Kohtulahend

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

10.november 2015.a. Rapla, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-15-3828

Kohtunik

Indrek Saar

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Olga Lobjak erakorraline ettekanne T.A kohta.

Süüdimõistetu

T.A , isikukood XXX, elukoht xxxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxx küla xxx talu

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Pikendada Pärnu Maakohtu 05.juuni 2015. a otsusega T.A-le määratud tähtaega ühe (1) kuu võrra arvates 06.novembrist 2015.a.

lisakohustuse

Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud T.A on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt 05.juunil 2015.a. KarS § 424 järgi ja karistatud üheksa (9) kuulise vangistusega, mida vähendati ühe kolmandiku võrra s.o. kuue (6) kuuni. KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 6 kohaselt suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva vangistust, millest loeti seoses üldkasuliku töö tegemisega kantuks

kaheksa (8) kuud ja kaheksa (8) päeva ning vangistuse kandmata osaks jäi seitse (7) kuud ja kaheksateist (18) päeva. Harju Maakohtu 21.septembri 2015.a. määruse alusel vabastati T.A vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kuue (6) kuulise katseajaga. Kohtu määrusega on pandud T.A-le lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, pöörduda vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole, läbida alkoholismivastane ravi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on T.A senise katseaja jooksul täitnud kontrollnõudeid ja teinud koostööd, kuid on kaks korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 19.oktoobril 2015.a. korralisel registreerimisel selgus, et T.A oli tarvitanud alkoholi 14.oktoobril 2015.a., mille kohta tegi kriminaalhooldaja kirjaliku hoiatuse. 06.novembril 2015.a. selgus, et T.A oli alkoholi tarivtanud ka 05.novembril 2015.a. Puhumistest indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise tunnuseid ei näidanud. T.A tunnistas, et jõi eelmisel õhtul õlut. Kriminaalhooldusametnik leiab, tegemist on isikuga, kes vajab psühhiaatri nõustamist ja ravi, et lõpetada alkoholi tarvitamine. T.A ei ole katseaja jooksul pannud toime uut süütegu. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension 118 eurot kuus. Kriminaalhooldaja palub pikendada psühhiaatri vastuvõtule pöördumise tähtaega ühe kuu võrra. T.A läheb psühhiaatri vastuvõtule alles 16.novembril 2015.a. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest T.A on kohtu poolt pandud kohustust rikkunud. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest käitumiskontrolli nõuete täitmise osas T.A-le etteheiteid ei ole ja kriminaalhooldaja seda ka ei taotle. Vangistuse kandmine ilmselgelt alkoholisõltuvusest vabanemisele kaasa ei aita. Kohtu poolt määratud tähtaja piires ei ole T.A arsti vastuvõtule saanud ja seepärast tuleb lisakohustuse tähtaega pikendada.