Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Tsiviilhageja Hagi ese Hagi hind Tsiviilhageja Hagi ese Hagi hind Tsiviilhageja Hagi ese Hagi hind
Viljandi kohtumaja 10. veebruar 2016 nr 14260102864; kohtuasi nr 1-16-910 riik versus M.R kohtuistung kokkuleppemenetluses kohtunik Toomas Lillsaar Marita Kalamees Triin Tumala M.R (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) karistusseadustik (KarS) § 199 (Vargus) § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi advokaat Raul Tosmann B:R (isikukood XXXXXXXXXXX ) kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine 219 € T.A (isikukood XXXXXXXXXXX ) kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine 300 € Järve Auto Viljandi OÜ (registrikood 12572948) kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine 425 €
RESOLUTSIOON
(Kohtuotsuse resolutiivosa) Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada M.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS § 65 (Liitkaristuse hilisem mõistmine) lg 1 ja KarS § 64 (Liitkaristuse mõistmine) lg 1 alusel lugeda mõistetud vangistus 5 kuud kaetuks Tartu Maakohtu 09. septembri 2015 otsusega mõistetud karistusega ja mõista M.R-ile liitkaristus vangistusena 6 kuud 20 päeva; arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja kandmata karistuseks lugeda vangistus 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva, mille kandmise algust arvestada Tartu Maakohtu 09. septembri 2015 otsusega määratud tähtajajast 09. september 2015. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
Tsiviilhagis ja kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 rahuldada täielikult B:R tsiviilhagi ning välja mõista M.R-ilt 219 (kakssada üheksateist) € B:Ri kasuks;
2.2 rahuldada täielikult T.A tsiviilhagi ning välja mõista M.R-ilt 300 (kolmsada) € T.Ae kasuks; 2.3 rahuldada täielikult OÜ Järve Auto Viljandi tsiviilhagi ning välja mõista M.R-ilt 425 (nelisada kakskümmend viis) € OÜ Järve Auto Viljandi kasuks; 2.4 välja mõista riigi kasuks M.R-ilt kriminaalmenetluse kulu õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) €; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 6 (kuus) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.5 rahuldada advokaat Raul Tosmann kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 € (s.h käibemaks) ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist; 3.6 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 (Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.R toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega isikuna, kes paneb varavastaseid kuritegusid toime süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi, mis seisnesid selles, et tema:
1) olles isik, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, võttis taas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ajavahemikul 08.08.2014 kell 16.00 kuni 11.08.2014 kell 08.30 Viljandis Riia mnt 52c asuva Topelt Invest OÜ territooriumile sissetungimise teel sinna pargitud M.K kuuluvalt sõiduautolt BMW 320i, registreerimismärgiga XXX XXX neli valuvelge R17 koos suverehvidega R17 205/40 koguväärtusega 500 eurot, P.H.le kuuluvalt sõiduautolt BMW 325 TDS, registreerimismärgiga XXX XXX neli valuvelge R16 koos suverehvidega Continental R16 195/55 koguväärtusega 150 eurot, B:Ri sõiduauto BMW 740I registreerimismärgiga XXX XXX pagasiruumist subwoofer Hertz väärtusega 150 eurot ja helivõimendi väärtusega 50 eurot ning T.Aele kuuluvalt sõiduautolt BMW 520I registreerimismärgiga XXX XXX neli valuvelge R16 koos talverehvidega R16 215/55 koguväärtusega 300 eurot; 2) isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, tungis ööl vastu 20.08.2014 Viljandis Musta tee 11 asuva Järve Auto Viljandi OÜ aiaga piiratud territooriumile ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sinna pargitud T.I.le kuuluvalt sõiduautolt Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX XXX neli valuvelge AMG koos rehvidega koguväärtusega 425 eurot; 3) isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, tungis ööl vastu 31.08.2014 Viljandis Musta tee 11 asuva Järve Auto Viljandi OÜ aiaga piiratud territooriumile ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sinna pargitud sõiduautolt Mercedes-Benz, registreerimismärgiga XXX XXX neli valuvelge koos rehvidega koguväärtusega 250 eurot.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistamises vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus 5 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 09.09.2015 otsusega nr 1-15-4997 järgi mõistetud karistusega ja mõista liitkaristuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada M.R eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.09.2014-06.09.2014, s. o kolm päeva karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust lugeda alates 09.09.2015.a.
3.1.Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks s üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2016 töötasu alammääraks 430 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise
alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1.Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi M.R-ile kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi on 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.1.2.2.Kohtulikul menetlemisel riigi õigusabi M.R-ile kohtus esinemise eest on kaitsja esitanud taotluse õigusabi tasus. Taotluse p-s 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu 0,5 tunni eest koos käibemaksuga 24 €. Kaitsja tasuarvestust kohtulikus menetluses loeb kohus usaldusväärseks ning taotlus tuleb rahuldada.
3.2.Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 717 € (645 +48+24).
3.3.Menetluskulude hüvitamise põhjendused KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavale M.R ei kuulu arvestamisele sundraha, kuna seda on juba arvestatud Tartu Maakohtu 09. septembri 2015 kohtuotsuses. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb M.R-ilt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 72 €.
4.Tsiviilhagide lahendamine 4.1 Asjaomased õigusnormid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 (Hagi õigeksvõtmine) lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 4.2 Esitatud tsiviilhagid:
4.2.1 B:R 219 €;
4.2.2 T.A 300 €;
4.2.3 OÜ Järve Auto Viljandi 425 €. Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagid õigeks võtnud.
4.3.Otsustused tsiviilhagides
4.3.1.KrMS § 310 (Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine) kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.
4.3.2.Kokkuleppemenetluses nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud.
4.3.3.Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju tekitanult hagejate kasuks.
5.Täiendavad põhjendused Eelvangistusaja arvestus
5.1.M.R on kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.09.2015, seega on M.R viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohtuotsuse täitmisega seonduv
5.2.KrMS § 408 (Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6).
5.3.KrMS § 412 (Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
5.4.KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.