktis 14 on öeldud, et kohtuasja lahendamine hõlmab nii kohtuasja sisulise kui ka asjaga seotud menetluslike küsimuste lahendamise. Tulenevalt asjaolust, et maakohus ei saa vastava pädevuse puudumise tõttu läbi vaadata taotlust Euroopa Inimõiguste ja –vabaduste konventsiooni artikkel 3 rikkumise tuvastamiseks kaitsja poolt taotletud alustel, st kaitsja taotlust sisuliselt lahendada, ei saa kohtul tõusetuda küsimust ka sellest, kas vastava akti andmata jätmine on põhiseadusega vastuolus või mitte. 3.6 Kaitsja taotluse esimese punktiga seonduvalt märkis kohus, et asja lahendamiseks vajalike materjalide väljanõudmise taotlus tuleb samuti esitada kohtule, kes on pädev asja sisuliselt lahendama.
õigusakti kohaldamata jätma õigustatud ja kohustatud iga organ, kelle funktsiooniks on seaduse rakendamine (seega nii õigustmõistva kui ka täidesaatva riigivõimu organ).
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.