Kohtulahend

-

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 22.02.2005. a otsusega tunnistati E.S süüdi KarS § 331 järgi ja karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati E.S-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.10.2003. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.S-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 13 aastat 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.02.2005. a ja lõppeb 23.02.2018. a. Vangla ei toeta E.S-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha E.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta E.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu E.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

eluvastaste süütegude toimepanemise eest. Samuti on vajalik arvestada, et E.S on pannud viimase kuriteo (s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise) toime novembris 2003. a. Seega pikka aega tagasi. Kokku on käesolevaks ajaks E.S kandnud karistust peaaegu 23 aastat. Kohtu hinnangul on oluline, et E.S tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohus, võttes arvesse E.S-i selgitusi kohtuistungil, leiab, et E.S-i kahetsuse siiruses ja selles, et ta on aru saanud ja teadvustanud täielikult toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused, puudub alus kahelda. Seega on alust olla veendunud, et E.S-i puhul on karistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid. Viimase kohtuotsusega on E.S-ile mõistetud liitkaristuseks 13 aastat 2 päeva vangistust, millest E.S on käesolevaks ajaks ära kandnud 11 aastat vangistust, s.o enamuse mõistetud karistusest. 3.2 E.S on karistuse kandmise ajal läbinud tegevused, mis on ette nähtud individuaalses täitmiskavas, v.a vabanemiseelne nõustamine. E.S on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Õige hetk, aga samuti sotsiaalsete oskuste treeningu. E.S lõpetas 2011. a Tartu Täikasvanute Gümnaasiumis 8nda klaasi. E.S osaleb alates 2008. a Tartu Vangla tööhõives. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, ei saa E.S-i käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks. Seda põhjusel, et E.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - keelatud eseme (tulemasina) hoidmise eest. Siiski peab kohus vajalikuks ja võimalikuks hinnata distsipliinirikkumise aluseks olnud asjaolusid ja määratud karistusliiki. Siinkohal on oluline, et E.S-i rikkumine ei ole sedavõrd raske, E.S-ile määrati karistus 5-ööpäevane kartser, mis jäeti 6-kuulise katseajaga täitmisele pööramata ja rikkumine on toime pandud mais 2015. a. Kohtu hinnangul ei saa rikkumist pidada väga raskeks ja seda kinnitab ainuüksi ka distsiplinaarrikkumise eest määratud karistus. Kohus peab oluliseks, et vangistuse ajal on E.S alustanud narkootikumide tarvitamist. E.S on tarvitanud nii amfetamiini kui ka heroiini. Narkootikumide tarvitamise tõttu on E.S karistatud korduvalt. Meditsiiniosakonna andmetel on E.S diagnoositud sõltuvus. Samas peab kohus oluliseks, et käesolevaks ajaks ei ole E.S tarvitanud narkootikume 13 aastat. E.S on läbinud vangistuses rehabilitatsiooni (10 aastat pärast tarvitamise lõpetamist) ja ta on veendunud, et vabaduses suudab ta hoiduda narkootikumide tarvitamisest, kuna on seda juba vanglas olles teinud. 3.3 Kohus on seisukohal, et E.S-i vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. E.S on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik (abikaasa, õed, tugiisik) ja mitu kindlat elukohta - abikaasa juuresxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja õe juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. E.S on 1 alaealine laps. Kohtu hinnangul on oluline, et E.S soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise lapse kasvatamisel. E.S-i selgitustest järelduvalt on ennekõike soov osaleda peagi 2aastaseks saava lapse elus tema suureks motivatsiooniks senise eluviisi ja käitumise muutmiseks. Kohus peab oluliseks tunnustada E.S-i soovi täita kohusetundlikult vanemakohustusi. Kohtu hinnangul on ka positiivne, et E.S on väljendanud kõrget motivatsiooni tööle asuda ja seda vaatamata asjaolule, et E.S-ile on määratud 80% töövõimetust. Töökoha olemasolu võimaldab E.S saada regulaarset ja kindlat sissetulekut (kuigi E.S-ile on tagatud sissetulek töövõimetuspensioni näol), mis omakorda võimaldab äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Lisaks võimaldab töökoha olemasolu olla tegevuses ja seega ka paremat ning tulemuslikumat resotsialiseerumist. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on E.S seisuga 23.11.2015. a vabanemisfondis 1215 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldavad esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.

alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi E.S-ile tuleb KarS § 75 lg 2 p 2, 2 ning mitte omandada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustused mitte tarbida mõnuaineid ja joovastavaid jooke vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab ka uute kuritegude toimepanemise riske.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb E.S-ile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks ja E.S-i resotsialiseerumiseks, sealhulgas selleks, et E.S oleks tagatud piisav sissetulek ja seeläbi toimetulek, aga ka selleks, et E.S oleks tegevuses. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel tuleb keelata E.S suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik teostada järelevalvet ka E.S-i suhtlusringkonna üle. Kohus peab oluliseks, et lõpptulemusena (pikaajalise vangistuse tulemusena koosneb tõenäoliselt peamise suhtlusringkonna karistatud isikud) moodustaksid E.S-i suhtlusringkonna vabaduses inimesed, kes väärtustavad õiguskuulekat käitumist ja sellest ka oma käitumises juhinduvad. Välistada tuleb lähedased isikud. E.S on lubatud kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda üksnes kriminaalhooldusametniku eelneval loal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb E.S-ile määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata

E.S-ile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.