Kriminaalasi nr 1-15-1571
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
8. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-1571
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldus osakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo
Taotlus
Erakorraline ettekanne M.K
Süüdimõistetu
M.K
kohta
Isikukood
elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele M.K-le Tartu Maakohtu 22.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1571 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 8 (kaheksa ) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks M.K vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab M.K-le teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Välja mõista M.K-lt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 70 senti. Menetluskulud tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB
Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Tartu Maakohtu 22.04.2015. a otsusega mõisteti M.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et M.K-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui M.K ei pane 1 aasta 8-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati M.K katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju AS-ile Adavere Agro ja tasuma igakuiselt 120 eurot. Nimetatud kohtuotsus jõustus 08.05.2015. a. 10.09.2015. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande M.K kohta. Ettekande kohaselt ei täida M.K kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. M.K ei ole kriminaalhooldajale esitanud kehtivat töölepingut. Kriminaalhooldaja osundab erakorralises ettekandes, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on M.K kriminaalhooldusperioodil väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest karistatud neljal korral. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata M.K-le mõistetud karistus täitmisele. 25.09.2015. a kohtuistungil selgitas M.K kohtule, et ta ei täida kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju seetõttu, et ta käib küll hooajatööl, kuid tema palk on väiksem kui riiklikult kehtestatud töötasu alammäär. M.K peab palgast maksma nii korteri üüri, kui ka kommunaalkulud. Lisaks toetab M.K rahaliselt oma ema, kelle ülalpidamisel on 5 põhikooli - ja lasteaiaealist last. Kuna hooajatöö Põltsamaa Felix AS -is lõpeb septembris, siis M.K loodab tööd saada Imaveres. M.K selgituste kohaselt on tal lisaks tasumata liiklustrahve ja M.K peab leidma võimaluse rahaliste nõuete tasumiseks. Kohus lükkas istungi edasi, andes sellega M.K-le võimaluse asuda tasuma kuriteoga tekitatud kahju. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 02.12.2015. a. 02.12.2015. a kohtuistungile M.K ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik taotles M.K suhtes sundtoomise kohaldamist. Kriminaalhooldaja selgituste kohaselt ei ole M.K jätkuvalt asunud täitma kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Lisaks hoidub M.K kõrvale ka talle pandud registreerimiskohustuse täitmisest. Kokkuleppe kohaselt pidi M.K ilmuma 27.10.2015. a ja 05.11.2015. a kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuid M.K jättis nimetatud kuupäeva del registreerimiskohustuse täitmata. Tartu Maakohtu 07.12.2015. määrusega a
kohaldati M.K suhtes sundtoomist.
08.12.2015. a kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. M.K selgitas, ta ei et ole asunud kahju tasuma, kuna tal ei olnud tööd. soovib kahju hüvitamise kohustuseks saada veel pikendust.
M.K
töötuna arvele enda selgituste kohaselt alles mõned päevad tagasi. Sellest M.K vastutustundetust ja hoolimatust käitumisest järeldab kohus, et M.K on kaotanud huvi ja tahtmise kanda karistust vabaduses ning täita korrektselt ja nõuetekohaselt talle kohtulahendiga määratud kohustusi ja nõudeid. Kuna kohtul puudub igasugune alus arvata, et M.K oma suhtumist muudaks, ei ole kohtu hinnangul edasise lt kriminaalhooldus e jätkamine tulemuslik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele M.K-le Tartu Maakohtu 22.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1571 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 27 päeva vangistust.
sundtoomise kulu
KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud. KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Tartu Maakohus on 02.12.2015. a määrusega kohaldanud M.K suhtes sundtoomist kohtuistungile. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Kohtu hinnangul on sundtoomise kulu tekkinud M.K enda süül, kuna M.K , kohtuistungile ilmumata jätmisega, on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei ole kohtul olnud muid võimalusi kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema suhtes sundtoomist. M.K on kohtule selgitanud, et tal puudus kohtuistungile tulemiseks transport, kuid kohus ei pea toodud põhjendust usutavaks ja mõjuvaks. M.K-l oli võimalik kohtule ilmunud takistusest teada anda ja M.K-le oli teada, et tal tuleb seda teha. Sellele vaatamata ei pidanud M.K vajalikuks kohtuistungile mitteilmumisest teatada. Eeltoodust tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas0 24,7 eurot välja mõista
Raina Pärn Kohtunik
M.K-lt .
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.