1-15-1571/12 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

rS §Ka68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 06.05.2014. a kuni 08.05.2014. a, s.o 3 päeva. Ärakandm ata karistuse suuruseks lugeda 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS 74 lg§ 1, 3 alusel määrata, et X.S-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui X.S ei pane 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohus tada X.S-i katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanutele AS Adavere Agro igakui selt vähemalt 120 ( ükssada kakskümmend) eurot. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata X.S Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põltsamaa esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdi tunnistada Z .G KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Z .G kahtlustatavana kinnipidamise a eg alates 08.05.2014. a kuni 09.05.2014. a, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et Z .G- le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Z .G ei pane 1 (üks) aasta 3 (kolm)-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

I Kokkuleppe sisu X.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi järgmises: - tema isikute grupis koos Z.G-ga ajavahemikul 13.03.2014. a kuni 17.03.2014. a kella 08.30- ni Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus jätkuvalt, s. o neljal ööl võttis ära vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Adavere Agro kuuluvast aiaga piiratud kütusehoidlast küttetrassi augu puurimise teel kokku 1285 liitrit diiselkütust väärtusega 1670 eurot ja 50 senti, tekitades varalise kahju kannatanule AS-le Adavere Agro vargusega 1670 eurot ja 50 senti ning piirdeaia ja küttetrassi lõhkumisega kokku 482 eurot; - tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 17.04.2014. a Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus tungis ebaseaduslikult sisse AS-le Adavere Agro kuuluvasse puuaeda värava luku lõhkumise teel ning võttis ära 15 ruumimeetrit 50 cm pikkuseid lõhutud küttepuid väärtusega kokku 480 eurot, tekitades kannatanule AS-le Adavere Agro varalise kahju vargusega 480 eurot ja sissetungimisega 72 eurot ja 50 senti. - tema isikuna, süstemaatiliselt, isikute grupis koos Z.G-ga ajavahemikul 17.04.2014 kella 17.00-st kuni 19.04.2014 kella 07.00- ni Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus jätkuvalt , s. o kahel ööl võttis ära vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS le Adavere Agro kuuluvast aiaga piiratud kütusehoidlast küttetrassi augu puurimise teel kokku 848 liitrit diiselkütust väärtusega 1060 eurot, tekitades varalise kahju kannatanule AS-le Adavere Agro vargusega 1060 eurot ning piireaia ja küttetrassi lõhkumisega kokku754 eurot. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör X.S-ile kohtus karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 06.05.2014. a kuni 08.05.2014. a, s. o 3 päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui X.S 1 aasta 8-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel mõista välja X.S-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu ASle Adavere Agro 72,50 eurot. VÕS § 1043 alusel mõista välja X.S-ilt solidaarselt Z.G-ga kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu AS- le Adavere Agro 3966,50 eurot. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada X.S-i katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanule AS-le Adavere Agro igakuuselt vähemalt 120 eurot. Toruklamber, tihend, kraan, lehtvõti, kruvikeeraja, 5 polti, 3 mutrit, 2 puksi, kanister ja voolik, mis kuulusid X.S-ile , konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahendid ja KrMS § 126 lg 22 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väheväärtuslikud asjad. Z.G-le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi selles, et tema ööl vastu

