Kriminaalasi nr 1-14-7231
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2015. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-7231
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu T.S tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
T.S elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
18.11.2015. a (kaugkohtuistung)
Jätta T.S temale Harju Maakohtu 17.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7231 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 17.09.2014. a otsusega on T.S süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle on mõistetud karistuseks vangistus 2 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.04.2014. a otsusega mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. T.S-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 27.01.2015. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2014. a ja lõppeb 22.01.2017. a. Vangla ei toeta T.S vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T.S tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta T.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
Süüdimõistetu T.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 01.04.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-1681), kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud T.S oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab T.S varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli T.S-ile mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et T.S pani katseajal toime uued kuriteod. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik T.S käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. T.S pani kuritegusid toime varastatud esemete müümise eesmärgil. Seega tegi T.S kriminaalsest tegutsemisest endale elatusallika. Kohtu hinnangul ei ole T.S varasemast elukäigust tulenevalt alust arvata, et sellel korral on T.S suhtes senini reaalselt ärakantud karistus täitnud oma eesmärke. T.S on kuritegusid toimepannud narkosõltuvusest ajendatuna (narkosõltlane ligikaudu 14 aastat). Seega on T.S puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Kuigi kohus peab positiivseks, et T.S on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et T.S reaalselt on suuteline oma senini väljakujunenud käitumist muutma. Kohtu sellesisuline veendumus tugineb T.S selgitustel, mille kohaselt on ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanemise korral valmis üksnes esialgu narkootikume mitte tarvitama, hiljem vaatab, kuidas kujuneb. Seega ei ole alust olla veendunud, et T.S on motiveeritud ja omab piisavat suurt tahet, et sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kohtu arvates on oluline seegi, et T.S kannab karistust Tartu Vangla eluosakonnas kinnipeetavatele, kes alles kujundavad motivatsiooni sõltuvuskäitumise muutmiseks. Olukorras, kus T.S ise ei mõista probleemi suurust ja tal puudub sõltuvuskäitumise muutmiseks piisav motivatsioon, on sellega tegelemine tulemusetu. Kuna narkootikumide tarvitamine on T.S puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et T.S-ist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 3.2 Kohus leiab, et T.S käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. T.S on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. T.S-ile on kahel korral (s.o 01.07.2015. a ja 24.08.2015. a) määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Lisaks on T.S-ile 27.03.2015. a määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemetest teavitamata jätmise eest ning 01.04.2015. a on kinnipeetavale määratud karistus tubakatoodete hoidmise eest. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T.S ajavahemikul 28.04.2015. a 30.06.2015. a osalenud loengusarjas, mille eesmärgiks on sõltuvushäiretega kinnipeetavate taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks sisemise motivatsiooni loomine. T.S ei ole vangistuses soovinud õppida eesti keelt ning on korduvalt keeldunud isiklikus täitmiskavas ettenähtud töökohustuse täitmisest vangla majandustöödel. Kuna T.S on kuriteod toime pannud tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et T.S teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, s.t sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleks SRS töögruppides, eesmärgiga vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandada T.S-ist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. 3.3 Vabanemise korral on T.S kindel elukoht oma ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx T.S ema on nõus poega vabanemise korral
materiaalselt toetama. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (ema ja õde) olemasolu, kuid leiab, et kahtlematult suurendab uute kuritegude toimepanemise riski fakt, et T.S ei ole vabanemise korral kindlat töökohta. T.S omab varasemalt üksnes lühiajalist töökogemust ehitusel ja on suure osa oma sissetulekust teeninud ebaseaduslikult (varavastaste kuritegude toimepanemisega). Seega puuduvad T.S tööoskused ja -harjumus. Lisaks leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult T.S tagasiminek samasse elukohta, kuna T.S enda selgituste kohaselt peab ta narkosõltuvusest vabanemiseks muutma sõpruskonda. Samas ei ole T.S suutnud selgitada, kuidas kavatseb ta vabaduses varasemate tuttavatega kokkupuuteid vältida või nendes olukordades tegutseda.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.