Kohtulahend

Kinnipeetav on pärit paljulapselisest perest, peale ema surma, kui S. Tuustik oli 11-aastane, hakkas teda kasvatama isapoolne vanaema. S. Tuustiku isa poisi kasvatamisest osa ei võtnud, ega toetanud materiaalselt. S. Tuustiku sõnul ei saanud ta peale ema surma psühholoogilist abi, peale mida tema käitumine muutus kontrollimatuks. Suhtlusringkonda ja lähivõrgustikku kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid. S. Tuustiku kuritegusid ja korduvat väärteokorras karistatust arvestades on näha, et isiku elustiil on hoolimatu ja riskiv. Kuriteo pani isik toime alkoholi joobes. Alkoholist tulenevat ohtu kinnipeetav mõistab. Vangla psühhiaatri hinnangul on tegemist alkoholi kuritarvitajaga, mitte sõltlasega. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemalt bensiini nuusutanud, enne esimest vangistust. On tarvitanud enne kinnipidamist amfetamiini ja kanepit kuus paar korda. Väidab, et tema tarvitamise staaž on 9 kuud. Sõltuvust isik ei tunnista. Samuti ei ole vanglas psühhiaatri poolt diagnoositud narkosõltuvust. Kinnipeetav ise peab end üldiselt terveks, kuid tal on esinenud psühhiaatrilisi probleeme. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga. Isik võtab vastu otsuseid, mille tagajärgi ei oska reaalselt hinnata, tegevusi kavandab läbimõtlematult või teiste isikute negatiivset eeskuju järgides. Probleemide märkamise ja lahendamise oskused on puudulikud. Tahtlikult ja kavatsetult vägivaldne ei ole, kuid valedel kaalutlustel läbiviidavate tegevuste käigus või mingi eesmärgini jõudmise nimel võib muutuda agressiivseks. Üldine suhtumine ühiskonda iseenesest positiivne, kuid arusaamine ühiskonnareeglitest on piiratud. Vanglas on ta läbinud sotsiaalsete oskuste programmi. Eelnevast lähtudes võib eeldada, et oskab märgata mõtlemise ja käitumise omavahelisi seoseid ning vähendada sotsiaalse toimetuleku valdkonna riske. Osaleb vanglas edukalt motivatsioonisüsteemis. Kinnipeetav mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust. Suhtlemine kriminaalkorras karistatutega näitab soosivat suhtumist kriminaalsusesse. Isik on korduvalt väärteo korras karistatud, mis näitab suhtumist ühiskonda ja selle normidesse. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69%. Arvestades kinnipeetava ühiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 16.12.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla S. Tuustiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. S. Tuustiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga, vangistuses viibib ta teist korda. S. Tuustikul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vanglas üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasem Tartu Maakohtu 21.10.2014 kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistus ei ole S. Tuustikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime hulgalisi kuritegusid. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd

erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude arvukust (viimati kokku 15 episoodi) ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal, ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Enne vangistust oli S. Tuustikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 69%, mis ei ole madal risk. Seega on S. Tuustiku puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Stewen Tuustiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 28.01.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et peale ema surma läheb kõik allamäge ning tal on vaja minna psühhiaatri ravile. Ta läks xxxx, sealt edasi xxxx, kust ta sai endale need kriminaalsed sõbrad. Ta selgitas, et selle, mille eest ta vangis on, pani ta toime alaealisena ja katseajal. Tartu Vanglas sai ta 5 distsiplinaarkaristust. Ta on aru saanud, et niimoodi ei saa elada ning et kriminaalset elu elades tuledki tagasi vangi. Tal oli 15 episoodi, mis ta pani toime eelmise aasta alguses. Eelmine karistus määrati tingimisi katseajaga, käitumisnõudeid täitis ta normaalselt, 4 korda juhtus ikka nii, et ta ei jõudnud kohale, kuid ta helistas ja sai uue aja. Tal on 9 klassi haridust, kutseharidust ei ole. Ta oskab elektroonikat, ehitada ja autoremonti. Ta oli koos vennaga tööl puidutööstuses, selle vennaga, kelle juurde ta elama läheb. Nende peres oli 6 last, temal ja kasuvennal on olnud probleeme kuritegevusega. Ta on tööd otsinud ning helistas ka vennale, et vend otsiks, kuid vend ütles, et on raske otsida, kui teda ei nähta. Vennaga on tal suhted väga head. Enne vangistust elas ta vanaema juures, kuid tugiisik ütles, et ta sinna elama ei läheks, sest see on üürimaja ja omanik ei luba elektroonilist valvet paigaldada. Ravile minemisest hakkas ta mõtlema nüüd natuke enne kohut. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas istungil, et toetab elektroonilise järelevalve kohaldamise taotlust. Ta leiab, et formaalsed eeldused on täidetud KarS § 76 lg 1 p 1 järgi on vähemalt 1/3 ära kandnud karistusest. xxxx soovib isik minna elama, oma venna juurde. Seal elavad täisealised isikud, kes on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole positiivsed, on pandud toime grupis. Kuulates tema varasemat elukäiku, julgeb kaitsja öelda, et 11-aastaselt jääda emata, vanaema kasvatada, on raske katsumus, jääda tähelepanuta ja lähedase inimeseta sellises õrnas eas. Positiivne on, et isik tunnistab, et vajab abi, et see käitumine ei ole normaalne. Isik ei ole alkoholi ega narkootikumide sõltlane, küll on aga probleeme alkoholiga. Need probleemid on kõrvaldatavad. Isikule on määratud tingimisi vangistus katseajaga, katseaja rikkumine on esmakordne. Vangla on märkinud, et ei ole täheldanud tema tahtlikku ja vägivaldset iseloomu. Toimepandud kuriteod on varavastased, mitte isikuvastased. Isikul on põhiharidus, erialaoskusi ei ole, kuid ta on omandanud

