Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

varjata narkootilise aine tarvitamist ja asjaolu, et ostis neid telefoni eest. VS oli kannatanu kukkumise juures. Kannatanu pidi nägema kuhu läks ründaja ja tunnistaja RA. Kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustes pole põhjust kahelda. Palub pöörata tähelepanu ekspertiisiaktile nr 14E-PõI0090. Mitmed kannatanule esitatud küsimused jäid vastuseta. On alust kahelda kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlustes. Pärast tunnistaja RA ütlusi muutis kannatanu oma ütlusi. Kannatanu ja RA panid toime narkootilise aine käitlemise. Teeb viited RA kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ja kohtuistungil antud ütlustele ja märgib, et tunnistaja ütluste kohaselt toimus kuritegu trepikojas. Selliseid ütlusi ei saa kasutada, need on vastuolus kannatanu ütlustega. Süüdistatav viitab kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ja leiab, et kannatanu ütlustega ei saa arvestada, need on ebausaldusväärsed. Kannatanu ütlused tema kui ründaja äratundmisest on väärad. Äratundmiseks esitatud fotodel olid väga erineva näoga inimesed, mistõttu rikuti KrMS § 81 sätteid. Tema foto oli tehtud 5 kuud pärast sündmusi. Tema oli kaalus juurde võtnud. Kuriteo toimepanemise ajal kannatanu ei saanud ega ka näinud teda. Kaitsja teeb viite apellatsiooni lisas esitatud fotodele ja annab nendest ülevaate, leides, et maakohus on ebaõigesti andnud hinnangu sündmuskohale. Kannatanu oli sündmuste ajal väga tugevas alkoholijoobes. 5 kuu möödudes tema vastu antud ütlused toetuvad politseitöötajate infole. Toob ära JV kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja märgib, et need valed. Ütlused on antud pärast teises kriminaalasjas koos temaga vastutusele võtmist. Tema kirjavahetusest JV-ga nähtub, et nad suhtlesid. Ta ei saanud paluda kokkusaamist märtsi lõpus kuna oli alates 15.03.2014 vahi all. Maakohus ei pööranud tähelepanu tunnistaja ütluste tegelikkusele mittevastavusele kauplusse minemise aja osas. Leiab, et avaldada tuli kogu tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused kuid mitte osas nagu palus prokurör. Need on vastuolulised. Tunnistaja maksab talle kätte kuna ei saanud temalt narkootikume. Ta on narkomaan, seega ütlused ebaadekvaatsed. Tema kirjast VS-ile nähtub, et ta ei mõjutanud tunnistajat. Tihedam suhtlemine algas 2014 septembrist, kui viibisid koos Tartu vanglas. Maakohtu otsus pole põhjendatud ja on vastuolus reaalsete tegevustega. Kohus ei analüüsinud tõendeid ja jõudis ebaõigetele järeldustele. Kaitsja ei käinud vanglas ja saatis talle vaid osa kriminaalasjast. Ta ei saanud kõikide materjalidega tutvuda, mis on EIK art 6 rikkumine. Talle ei ole õigusi selgitatud. Ta ei saanud isikuid üle kuulata. Rikutud on nii tema seaduses. KrMS § 34 ettenähtud õigusi. Sündmuskohal olid turvakaamerad, kuid salvestisi pole võetud asja juurde. Kohus on otsuse resolutiivosas konfiskeerinud ja hävitanud noa, millel pole temaga mingit seost. Segamini on aetud Tallinna ja Tartu Vangla. Tallinna Vanglas oli vaid lühikest aega.

Temal ei olnud motiivi kuriteo toimepanemiseks. Teist isikut ei saanud menetlusse kaasata. Tõendite kogumine ei toimunud seaduslikult. Palub hinnata ka lisatud tõendeid, kuna tal puudus ennem võimalus tõendeid esitada. Palub võtta vastutusele JV, RA ja EL. Ennast süüdi ei tunnista. Tema süü ei ole tõendamist leidnud. Samuti märgib, et karistuse mõistmisel ei lähtunud kohus KarS § 56 sätestatust.

