Kohtulahend

aasta 9 kuud vangistust, millest arvestati maha 27.05.2013.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistuse (5 kuud vangistust) osa, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.2012 kuni 20.05.2012.a, s.o. kokku 2 päeva ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Seega aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistusele vastaks 956 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumist, s.o. kuni 25.04.2016.a. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati K.K järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil enne 01.01.2013.a kehtinud KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama oma alalises elukohas xxxxxx-xxxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p.2 alusel määrati K.K-le täiendavaks kohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Eha Schasmin esitas 13.10.2015.a Tartu Maakohtule erakorraline ettekande K.K kohta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt K.K on alkoholi tarbimist kontrollitud neljal korral ja näit on olnud negatiivne ja viimasel korral s.o. 01.10.2015.a kontrollimise käigus tuvastati 0,712 g/ml joove. Kuna hooldusalusel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega otsustas ta ise, et läheb OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastuvõtule konsultatsioonile ja laseb teha pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. 09.10.2015.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ja arvestab ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui kohus arvestab hooldusaluse lubadustega, võiks kaaluda hooldusalusele veel määrata täiendavalt ÜKT tunde. Kriminaalhooldusalune K.K põhjendas kohustuse rikkumist sellega, et tal oli elukaaslasega omavaheline probleem ja pärast sauna ta tarvitas alkoholi. Hooldusaluse sõnul on viimasel ajal püüdnud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid siiski ei ole iseseisvalt sellega hak kama saanud ja pöördus x-xxxxxxxxxx poole. Täitmiskohtuniku seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud taotlus ei vasta seaduse nõuetele ning on lubamatu. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätes tatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 87 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja poolt esitatud taotlus määrata süüdimõistetule lisakohustuse rikkumise eest täiendavaid ÜKT tunde on absoluutselt lubamatu ning seadusevastane. KarS § 74 lg. 4 näeb ette absoluutse, ammendava kataloogi, millised võimalused on kriminaalhooldajal või kohtul, kui isik rikub katsejal kontrollnõudeid ja/või kohustusi. Need on: kriminaalhooldusametnik võib teha üksnes kirjaliku hoiatuse kohus määrata KarS § 75 lg. 2 nimetatud täiendavaid kohustusi kohus võib pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra kohus võib pöörata karistuse täitmisele. Ühiskondliku töö kujul on tegemist asenduskaristusega, see on alternatiiv vabadusekaotusele – kohus asendab kuni kaheaastast vangistust mõistes selle üldkasuliku tööga ning ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega üldkasuliku töö tundide arv on absoluutses sõltuvuses kohtuotsusega süüdlasele mõistetud vangistuspäevade koguarvust. Kriminaalhoolduse käigus ei ole võimalik ÜKT tunde suurendada või vähendada, seda isegi juhul, kui isik on sellega nõus. Kriminaalhooldaja taotlusest nähtub, et 01.10 .2015.a joobekontrolli käigus K.K tuvastati alkoholijoove 0,712 mg/l. Seega K.K rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Samas 09.10.2015.a K.K teostas xxxxxxxxxxxx ja tal on keelatud ühe aasta jooksul tarvitada alkoholi. K.K on käesolevaks ajaks sooritanud 606 tundi ja sooritamata 356 töötundi. Hooldusalune on kontrollnõudeid täitnud kohusetundlikult. Kriminaalhooldaja pole lisanud ettekandele tõendeid, mis kinnitaksid, et K.K 01.10.2015.a. viibis alkoholijoobes. Seega puudub kohtul võimalus kontrollida, kas isik nimetatud ajal oli joobes ja rikkumise ka tõepoolest toime pani. Juhul, kui vastavate tõendite olemasolul oleks võimalik süüdimõistetule süüks arvata kohtuotsusega määratud lisakohustuse rikkumist, saanuks kriminaalhooldaja kohtule teha ettepaneku määrata täiendavaid lisakohustusi KarS § 75 lg. 2 nimetatud lisakohustuste ammendavast kataloogist või pöörata karistus täitmisele. Ka katseaja pikendamist pole kriminaalhooldajal õigust taotleda, sest kohus Harju maakohus on ÜKT tegemiseks määranud ÜKT tegemise maksimaalse tähtaja, s.o. 2 aastat. Eeltoodu alusel kohus võimaldab kriminaalhooldusalusel jätkata oma kohustuste täitmist kri minaalhoolduse järelevalve all ning kohus jätab rahuldamata kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes esitatud taotlu se täiendavate ÜKT tundide määramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov

Kohtunik 16.11.2015

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.