1-15-7350
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2015, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-7350 (12240104086)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Heidi Übner
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Anu Toluk
Kriminaalasi
V.P süüdistuses KarS § 320 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
V.P, isikukood XXX, xxxkriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Sergei Politšev
Asja läbivaatamise kuupäev 23.11.2015 avalikul kohtuistungil
kohus
Juhindudes KrMS § 130, § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319, § 432
1-15-7350 975 eurot sundraha 255,40 eurot ekspertiisikulu 0,45 eurot kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 38,40 + 120 + 96,12 + 264 eurot kaitsjatasu kokku 1749,37 eurot (üks tuhat seitsesada nelikümmend üheksa eurot ja 37 senti), jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
V.P-le on esitatud süüdistus selles, et xxx taga asuva mänguväljaku juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda xxx Axxx xxx suhtes, mis seisnes selles, et V.P lõi kannatanut rusikas käega vastu vasakut põske ja tõukas teda kõhtu, mille tagajärjel Kxxx kukkus, ning võttis ära tal käes olnud mobiiltelefoni xxxx Mini maksumusega 160 eurot. Seega V.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga s.o KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle V.P 11.09.2013 Ida prefektuuris andis kriminaalasjas nr xxx kannatanuna ülekuulamistel, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest KarS § 320 järgi teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta ta andis oma allkirja, andis teadvalt vale ütluse kahtlustatava Axxx Kxxx kahjuks, tunnistades, et viimane xxxs täpsemalt tuvastamata ajavahemikul xx korteris oma alaealise tütre E xxx Txx tehes seda eesmärgiga mo onutada tõendamisel tähtsaid asjaolusid. Seega V.P pani toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus V.P süüditunnistamist KarS § 200 lg 2 järgi ning palub mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 alusel mõistetud karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui V.P katseajal 2 aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu 2(3)
1-15-7350
Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav V.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb V.P süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 5 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud , kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära. 2015.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 390 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 675 eurot (390*2,5=975). Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesolevas asjas menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu kuna ta on invaliidsuspensionär ja need tuleb jätta riigi kanda. Tõkendit V.P suhtes kohaldatud ei ole ning kuna vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata siis tõkendi kohaldamine ei ole otstarbekas. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.