Kohtulahend

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega mõisteti B.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti B.M-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka. Kandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati B.M-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.04.2010. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa. B.M-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.03.2010. a ja lõppeb 22.03.2016. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid käitumiskontrolli kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab käitumiskontrolli kohaldamist.

B.M-i suhtes karistusjärgse B.M-i suhtes karistusjärgse

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu B.M palus kohtu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata kuna tal ei ole vabanemisjärgselt kindlat elukohta. Prokuröri hinnangul on B.M isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör osundab, et B.M on karistust kandnud väga pikka aega ning vabanemise korral võivad tema sotsiaalsed oskused olla piiratud. Prokurör leiab, et B.M-ile käitumiskontrolli kohaldamata jätmisega võib B.M olla ohtlik ühiskonnale. B.M

B.M on korduvalt toime pannud röövimisi ning lisaks vägivallaga toime pannud võõra vara hõivamise. Prokurör osundab, et B.M-il tekkisid avavanglas olles probleemid ning tal on käesoleval ajal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokuröri hinnangul tuleb B.M-ile määrata kohustuseks leida endale nii elu - kui ka töökoht, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokuröri hinnangul tuleks B.M-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üheks aastaks.

KOHTU SEISUKOHT

suhtes karistusjärgse

KarS § 87 1 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ni ng teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsusega tunnistati B.M süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati B.M-i eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. B.M-i ärakandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et B.M-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui B.M ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega mõisteti B.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti B.M-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka. Kandmata karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati B.M-ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.04.2010. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa. B.M-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt on B.M-i Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle kahe aasta pikkuse vangistusega (karistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi). B.M-il saab talle mõistetud karistus kantuks 22.03.2016. a. Enne nimetatud kohtuotsust on B.M-i karistatud Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsusega vangistusega üle ühe aasta (karistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8) järgi). Sellega on kohtu hinnangul B.M-i suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3.1 B.M

on kriminaalkorras karistatud viiel korral (2 karistust kustunud). Toimepandud süütegude eest on B.M-ile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust (3 korda). B.M on varasemalt toime pannud ka eriliigilisi kuritegusid - korduvalt röövimisi ja varguseid, aga väljapressimise. Käesoleval ajal kannab B.M karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest - vargused ja grupis toimepandud röövimine, aga ka arvutikelmuse toimepanemise eest. Kohus, hinnates B.M-i varasemat elukäik u, leiab, et Jevg eni B.M-i käitumises on välja kujunenud ilmne kuritegelik muster. B.M-i on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena (st alates aastast 2000). Vaatamata möödunud ajale ei ole aga B.M-i senine tegutsemisviis muutunud - B.M paneb jätkuvalt toime kuritegusid, sh varavastaseid süütegusid, aga ka vägivalla kasutamisega seonduvaid süütegusid. B.M-i on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral (2 karistust kustunud). Sealjuures on B.M ka mitmel korral kandnud karistusena reaalset vangistust. Kohus peab oluliseks, et B.M , olles varasemalt süüdi mõistetud röövimiste toimepanemise eest (Kohtla-Järve Linnakohtu 15.05.2000. a otsus kriminaalasjas nr 1-83/00 ja Ida-Viru Maakohtu 14.01.2004. a otsus kriminaalasjas nr 1-1043/03), on toime pannud uued samaliigilised süüteod (2 röövimist ja vargused) ja seda vaatamata asjaolule, et B.M-ile oli varasemalt toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusena reaalne vangistus. Sellest tulenevalt saab järeldada, et B.M-ile ei ole avaldanud mingisugust mõju talle varasemalt mõistetud karistused, aga ka võimalus kanda karistust vabaduses. Siinkohal osundab kohus asjaolule, et kuigi B.M-ile anti Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsusega võimalus kanda karistust vabaduses, tuli ärakandmata karistus pöörata täitmisele, kuna B.M rikkus käitumiskontrolli nõudeid . Kohtu hinnangul on oluline seegi, et B.M pani ligikaudu 7 kuud pärast katseaja algust toime uued kuriteod (katseaja algus 08.01.2009. a, varguse pani toime 28.07.2009. a). Kohus, hinnates B.M-i senist käitumisviisi, järeldab, et B.M-ile on õigusvastane käitumine eluviisiks, mida ei ole suutnud muuta ka mõistetud karistused ja seeläbi kujutab B.M suurt ohtu kogu ühiskonnale. Temast lähtub oht teiste isikute eludele, tervisele, aga ka varale.

