lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1156/43

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 12.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1156/43
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
710
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1156/5Viru Maakohus Narva kohtumaja07.02.20141-14-1156/24Viru Maakohus Narva kohtumaja12.01.20151-14-1156/31Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja09.06.20151-14-1156/38Viru Maakohus Narva kohtumaja10.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2015, Narva kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-1156

Kohtunik

Kristel Vedro

Kohtuasja nimetus

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne taotlusega kohustuse tühistamiseks

Süüdimõistetu

S.S, i.k. xxx, elukoht: xxxx

Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 427 lg 1

RESOLUTSIOON

Kriminaalhooldusametniku taotlus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata S.S-ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 07.02.2014 kohtuotsusega mõisteti S.S kiirmenetluses lühimenetluse korras süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 lausel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas S.S vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alasel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja mõistis lõplikult ärakandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 ja 4 alusel asendas kohus vangistuse 356 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määras kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. S.S kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti 15.02.2014. 04.11.2015 esitas kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova kohtule erakorralise ettekande taotlusega tühistada kohustusi.

Erakorralises ettekandes on märgitud, et seisuga 04.11.2015 on S.S sooritanud 320 üldkasuliku töö tundi ja sooritamata on jäänud 36 tundi. S.S esitas SA Narva Haigla 23.10.2015 tõendi, mille kohaselt oli S.S 08.08.2015.a jalatrauma, 21.08.2015 oli tehtud operatsioon, pandud kips ning isik vajab taastusravi. 28.10.2015 esitas S.S perearsti tõendi, kus on kirjas, et isikul terviseseisundi tõttu ei ole soovitatav füüsiline koormus ülemistele ja alumistele jäsemetele. 29.10.2015 esitatud seletuses palus S.S vabastada teda ülejäänud üldkasuliku töö tundide sooritamisest seoses tervisliku seisundi halvenemisega. Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esimesel registreerimisel 27.02.2014.a selgitati S.S-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. S.S alustas üldkasuliku töö tegemist 17.03.2013 Narva Spordikoolis Energia. Kokku sooritas ta 320 tundi. Üldkasuliku töö tunde sooritas S.S nõuetekohaselt ning pidas kinni tööjuhendajate ja ametnikuga sõlmitud kokkulepetest. Alates augustikuu algusest ei võimalda S.S-i tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide tegemist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et tervislikul põhjusel üldkasuliku töö tegemisest loobumist ei saa käsitleda karistuse täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena KarS 69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku tühistada kohustusi. Erakorralisele ettekandele on lisatud SA Narva Haigla poolt 23.10.2015 väljastatud ambulatoorse epikriisi kaart, mille kohaselt on S.S-i diagnoosiks lateraalse malleooli (külgmise pekse) murd koos sidemerebenditega kanna- ja jalapiirkonnas ning tegemist on 08.08.2015 asetleidnud olmetraumaga. Ravialaste soovitustena on muu hulgas märgitud, et karkudega tuleb käia 1,5-2 kuud. 28.10.2015 Narva Perearstikeskusest väljastatud tõendi kohaselt ei ole soovitatav füüsiline koormus ülemistele ja alumistele jäsemetele. Taastumisaja võimalikku pikkust ei ole tõendis märgitud. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist süüdimõistetu täiendava kohustuse kergendamise või tühistamisega. Üldkasulik töö on asenduskaristus KarS § 69 lg 1 tähenduses. Karistuse kandmisest vabastamine on sätestatud KarS § 79, mille kohaselt süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamine on seotud üksnes isiku parandamatult raske haiguse, vaimuhaiguse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire põdemisega. Sellisel juhul esitab vastava taotluse vangla. Kohus on seisukohal, et jalatrauma (lateraalse malleooli murd) ei ole parandamatult raske haigus ning isikul on pärast taastusravi ja tervenemist võimalik jätkata asenduskaristusena talle määratud üldkasuliku töö sooritamist. Kohus juhib kriminaalhooldaja tähelepanu ka asjaolule, et süüdimõistetu tervenemise ning taastusravi ajaks on võimalik esitada kohtule erakorraline ettekanne taotlusega üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks süüdlase haiguse tõttu KarS § 69 lg 3 kohaselt. 2(3)

Kohus, lähtudes eeltoodust ja tutvunud erakorralise ettekande ning sellele lisatud materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud asjaoludel ning põhjustel karistuse kandmisest vabastamist seadus ette ei näe ning muid taotlusi ei ole kriminaalhooldaja kohtule esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.