lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2313/33

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2313/33
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1129
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2313/11Viru Maakohus Narva kohtumaja09.05.20141-14-2313/18Viru Maakohus Narva kohtumaja04.06.20151-14-2313/26Viru Maakohus Rakvere kohtumaja04.01.20161-14-2313/44Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.12.20161-14-2313/50Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.01.20171-14-2313/57Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.02.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2313

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. jaanuari 2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Viktor Jokubaitis (ik: 35712100043), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Viktor Jokubaitise määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viktor Jokubaitis on Viru Maakohtu 9. mai 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud KarS § 120 ja § 121 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele Viru Maakohtu 21. novembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 5 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis kohus 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 6. detsember 2012 ja karistusaeg lõpeb 2. novembril 2018. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda avanes V. Jokubaitisel 20. novembril 2015.
2.
Viru Maakohtu 4. jaanuari 2016. a määrusega jäeti V. Jokubaitis vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 V. Jokubaitise käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks lõppenud ja üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kriminaalkorras on V. Jokubaitist karistatud üheteistkümnel

korral, vanglas kannab karistust seitsmendat korda. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. V. Jokubaitise kuritegelik karjäär algas varavastaste kuritegudega. Lisandunud on röövimised, teise isiku kehaline väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ja narkootikumide käitlemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on V. Jokubaitise kriminaalset käitumist toetavad väärtushinnangud. 2.2 Vabanemisjärgselt on V. Jokubaitisel olemas kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteris elav vend on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Positiivseks luges kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on olnud Harku ja Murru vanglas hõivatud majandustöödel. Alates 13. maist 2015 töötab ta Viru Vanglas toidujagajana. Harku ja Murru vanglas viibides osales ta „Taastava õiguse“ programmis, kus arutles aktiivselt eluliste küsimuste üle, mõtiskles ning hindas ümber oma senised arusaamad ja mõttemaailma ning tunnistas, et tal on sisemine tahe muuta ennast Jumala abiga. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivne on ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Kinnipeetavat ootavad vabaduses täiskasvanud poeg, vend, vennapoeg ja õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vend on kuni töö leidmiseni valmis kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Samas kuulub kinnipeetava tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega suhtlemise jätkamine ei soodusta seaduskuuleka elu jätkamist. Negatiivne on ka asjaolu, et V. Jokubaitisel puudub garanteeritud töökoht. 2.3 Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus V. Jokubaitisele mõju avaldanud. Samuti tuleb toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid hinnata kaalukamateks kui süüdimõistetu vabastamise kasuks kõnelevaid asjaolusid. V. Jokubaitise vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning toetav sotsiaalvõrgustik ei ole piisavad, õigustamaks tema praegusel ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

3.V. Jokubaitis esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 V. Jokubaitis möönab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Kuid kõik varasemad karistused on ta kandnud lõpuni ja teda ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Praegusel hetkel on karistusest kantud pool. Selle aja jooksul ei ole aset leidnud tõsiseid distsipliinirikkumisi, mis võiks ennetähtaegset vabastamist takistada. Karistuse kandmise ajal on V. Jokubaitis asunud tööle kohale, mida paljud kinnipeetavad põlgavad. Töökohal iseloomustatakse teda hästi. V. Jokubaitisel on olemas elukoht. Tõend selle kohta, et pärast vabanemist on tal olemas ka garanteeritud töökoht, on samuti olemas. 3.2 V. Jokubaitisele jääb arusaamatuks prokuröri arvamus, et pärast vabanemist jätkab ta endist eluviisi. Ainult Jumal ise teab, mis saab olema edasi. Samuti ei ole V. Jokubaitis nõus vangla arvamusega. Tegemist on kontaktisiku isikliku arvamuse, mitte vangla arvamusega. Seejuures on kontaktisik terve aasta jooksul, mil V. Jokubaitis on Viru Vanglas olnud, suhelnud temaga ainult paar korda. Alles kümme päeva enne tingimisi ennetähtaegse vabastamise dokumentide kohtusse saatmist hakkas kontaktisik koostama talle individuaalset täitmiskava. Sellise kontaktisiku lohaka suhtumise tulemusena pole V. Jokubaitis terve aasta jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, ehkki oleks täitmiskava õigeaegse koostamise korral võinud läbida neid kolm kuni neli tükki.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et V. Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
5.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
6.Ringkonnakohtu hinnangul alatähtsustab V. Jokubaitis oma varasemaid karistusi. V. Jokubaitist on kriminaalkorras karistatud märkimisväärne arv kordi, s.o 11. Ka vangistuses on V. Jokubaitis viibinud korduvalt, kandes praegu seitsmendat reaalset vanglakaristust. Ehkki kinnipeetavat ei ole varem vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei võimalda see asjaolu järeldada, et just vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks see meede, mis suunaks teda õiguskuulekale käitumisele. Kuigi V. Jokubaitist ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud, on tema suhtes kohaldatud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Siinkohal jagab kriminaalkolleegium maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisest ja sellega kaasnevatest kontrollnõuetest ja -kohustustest kuigivõrd erinev. Mõlemal juhul antakse isikule võimalus kanda mõistetud karistust kas osaliselt või täielikult vabaduses ning oma käitumisega näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekalt ja mitte rikkumisi toime panema. V. Jokubaitis ei ole varasemalt saadud võimalust kasutanud ning on katseajal pannud toime uue kuriteo. Samuti väärib tähelepanu see, et V. Jokubaitise kuritegude dünaamika on korduvale karistatusele vaatamata muutunud raskemaks: kui varasemalt pani ta toime varavastaseid kuritegusid, siis hiljem lisandus sellele vägivalla kasutamine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18-aastase isiku suhtes ning narkootikumide käitlemine. Seega ei ole varasemad karistused isikule piisavat paranduslikku mõju avaldanud.
7.Ringkonnakohus ei eita, et V. Jokubaitise puhul esineb ka positiivseid asjaolusid, mida on oma määruses arvestanud ka maakohus. V. Jokubaitisel on olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, ta töötab vangistuses ning on osalenud sotsiaalprogrammis. V. Jokubaitise väiteid garanteeritud töökoha olemasolu kohta pole kriminaalhooldusametnikul õnnestunud kontrollida. Samas leiab ringkonnakohus, et isegi töökoha olemasolu korral ei ole loetletud positiivsed asjaolud piisavad, õigustamaks V. Jokubaitise praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.