1-15-849/15 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

R.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on hõivamata, viibib vanglas alates 19.03.2015. a. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Raplamaal, kuid vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik puuduvad. R.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning 8 aastat on tal olnud invaliidsusgrupp, mingit tööd ta teha ei suuda, vaevu teeb ära hädavajalikud kodused tööd. R.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör Veera Kremez ei toeta R.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Isik on kriminaalkorras karistatud 15-korral. Viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi liigtarbimine. Isiku ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning ta ei sobi kriminaalhooldusele. Kaitsja taotleb kohtuistungil R.L-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Tema probleemiks on alkoholi tarvitamine, kõik vargused ja isikuvastased kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Tal on võimalik teenida raha ja minna ravile. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 15-korral kriminaalkorras karistatud, neid 10 karistust on kustunud, vanglas viibib 13. korda. Isikut on karistatud nii isiku- kui ka varavastaste kuritegude teest, enamasti tegutseb ta kuritegude toimepanemisel üksi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Vanglamaterjalide kohaselt on R.L vangistuses hõivamata, viibib vanglas alates 19.03.2015. a. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Raplamaal, kuid vabanemisjärgne garanteeritud töökoht ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik puuduvad. Vanglamaterjalide kohaselt tarvitas R.L enne vangistust igapäevaselt alkoholi. Kinnipeetava viimane kuritegu oli vägivaldne ning sooritatud alkoholijoobes. R.L-i sõnul on alkoholi tarbimine pigem tema elu tagajärg. Kinnipeetaval on probleeme oma tervisega, talle oma määratud osaliselt töövõimetus. Isiku eesmärgiks on seaduskuulekas elu, kuid ta vajab selleks toetust. Isiku suhtlusringkonnaks on eluheidikutest koosnevad inimesed, kes hoiavad omavahel kokku ja aitavad üksteist. Seoses alkoholi liigtarbimisega võib ta olla teiste inimeste poolt mõjutatav. Isikul on soov elada õiguskuulekalt ja seda aitab saavutada alkoholi mittetarvitamine ja endale sihipärase tegevuse leidmine. Isiku impulsiivset käitumist soodustab just alkoholi tarvitamine. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Märjamaa vallas, mis kuulub tuttavale, kuid kindel vabanemisjärgne töökoht puudub.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele, ohustatud on peamiselt isikud, kes puuduvad kinnipeetavaga kokku ajal, mil viimane on alkoholijoobes. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei suuda korrigeerida enda elustiili, hoiakuid ning mõtlemist ja käitumist ning kui isik ei suuda loobuda alkoholi liigatarbimisest. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul 54 %. Kohus usub, et praeguseks jällegi vanglas viibitud aeg – 11 kuud, on pannud R.L-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. R.L on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning ta on nõus asuma alkoholisõltuvuse ravile. R.L ärakandmata karistusaeg on 9 kuud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab R.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka R.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.