KAITSJA SEISUKOHT:

V. Sukatskase poolt esitatud taotlus kaitsja taandamiseks oli kaitsjale suureks üllatuseks. Kaitsjale ta mingeid pretensioone esitanud ei ole.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

vastuvõtmise kohta oma seisukoht esitada. Kohtuistungil V.Sukatskas ei ole avaldanud, et temal ei olnud eelnevalt võimalik prokuröri poolsete tõenditega tutvuda. Samal kohtuistungil on V.Sukatskas kinnitanud, et tal ei ole kohtuliku uurimise osas mingeid täiendusi ega taotlusi. On märkinud, et saab minna kohtuvaidluste juurde( t.lk. 113). Seega ei ole süüdistatav esitanud ühtegi taotlust kohtuliku uurimise täiendamiseks sealhulgas ka täiendavate tõendite kogumiseks vaid on olnud nõus asja lõpuni arutamisega juba esitatud tõendikogumi põhjal. AN tunnistajana kohtuistungile kutsumise ja ülekuulamise taotlust ei ole kaitsja ega süüdistatav maakohtus esitanud, mistõttu pole tunnistaja kohtuistungil ristküsitlemata jätmine kohtule etteheidetav. Eeloodust nähtuvalt kolleegium leiab, et süüdistataval puudusid igasugused takistused kas siis vahetult ise või kaitsja vahendusel täiendavate tõendite kogumise taotluse esitamiseks ning apellatsiooni põhjendused sellekohase taotluse esitamata jätmise kohta on paljasõnalised ega anna alust tuvastada mõjuval põhjusel tõendite maakohtule esitamata jätmist. Küll aga peab kolleegium vajalikuks märkida, et enamus apellatsioonile lisatud dokumendid olid juba maakohtule esitatud( nt nagu teabesalvestise vaatlusprotokoll, isiku ekspertiisiakt nr 14E-Põ10090, äratundmiseks esitamise protokoll, 28.mai 2014 aasta kohtuotsuse ärakiri, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega). Neid on vahetult kohtuistungil uuritud ning kohus on neid ka tõenditena käsitanud. Sega puudub vajadus nende uuesti esitamiseks. Tunnistaja ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks on kohus vastavalt taotlusele avaldanud kannatanu EL ja tunnistaja JV kohtueelsel uurimisel antud ütlused, need on kohtutoimikusse lisatud ning nimetatud avaldamine kajastub ka kohtuotsuses. Ka nende uuesti esitamiseks puudub igasugune alus ja vajadus. Vastavalt KrMS § 289 lg 1 toimub avaldamine taotluse alusel ja osas kus ristküsitlemisel antud ütluste ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes esineb vastuolu. Koguulatuses isikute ütluste avaldamiseks seaduslik alus puudub. Tunnistajad RA( 1 kd. t.lk. 48-57) ja VS( 1 kd. t.lk. 73-80) on kohtuistungil ristküsitletud ning nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamise taotlust ei ole esitatud, seega on tõenditena käsitatavad nende kohtuistungil antud ütlused. Siinjuures kolleegium osutab, et vastavalt KrMS § 2861 lg 1 kohus ei võta vastu ega korralda tõendite kogumist, milledel pole kriminaalasjas tähtsust. Sellisteks dokumentideks saab hinnata sotsiaalvõrgustikus toimunud kirjavahetust, 08.mai 2014 aasta määrust, kaitsja vastuskirja, prokuratuuri vastust süüdistavale, kinnipeetava kõnede arvestuslehte. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt kriminaalmenetluse põhimõtete rikkumist, millega oleks kaasnenud süüdistatava õiguste riive. Samuti pole tuvastatav kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus. Eeltoodud alustel maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu.