varalise kahju kannatanule AS-le Adavere Agro summas 245 eurot; - tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos X.S-iga ajavahemikul 13.03.2014. a kuni 17.03.2014. a kella 08.30-ni Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus jätkuvalt, s. o neljal ööl võttis ära vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS -le Adavere Agro kuuluvast aiaga piiratud kütusehoidlast küttetrassi augu puurimise teel kokku 1285 liitrit diiselkütust väärtusega 1670 eurot ja 50 senti, tekitades varalise kahju kannatanule AS-le Adavere Agro vargusega 1670 eurot ja 50 senti ning piirdeaia ja küttetrassi lõhkumisega kokku 482 eurot; tema-süstemaatliliselt, isikute grupis koos X.S-iga ajavahemikul 17.04.2014. a kella 17.00-st kuni 19.04.2014. a kella 07.00-ni Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus jätkuvalt , s. o kahel ööl võttis ära vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS le Adavere Agro kuuluvast aiaga piiratud kütusehoidlast küttetrassi augu puurimise teel kokku 848 liitrit diiselkütust väärtusega 1060 eurot, tekitades varalise kahju kannatanule AS-le Adavere Agro vargusega 1060 eurot ning piirdeaia ja küttetrassi lõhkumisega kokku 754 eurot. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör Z.G-le kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 08.05.2014. a kuni 09.05.2014. a, s. o 2 päeva, arvata karistusaja hulka. Kandmata karistus on 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.G 1 aasta 3-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel mõista välja Z. G-lt 245 eurot kannatanu AS- le Adavere Agro (kanda arveldusarvele nr EE911010102021905001 SEB pank). VÕS § 1043 alusel mõista välja Z. G- lt solidaarselt X.S-iga kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu AS- le Adavere Agro 3966,50 eurot (kanda arveldusarvele nr EE911010102021905001 SEB pank). KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Z.G katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanule AS- le Adavere Agro igakuuselt vähemalt 80 eurot. Akutrell Makita koos metallipuuriga - KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel võõrandada tsiviilhagi katteks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav ad, et neile on sõlmitud kokkulepped arusaadavad , need vastavad nende tahtele ja nad jää vad selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepete st aru saanud ja kokkulepe te sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista X.S-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti annavad kriminaalasjas kogutud tõendid aluse mõista Z.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Tsiviilhagi

AS Adavere Agro on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 72,50 eurot , mis koosneb värava ja luku lõhkumisega tekitatud kahjust (tl 12). Nimetatud kuriteoepisoodis on süüdistus esitatud X.S-i vastu. Lisaks on AS Adavere Agro esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4211,50 eurot, mis koosneb akudrelli ja akulaadija, puuride komplekti ja pikendusjuhtme väärtusest ning 2133 liitri diislikütuse väärtusest ja lõhkumisega tekitatud kahjust summas 1236 eurot (tl 45-46). Diislikütuse väärtuse ja lõhkumisega tekitatud kahju 1236 euro osas on esitatud süüdistus nii X.S-i kui Z. G vastu. Z. G-le on esitatud süüdistus akutrelli koos 2 aku ja akulaadija, puuride komplekti ja pikendusjuhtme varguses, kahju kokku 245 eurot. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2,3 ja § 132 lg 2,3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. X.S ja Z. G on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid, nad on kinnitanud, et on teadlikud, millest kannatanu kahju koosneb ja on nõustunud , et nad on kannatanule sellises suuruses kahju tekitanud ning kohustuvadhüvitama kuritegudega tekitatud kahju kannatanule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. X.S-il tuleb kanatanu AS-ile Adavere Agro hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 72,50 eurot.

Z.G tuleb kanatanu AS-ile Adavere Agro hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 245 eurot. Kohus leiab, et AS-ile Adavere Agro tekitatud kahju summas 3966,50 eurot (2133 liitri diislikütuse väärtus 2730,50 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahju kogusummas 1236 eurot) tuleb X.S-ilt ja Z. G-lt VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt, kuna X.S ja Z.G vastutavad nimetatud kahju tekitamise eest samal alusel sama kannatanu ees ühiselt. Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on X.S-i süüdistusi puudutavate ks menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 78,72 eurot (tl 159) ja kohtumenetluses makstud tasu 85,44 eurot . Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu164,16 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 749,16 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles, et X.S-ilt väljamõistetavad menetluskulud määratakse tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. Prokurör leidis, et X.S-ilt tuleks jätta välja mõistmata kaitsja tasu sõidule kulunud aja eest ja hüvitatud sõidukulud, põhjusel, et kaitsjal on tulnud sõita Jõgevale Tartust. Osade kaupa tasumisele vastuväiteid prokurör ei esitanud. Kohus leiab, et prokuröri taotlus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdista tav X.S-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Karl Saavo, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 4, Tartu. Kaitsjale on välja makstud tasu sõidule kulutatud aja eest ja hüvitatud sõidukulud. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõiduk ulud (Tartu-Jõgeva -Tartu) ja tasu sõidule (Tartu -Jõgeva -Tartu) kulunud aja eest kogusummas 92,16 eurot. Kohus on seisukohal, et X.S-ilt tuleb välja mõista menetluskulud summas 657 eurot. Menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul peab kohus samuti põhjendatuks. Siinjuures arvestab kohus, et X.S käib käesoleval ajal Põltsamaa Ametikoolis ja õpib viimasel kursusel. X.S-i sõnul teeb ta juhutöid ja saab seeläbi igakuist sissetulekut. Kooli lõpetab ta 2 kuu pärast ja seejärel asub tööle. Kohus arvestab sedagi, et käesoleva otsusega on X.S-ile määratud kohustus tasuda igakuiselt kannatanule tsiviilhagi katteks 120 eurot. Sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks määrata X.S-ilt

väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa. Kohus määrab, et X.S-il peavad menetluskulud olema tasutud hiljemalt 22.04.2016. a. Käesolevas kriminaalasjas on Z. G süüdistusi puudutavateks menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 133,44 eurot (tl 163) ja kohtumenetluses makstud tasu 109,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 242,88 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585,00 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 827,88 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles Z. G-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist osas, mis puudutab kaitsja tasu sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Samuti taotles kaitsja menetluskulude ajatamist, kuna Z. G sissetulekud on väikesed. Prokurör leidis, et Z. G-lt tuleks jätta välja mõistmata kaitsja tasu sõidule kulunud aja eest ja hüvitatud sõidukulud, põhjusel, et kaitsjal on tulnud sõita Jõgevale Tartust. Prokurör leidis, et Z. G-lt väljamõistetavat sundraha tuleks samuti vähendada, kuna Z. G on esimest korda kohtu all ja ta ei tule enda majandamisega toime. Ajatamisele prokurör vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kaitsja ja prokuröri taotlus menetluskulude välja mõistmata jätmiseks on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et ka Z. G puhul on kaitsjal tekkinud õigus sõidule kulunud aja tasu ja sõidukulude hüvitamisele, põhjusel, et kaitsja osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille asukohaks on Tartu. Samuti peab kohus vajalikuks arvestada sedagi, et Z. G töötab AS -is Adavere Agro öövalvurina. Tema igakuiseks sissetulekuks on 300 eurot. Z. G elab koos oma emaga, kelle kätte annab ta oma töötasu ja kes maksab vajalikud maksud korteri eest, ostab toidu jne. Lisaks on oluline seegi, et käesoleva kohtuotsusega on Z. G kohustus hakata tasuma k annatanule kahjusid, igakuiselt 80 eurot. Võttes arvesse Z. G majanduslikku seisundit peab kohus põhjendatuks Z.G-lt menetluskulude katteks välja mõista 480 eurot. 347,88 eurot jätab kohus Z. G-lt välja mõistmata. Väljamõistetavad menetluskulud määrab kohus tasumisele igakuiselt 1 aasta jooksul. V Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks kanister ja voolik ( tl 91-93), akutrell Makita koos metallipuuriga (tl 67-71) ning toruklamber, tihend, kraan, lehtvõti, kruvikeeraja, 5 polti, 3 mutrit ja 2 puksi (tl 72-76). Lisaks on asitõendid sigaretipakk ja 2 punast metallist korki. Asitõendid kanister, voolik, sigaretipakk ja 2 punast metallist korki asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. Ülejäänud asitõendid asuvad kriminaalasja juures. KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Prokurör taotles X.S-ilt äravõetud esemete (kanister, voolik, toruklamber, tihend, kraan, lehtvõti, kruvikeeraja , 5 polti, 3 mutrit ja 2 puksi) konfiskeerimist ja KrMS § 126 lg 22 alusel hävitamist kohtuotsuse jõustumisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus ei ole põhjendatud. Siinkohal osundab kohus, et KrMS § 126 lg 2 2 alusel on võimalik vara võõrandada kohtueelses menetluses, s.o arestitud vara, mille väärtus on menetluse kestel väike võrreldes kuludega, mis tulenevad vara hoidmisest . Käesoleval juhul on kriminaalasi kohtu menetluses, mistõttu ei ole ainuüksi nimetatud põhjusel võimalik kohaldada KrMS § 126 lg-s 22 ettenähtud võimalust vara hävitamiseks. Kuna X.S on ise hinnanud asitõendeid väärtusetuks, leiab kohus, et asitõendid kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada asitõendiks olevad kanister ja voolik ning toruklamber, tihend, kraan, lehtvõti, kruvikeeraja, 5 polti, 3 mutrit ja 2 puksi. Kohus on seisukohal, et väärtusetute esemetena tuleb käsitleda ka sigaretipakki ja kahte punast metallist korki, mistõttu tuleb kohtuotsuse jõustumisel nimetatud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel akutrell Makita koos metallipuuriga võõrandada tsiviilhagi katteks.