Kohtulahend

Rahalised võlgnevused puuduvad. Soovib võimalikult kiiresti maksta emale trahvide tasu tagasi ning asuda elama iseseisvat elu. Isikut on kasvatanud ema ja kasuisa, kellega on suhted head ja toetavad. Peres alkoholi ei tarvitata, vanemate omavahelisi tülisid ei ole olnud ka pingelistel eluperioodidel. Perekonnas toetatakse seaduskuulekat eluviisi. Kinnipeetav on kaaslaste poo lt mõjutatav. Oma impulsiivsuse tõttu võib ohustada kaasinimesi käitudes agressiivselt ja tekitada tervisekahjustusi. Isiku enda sõnul on ta vangistusest teinud järeldused ja edaspidiselt hoidub vabaduses uute õigu srikkumiste toime panemisest. Alkoholist ega narkootikumidestsõltuvust ei ole tuvastatud. On korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus ravil seoses käitumishäiretega. Enesehinnang on kõrge seoses kuritegude toimepanemisega, ei ole näidanud üles toimepandud kuritegude kahetsemist. Leiab, et kannatanud olid enamjaolt ise süüdi. Kinnipeetav on käitunud tahtlikult vägivaldselt teiste isikute suhtes, on toime pannud kuritegusid füüsilist vägivalda kasutades. Käitumine on impulsiivne, kordab varasemaid vigu. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ei mõtle enda tegude tagajärgedele. Kindlaid eesmärke ei ole seadnud, vaatab, mis elu talle toob. Vangistuses on esinenud mitmeid kordi vanglaametnike korraldustele allumatust. On rikkunud kriminaalhooldusel talle pandud lisakohustusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 37%, u ue vägivaldse kuriteo puhul 5 6%. Lähtudes KarS § 761 lg 2 toetab vangla kinnipeetava vangist usest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll ja katseaeg vangistuse lõpuni 27.11.2017 nin g kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetav a tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Magnus Saar pani kuriteod toime alaealisena ning tema poolt toime pandud süüteod on kõik teise astme kuriteod. Seega on t äidetud KarS § 761 lg-s 2 sätestatud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalõiguslikud tingimused. Isiku käitumises vangistuse jooksul on positiivseid asjaolusid – sotsiaalprogrammis "Eluviistreening õigusrikkujatele" ja psühholoogi nõustamisel osalemine, Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassi lõpetamine jm – mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskont rolli aja jooksul saaks isikul jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski isiku kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Kuna tegu on KarS § 761 lg 2 sätestatud isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue, toetab prokuratuur isiku ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Maakohtu istung Videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et soovib parendada oma elu paremuse poole ning vabanemisel minna tööle. Varem ei suutnud tingimuslikku karistust kanda, kuna oli alaealine, kuid on vangis palju õppinud ning saanud piisava õppetunni, et mitte tahta vanglasse tagasi minna. Viimase distsiplinaarkaristuse sai trenni tegemise eest,

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuul anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Magnus Saar tuleb KarS § 761 lg 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Magnus Saar sündis 03.07.1998 ning kuriteod pani toime 2015. aastal 17-aastasena, seega olles noorem kui 18-aastane. Magnus Saar kannab Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega teise astme kuritegude eest mõistetud liitkaristust pikkusega 2 aastat 7 kuud 22 päeva vangistust, millest käesoleva määruse tegemise ajaks on ta tegelikult ära kandnud ü le 1 aasta 5 kuu, s.o üle poole talle mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui 4 kuud. Eeltoodust tulenevalt on formaalsed eeldused kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks KarS § 761 lg 2 alusel täidetud. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas alaline elukoht oma emale kuuluvas elamus koos ema, kasuisa ja õdedega, kus elas ka enne vangistust. Ema on nõus poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Isikul puudub vabanemisel küll garanteeritud töökoht, kuid tal on soov ja motivatsioon asuda tööle, et edaspidi iseseisvalt materiaalselt hakkama saada. Võlgnevused puuduvad, mis isiku toimetulekut negatiivselt mõjutaksid. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuid töökoha puudumisest tingitud uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada talle töökoha leidmise kohustuse panemisega. Kuigi kinnipeetaval on vangistuses 6 distsiplinaarkaristust, võib kohtu hinnangul anda talle võimaluse näidata, et tema hoiakud on muutunud ning ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning osalenud psühholoogi nõustamisel. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval probleeme alkoholi ega narkootikumide kuritarvitamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti i siku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Magnus Saar kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste määramisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.