nõustu süüdistatava väitega, et maakohus on andnud sündmuskoha vaatlusprotokollile ebaõige hinnangu. Sündmuskoha vaatlus toimus vahetult pärast sündmusi ning üheselt on tuvastatav, et sündmuskoht, Tallinn XXXXXXX XXX XXX trepikojaesine, on valgustatud. Tõendist nähtu kinnitab kannatanu ütlusi, et ta nägi trepikojast väljunud, temale lähenenud ja teda noaga löönud isiku nägu. Erinevus minutites sündmuste toimumise aja osas ei sea eelnimetatud kannatanu ütlusi kahtluse alla. Süüdistatav on leidnud, et äratundmiseks esitamise protokoll pole tõendina käsitatav. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et isiku fotode järgi äratundmiseks esitamine on toimunud kooskõlas KrMS § 81 ettenähtuga ja äratundmiseks esitamise protokoll vastab KrMS § 82 sätestatule. Enne äratundmiseks esitamist on kannatanu andnud teda löönud isiku kohta kirjelduse ning on ka äratundmiseks esitamise protokollis selgitanud mille alusel ta leiab, et fotol nr 1, kus asus süüdistatava foto( 1 kd. t.lk. 86-88 pöördel) on teda noaga löönud isikuga väga sarnase näokujuga isik. Maakohtu istungil on kannatanu kinnitanud, et tundis kohtueelsel uurimisel ära fotode järgi isiku, kes teda noaga lõi ning asjaolu, et V.Sukatskase kaal muutub, ei sea kahtluse alla kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel teda noaga löönud isiku fotode järgi äratundmist. Samuti kinnitas kannatanu kohtuistungil, et vaatamata V.Sukatskase kõhnemaks muutumisele on selgelt tegemist isikuga, kes teda noaga lõi. JV ütluste usaldusväärsust on maakohus põhjendanud ning kolleegium leiab, et süüdistatava väited tunnistaja kättemaksust on paljasõnalised. Kohus on analüüsinud tunnistaja ütlusi koostoimes teiste tõenditega ning ka tunnistaja ütlusi puudutavalt tema poolt narkootikumide tarvitamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et JV poolt kannatanu ja tunnistaja RA ütlustega riimuvaid ütlusi ei sea kahtluse alla asjaolu, et JV oli narkootikume tarbiv isik. Apellandi viited RA ütlustele sündmuskoha osas on maakohtu otsuses kajastatud ja kohtuistungil ütluste avaldamise järgselt on tunnistaja andnud eksimuse kohta ammendava ja usutava selgituse. Ta on kinnitanud kohtueelsel uurimisel sündmuste paremini mäletamist ning tunnistanud ka, et noaga löömine võis toimuda trepikoja ees. Mingi detaili osas erinevate ütluste andmise kohta arusaadava ja usutava selgituse esitamise korral, pole alust jätta ka selles osas isiku ütlusi tõendikogumist välja. Tunnistaja VS ütluste hindamist ebausaldusväärseks on maakohus põhjendanud. Tuvastatav on, et tegemist on V.Sukatskase sõbraga, kellel on olnud enne kohtuistungil ütluste andmist kontakt V.Sukatskasega kuna viibisid mõlemad Tartu Vanglas ja said omavahel vestelda. Nimetatud asjaolu kinnitab süüdistatav ka apellatsioonis. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kannatanu ja teiste tunnistajate ütlustega vastuolus olevad VS ütlused tuleb kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. Apellatsioonis on juhitud tähelepanu ka ekspertiisiaktile ( 1 kd. t.lk. 153-156), kus on meditsiinidokumendina ära toodud kiirabikaart ja seal kajastuv arsti poolt

kirjapandud kannatanu selgitus. Selles osas kolleegium märgib, et kiirabikaart kui eraldi dokument on maakohtu poolt seaduslikult hinnatud lubatavaks tõendiks ja seda üksnes osas, mis puudutab kannatanul tuvastatud kehavigastusi. Kaardil sisalduv teave sündmuse toimumise tehioludest ei ole hõlmatud arsti eriteadmiste ja pädevusega. Samuti ka ekspertiisiaktis ära toodud kannatanu selgitused sündmuse kohta ei ole kasutatavad iseseisva tõendina. Uuritava isiku selgitused ekspertiisi käigus on aluseks eksperdiarvamuse kujundamisel, s.o eksperdile esitatud küsimustele vastamisel. Seega on maakohus seaduslikult andnud hinnangu nii kiirabikaardile kui ka ekspertiisiaktile ja seda just mitteõiguslike eriteadmisi kajastava kannatanule tekitatud kehavigastuste osas.

Kolleegium leiab, et maakohus on eeltoodud juhiseid järginud ning on arvestades nii süü suurust kui ka süüdlase isikut, mõistnud süüdistatavale 7 aastase vangistuse ehk siis veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Kolleegium leiab, et mõistetud üksikkaristus ning KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus on kooskõlas seadusega ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.