ja

3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et B.M on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on B.M läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige Hetk omandas riigikeele B1 tasemel. B.M õppis vangistuse jooksul Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid ei lõpetanud 6ndat klassi. B.M on osalenud vangla tööhõives ja töötas lepingu alusel LAB Project OÜ-s. B.M paigutati alates 18.12.2014. a Viru Vangla avavanglasse. Viru Vangla avavanglas kohaldati B.M-i suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. B.M paigutati kinnisesse osakonda, kuna talle määrati distsiplinaarkaristus. Käesoleval ajal on B.M-il kolm kehtivat distsiplinaarkaristust - kaldus väljaspool vanglat liikudes marsruudilt kõrvale, mitte enda isikuarvelt sisseostude tegemine ja lühiajaliselt väljasõidult mitte lubatud esemete sissetoomine. Kohus, võttes arvesse B.M-i varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et B.M on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. Seda veendumust kinnitab ka fakt, et avavanglas olles rikkus B.M kehtestatud korda ja reegleid ning jättis kasutamata võimaluse tõestada vastupidist, st seda, et ta on valmis edasiselt käituma õiguskuulekalt. 3.3 Vangla esitatud materjalide kohaselt puudub B.M-il vabanemisel kindel elukoht. B.M-i selgituste kohaselt saab ta vabanemise korral paariks päevaks minna isa juurde (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elama, kuid seejärel tuleb tal leida endale uus elukoht. B.M

B.M-i selgituste kohaselt ei ole tema isa ega ka tema perekond nõus B.M-i elama asumisega eelpool nimetatud aadressile. B.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks 04.08.2015. a toimunud kohtuistungil kinnitas B.M , et vabanemise korral on tal võimalus elama asuda isa juurde ja isa on selleks ka vastavasisulise nõusoleku andnud. Seega on kohtu hinnangul B.M-i selgitused vabanemisjärgse elukoha osas vastuolulised. Vaatamata sellele arvestab kohus, et juba tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest nähtuvalt lasus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuval korteril suured võlad, mis osundavad seal elava perekonna rahalistele raskustele. B.M-i isa elukaaslane avaldas, et nad ei ole vastu kui B.M nende juurde elama läheb, kuid nad ei ole arvestanud, et B.M tõepoolest läheb nende juurde elama. B.M-i isa ja tema elukaaslane ei tööta. Rahvastikuregistri andmetel B.M-il puudub alaline elukoht. Sellest tulenevalt puudub B.M-il vabanemisel kindel elukoht. Lisaks puudub B.M-il elamisluba. Politsei- ja Piirivalveamet on B.M-ile väljastanud tähtajalise elamisloa kehtivusajaga kuni 12.02.2016. ja a B.M ei ole esitanud uut tähtajalise elami sloa taotlust. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse näol võimalik B.M B.M-ile tagada abi edasise elu korraldamiseks, sealhulgas kindla elukoha ja vajalike teenuste leidmise osas. Lisaks ei ole B.M-il vabanemise korral tagatud kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. B.M on varasemalt korduvalt toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Samas peab kohus B.M-i väljavaateid töö leidmiseks vähesteks hariduse, tööoskuste ja -kogemuste tõttu. Lisaks on Tartu Vangla andmetel B.M-il rahalisi nõudeid ligikaudu 4075 eurot ja vabanemisfondis 349,21 eurot.

käitumiskontrolli KarS § 87 lg 3 alusel 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada B.M-i resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskon trolli ajal tuleb B.M-il täita KarS -s § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohus leiab, et vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna käesoleval juhul on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, tuleb B.M-ile määrata kohustus leida endal kohtu määratud tähtajaks elukoht. Nimetatud elukoha järgi teostatakse edasiselt ka kriminaalhooldust. B.M-i tuleb kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb kohustada B.M-i asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik ennekõike kuriteoriskide maandamiseks – seeläbi on võimalik tagada, et B.M-il oleks regulaarne sissetulek, mis võimaldaks igapäevaselt toime tulla. B.M-ile tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Kohustus võimaldab läbida B.M

B.M-il vabaduses sotsiaalprogramme, mis on vajalikud kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Konkreetse sotsiaalprogrammi läbimise otsustab kriminaalhooldaja.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.