1-14-2313/18 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-14-2313 mõisteti Viktor Jokubaitis süüdi KarS § 121, § 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 121 järgi mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust ning § 120 järgi 3 kuud vangistust. Karistused liideti ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2012 kohtuotsusega nr 1-12-9672 mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks jäi viis aastat, kümme kuud ja 27 päeva vangistust. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati Viktor Jokubaitist KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 4-aastase vangistusega ning § 201 lg 2 p 1 järgi ühe aasta ja 6-kuulise vangistusega. Lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning arvestades sealjuures ka KarS § 68 lg-s 1 sätestatut, mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat, 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2010 kohtuotsuse nr 1-101076 järgi ärakandmata karistuse osa võrra (3 aastat vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat, 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu otsusega nr 1-10-1076 karistati Jokubaitist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega ning KarS § 392 lg 2 p 2- § 25 lg 1,2, § 21 lg 1,2 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

1-14-2313 vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 184, 199, 120, 121 ja 201 sätteid. KarS § 392 tunnistati kehtetuks. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 184 lg 1 põhikoosseis nägi ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Alates 01.01.2015 on KarS § 184 põhikoosseisu sõnastuse kohaselt karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Nimetatud sätete võrdlusest nähtub, et uues redaktsioonis on loobutud üksnes narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise viiside avatud loetelust. Kuid mõlemas redaktsioonis on karistatavad kõik tegevused, mis on käsitletavad suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisena. Eelnimetatust tulenevalt ei anna KarS § 184 muudatused alust Jokubaitisele mõistetud karistuse muutmiseks. Teo toimepanemise ajal (s.o 11.08.2009) kehtinud KarS § 392 lg 1 (v.r) nägi narkootilise aine toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS (v.r) § 392 lg 2 nägi sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt, karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Kuigi KarS § 392 on alates 01.01.2015 kehtetu, ei tähenda see, et alates 01.01.2015 ei oleks narkootilise aine üle piiri toimetamine enam karistatav. Alates 01.01.2015 on vastav tegu karistatav KarS § 184 uue sõnastuse järgi, mille kohaselt on karistatav igasugune narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-1-1-22-15, et KarS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ning karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (vt nt RKKK 3-1-1-39-08, p 9). Olukorras, kus kuriteokoosseis, millele tegu selle toimepanemise ajal vastas, tunnistatakse kehtetuks, on isiku süüditunnistamine KarS § 5 kohaselt siiski lubatav, kui see tegu vastab mõnele kehtivale kuriteokoosseisule (vt nt RKKK 3-1-1-36-07, p 7.3). See tähendab, et Viktor Jokubaitise toime pandud teod mõlemas narkootilise aine käitlemise episoodis on nüüd kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ehk V. Jokubaitise narkootilise aine üle Euroopa Ühenduse territooriumi toimetamise katse on jätkuvalt karistatav ka uue seadustiku redaktsiooni kohaselt. Narkootilise aine suures koguses käitlemise eest oli V. Jokubaitisele mõistetud 16.09.2010 kohtuotsusega nr 1-10-1076 liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks jäi kolm aastat vangistust. Antud karistus jääb kehtiva KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsiooni piiresse. Seega ei ole alust 16.09.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamiseks. KarS (v.r) § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega või see on toime pandud süstemaatiliselt, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Nimetatud sätete sõnastust ega sanktsiooni piirmäära ei ole muudetud. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Samas välistab ka kehtiv KarS § 218 lg 1 igal juhul isiku karistamise väärteokorras, kui tegemist on süstemaatilise vargusega. Süstemaatilise varguse puhul ei oma tähtsust asja väärtus, vaid

1-14-2313 süstemaatilisuse tunnuse olemasolu. Arvestades aga asjaolu, et Viktor Jokubaitis on kohtuotsuse nr 1-12-9672 kohaselt mõistetud muu hulgas süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mille puhul varguse objektiks olnud vara väärtuse suurus ei oma tähtsust, siis eelnimetatud piirmäära muudatus ei too kaasa Viktor Jokubaitisele KarS § 199 lg 2 järgi mõistetud karistuste tühistamist või muutmist. KarS (v.r) § 201 lg 2 p 1 kohaselt oli karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Kehtiva KarS § 201 lg 2 p 1 kvalifitseerivat tunnust on laiendatud ning see hõlmab isikuid, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on kõik varasema redaktsiooni tunnused kehtiva koosseisuga hõlmatud. KarS § 201 lg 2 sanktsiooni ei muudetud. Ka KarS § 201 puhul tuleb hinnata KarS § 44 lg 2 muudatuste mõju. Kriminaalasjas nr 2-12-9672 tehtud otsuse kohaselt oli Viktor Jokubaitise poolt toime pandud omastamise objektiks vara väärtuses 400 eurot ning see ületab eelnimetatud KarS § 218 ja § 44 lg-st 2 tulenevat piirmäära. Seega vastab Viktor Jokubaitise tegu ka kehtiva KarS § 201 lg 2 p-le 1 ning talle mõistetud karistuse muutmiseks alust ei ole. Kriminaalasjas nr 1-14-2313 mõisteti Viktor Jokubaitis süüdi KarS § 121, § 120 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Seonduvalt KarS § 121 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Muutunud on aga KarS § 121 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 121 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse kolmeaastane ülemmäär asendatud üheaastase ülemmääraga. Jokubaitisele mõistetud 10-kuune vangistus jääb uue KarS § 121 lg 1 sanktsioonimäära piiridesse. Antud juhul tuleb arvestada ka asjaolu, et Jokubaitis mõisteti kriminaalasjas nr 1-14-2313 süüdi kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis ning KarS § 121 uue redaktsiooni kohaselt on süüteo korduv toimepanek kvalifitseerivaks tunnuseks vastavalt lg 2 p-le 3, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Eelnevast nähtuvalt on Jokubaitise tegu käesoleval ajal karistatav vastavalt KarS § 121 lg 2 p-le 3 ning uues redaktsioonis on taolise tegevuse eest ettenähtud karistuse määra oluliselt suurendatud. Seega kokkuvõttes Jokubaitise karistuse muutmiseks alust ei ole. KarS § 120 muudatus seisnes täiendava lõike lisamises, mis näeb ette karistuse juriidilisele isikule. Eelmises redaktsioonis KarS § 120 järgi kvalifitseeritud tegu on käesoleval ajal karistatav KarS § 120 lg 1 järgi ning nimetatud kuriteo sanktsiooni ei muudetud. Seega ei anna ka KarS § 120 muudatused alust Jokubaitisele mõistetud karistuse muutmiseks. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada Viktor Jokubaitisele kriminaalasjas nr 1-14-2313 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34.