ehitusoskused. Vend A on tema tugiisikuks, kelle juurde läheb elektroonilise järelevalve alla. Vend aitab töökoha otsimisel. Kriminaalhooldaja on suhelnud venna ja ta elukaaslasega, nad on valmis isikut toetama materiaalselt ja moraalselt. Karistuse kandmise ajal on isikul 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, üllatav on, et kõik on olnud Tartu Vanglas. Alates 12.10.2015 ei ole ta toimepannud ühtegi distsiplinaarrikkumist, käitumine on hea. Ta on avaldanud soovi tööd teha ning töötab koristajana. Need on positiivsed asjaolud, ta on hakanud tõsiselt mõtlema ja oma käitumist muutma. Tartu Vanglas olid iga 2-3 kuu tagant uued rikkumised, Viru Vanglas ei ole tal peaaegu 4 kuu jooksul olnud ühtegi rikkumist. Vabanemise korral on isikul soov asuda tööle. Kaitsja on seisukohal, et isik on kinnipidamisasutuses viibinud rohkem kui 10 kuud, programmilist tegevust ei ole alanud, mis on kurb. Isikul on raske lapsepõlv, vabaneded kriminaalhooldaja järelevalve alla, oleks võimalused suuremad, saab kohustada teda käima sotsiaalprogrammides ning kriminaalhooldaja teostab kontrolli tema üle. Kuigi ta on üks kord rikkunud katseaja nõudeid, tuleks talle anda võimalus ennast tõestada. Kaitsja palub rahuldada taotlus ja vabastada kinnipeetav tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib ta teist korda. Kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud kinnipeetava puhul oma eesmärki täitnud, isik rikkus katseaja nõudeid ja pani katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid, kokku 15 episoodis. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab täita kriminaalhooldusnõudeid ja katseaja edukalt läbida. Kohtupraktikas on peetud tingimisi enne tähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vangistuses, kuna kinnipeetavale on vangistuses määratud 5 distsiplinaarkaristust, siis käesoleval ajal ei ole see tingimus täidetud. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning ta ei ole omandanud ka ühtegi eriala, mis kohtu hinnangul muudab keerulisemaks töö leidmise. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma venna ja tema elukaaslase juures, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning kes on valmis pakkuma talle materiaalset ja moraalset toetust. Eelneva vangistuse jooksul on isik läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning käesoleva vangistuse ajal on ta hõivatud majandustöödel koristajana. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 69%, milliste näol on tegemist kõrge riskiga. Kohus leiab, võttes arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, et käesoleval hetkel, kui kinnipeetav on ärakandnud vaid ühe kolmandiku talle mõistetud karistusest, on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Stewen Tuustiku puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Stewen Tuustiku vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. 2.Süüdimõistetu Stewen Tuustiku kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määruskaebus jätta rahuldamata. 3.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 4.KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Stewen Tuustikult. 11.02.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. Referent

1-15-6769

jõustus

24.03.2016

/digitaalselt allkirjastatud/

Tartu

Ringkonnakohtu

Kai Rosar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.