Kohtulahend

1-15-3043 tingimisi 3-aastase katseajaga, kohustades A.Erk järgima kontorllnõudeid ja täitma kohsutusi hüvitada kuritegudega tekitatud varalise kahju 01. juuniks 2016, mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte suhelda E A, J E ja A E-ga ja mitte viibida nende elukohas, osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 14.05.2015. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 11.01.2016. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne A. Erk kohta.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD

Rikkumised: kohustuste mittetäitmine Kohustused: mitte suhtlema E. A, J. E ja A. E-ga ja mitte viibima nende elukohas. Kriminaalhooldusaluse Argo Erk suhtes on kahtlustus esitatud 28.11.2015 KarS § 121 lg 2 p 3 tunnustel, mille toimumiskohaks on E. A elukoht, seega isik on rikkunud kohtu määratud kohustust.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja 06.01.2016, kus tunnistab, et on rikkunud kohtu määratud kohustust ( lisa 1). E kutsus isiku väidetel teda enda juurde suitsu tegema ja ei osanud arvata, et sellest mingi jama tulla võib. Mina pole E A löönud, tõuganud ega lükanud teda.

KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST

Kriminaalhooldusalune Argo Erk võeti kriminaalhoolduses arvele 16.05.2015, katseaeg kuni 27.04.2018. Kriminaalhooldusalusel vahetus kriminaalhooldaja juulis 2015, tegemist on Hiiumaa kriminaalhooldusalusega ja kriminaalhooldaja Haapsalust käib kahel korral kuus Hiiumaal. Kriminaalhooldusaluse suhtes on ühel korral 28.08.2015 koostatud katseajal kirjalik hoiatus seoses kohustuse ( KarS § 75 lg 2 p 2, 7 ) rikkumistega (lisa 2). Kriminaalhooldusalune A. Erk töötab * * alates 11.05.2015 ja välismaal töötamine on toonud probleeme registreerimisnõuete täitmisesse (lisa 3). Vastavalt isiku kõrgele kohtlemistasemele peaks toimuma registreerimised kaks korda kuus, kuid septembris, novembris ja detsembris on kriminaalhooldusalune käinud registreerimas vaid ühel korral. Isik on alati teavitanud kriminaalhooldajat, kuid sellisel viisil ei saa siiski teostada kriminaalhooldust vastavalt nõuetele. Seoses kriminaalhooldusaluse * tööl käimisega, ei ole saadud hakata teostama ka KarS § 75 lg 2 p 8 lisakohustust, kuna sotsiaalprogramm toimub iganädalaselt. Nüüd vastavalt kokkulepetele, isik loobub tööst * ja alates jaanuari lõpust hakatakse tegema sotsiaalprogrammi. Kuna kriminaalhooldusaluse sõnul tal Hiiumaal töökohta on raske leida, sest töökohti on Hiiumaal vähe ja seega tekkib koheselt liigset vaba aega (isiku kõik varasemad kuriteod on olnud sooritatud alkoholijoobes), võib kriminaalhooldaja hinnangul tekkida riskiolukord alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldusalune ise tunnistab ka, et alkoholijoobes võib tema käitumine olla kohati kontrollimatu ja seetõttu on nõus võtma endale lisakohustuse katseajaks (KarS § 75 lg 2 p 5 alusel).

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS § 75 lg 3 alusel määrata Argo Erki ́ile täiendav lisakohustus – pöörduma hiljemalt 29.02.1016 SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule ja läbima psühhiaatri määratud alkoholiravi. Kriminaalhooldusalune A. Erk on 06.01.2016 kirjalikult andnud nõusoleku psühhiaatri juurde minekuks ja alkoholiravi teostamiseks (lisa 3). Kohtu seisukoht Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on

1-15-3043 käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata A. Erkile täiendav lisakohustus – pöörduda hiljemalt 29.02.2016. a SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule ja läbima psühhiaatri määratud alkoholiravi. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusaluse suhtes ühel korral 28.08.2015 koostatud katseajal kirjalik hoiatus seoses KarS § 75 lg 2 p 2, 7 sätestatud kohustuste rikkumisega. Kriminaalhooldusalune A. Erk töötas * ja see tõi probleeme registreerimisnõuete täitmisesse. On kokkulepe, et A.Erk loobub tööst Soomes ja alates jaanuari lõpust hakatakse tegema sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldaja hinnangul võib seoses A.Erk Hiiumaale naasmisega tekkida palju vaba aega ja sellega seoses tekkida riskiolukord alkoholi tarvitamisega (isiku kõik varasemad kuriteod on olnud sooritatud alkoholijoobes). 06.01.2016. a on A. Erk andnud kirjaliku seletuse, milles tunnistab, et alkoholi joobes võib olla tema käitumine kohati kontrollimatu ja et alkohol on tema ohu koht. Seetõttu on nõus võtma endale lisakohustuse pöörduda psühhiaatri poole alkoholi ravi teostamiseks. Kohus leiab, et kuna A. Erk`il on probleeme alkoholi tarvitamisega ja tema enda seletuste kohaselt käitub alkoholijoobes kontrollimatult, tuleb A. Erkile panna täiendav lisakohustus – pöörduda hiljemalt 29.02.2016. a SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule ja läbima psühhiaatri määratud alkoholiravi. A. Erk on selleks kirjalikult nõusoleku andnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 5 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.