Kriminaalasi nr 1-14-6298
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
05. november 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kriminaalasja number
1-14-6298
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kohtuasi
Süüdimõistetu
Kai Rosar Tatjana Šibajeva Elle Karm Viru Vangla materjalid B.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
B.D, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, vabanemisjärgne alaline elukoht puudub Karistuse kandmise algus 06.02.2013 ja lõpp 06.12.2015
Jätta taotlus B.D’i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 06.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. B.D kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 06.10.2014 kohtuotsusega nr 1-14-6298 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja 8 järgi ja mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes B.D-le karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele kergema karistuse raskemaga, s.o Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega mõistetud karistusega 2 aastat ja 10 kuud vangistust, kaetuks lugemise teel, mõistes B.D-le liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Liitkaristuse kandmise algust arvestatakse B.D alates 26.11.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste, kelmuse, omavoliliste sissetungimiste, asja omavolilise kasutamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise eest, kehalise väärkohtlemise, arvutikelmuste ja röövimise eest. Kuritegude raskusaste on muutunud kergemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamise soov, grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik töötanud vangistuse jooksul koristaja ja hooldajana. Kinnipeetav on käinud riigikeele A2 taseme kursustel ja sooritanud edukalt eksami. Alates 04.08.2015 käib isik riigikeele B1 taseme kursustel. Ajavahemikul 27.08.2014 – 29.10.2014 on kinnipeetav osalenud sõltuvusele suunatud programmis Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral ei soovi kinnipeetav elada emaga koos ning kinnipeetava sõnul puudub tal kindel elukoht. Ema uus aadress on xxxx. Rahvastikuregistri andmetel omab B.D sissekirjutust samale aadressile. Kuigi isiku vabanemisfondis on 355,05 eurot, ei saa seda pidada piisavaks eluaseme soetamiseks ja enesele elatise tagamiseks stabiilse sissetuleku saamiseni. Kinnipeetaval on võimalus vabanemisjärgselt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna saamiseks ning esialgselt on tal võimalik ööbida varjupaigas. Kinnipeetav lõpetas vanglas 8. klassi. Eriala isik ei oma. Sõnades on kinnipeetav motiveeritud haridust omandama. Kinnipeetav ei ole ametlikult töötanud, mitteametlikult tegi harva juhutöid ehitustel. Töötuna oli isik arvel alates 04.07.2012 kuni 31.08.2012. Sissetulekuks vabaduses oli kuritegelikul teel saadav tulu. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Arvestatava töökogemuse puudumine võib saada takistuseks vabanemisjärgselt töökoha leidmisel. Viru Vangla andmetel on seisuga 14.09.2015 täitmata rahalisi nõudeid 9596,12 eurot. Enamik sissenõudeid on riigi kasuks. Rahalised nõuded mitmete erinevate kiirlaenufirmade kasuks viitavad isiku kulutamisharjumuslikule elustiilile. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad kriminaalkorras karistatud ema L P ning 2 venda (E P ja poolvend D K), kellest E P on kriminaalkorras karistatud. Ema L P kasvatab ka hoolduspere lepingu alusel algkooliealist S J. B.D suhtlusringkonna moodustasid peamiselt kriminaalse taustaga isikud, mistõttu ei ole alust eeldada, et vabaduses ta ei taasta nendega suhteid. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus, katseajal sooritatud kuriteod ja väärteod, sõltuvusainete tarvitamine viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Grupis
sooritatud kuriteod viitavad teatud mõjutatavusele. Alkoholi tarvitas isik väidetavalt vähe ja harva, kuid kehalise väärkohtlemise üks episood oli toime pandud alkoholijoobes. Samuti on isikut 1-l korral karistatud AS § 71 alusel. Väidetavalt on isik motiveeritud hoiduma alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetav väitis, et perioodil 2005-2009 tarvitas ta narkootilist ainet amfetamiini, mida süstis vähemalt 3 korda päevas. Varavastased kuriteod on toime pandud narkootikumide saamiseks. Karistusregistri andmetel on isikut väärteokorras 7-l korral karistatud NPALS § 151 alusel, viimati 2009. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Isik tunnistab probleemi antud valdkonnas ning on valmis osalema programmilises tegevuses. 05.11.2014 andis kinnipeetav kirjaliku nõusoleku, mille kohaselt nõustus sõltuvusravi tingimustega. Viru Vangla meditsiiniosakonna tõendi kohaselt on kinnipeetaval opiaatsõltuvus ja amfetamiinisõltuvus ning ta on seetõttu näidustatud saama narkorehabilitatsiooni. Alkoholijoobes olles, konfliktolukorras või materiaalse kasu saamise eesmärgil võib kinnipeetav käituda agressiivselt, arvestamata tagajärgedega. Kinnipeetaval on kindlad eesmärgid sõltuvusprobleemiga tegelemise ning tööle asumise näol. Korduvad kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele. Vanglas on kinnipeetavat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, neist 2-l korral ametniku korralduse eiramise eest. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuna ei käinud registreerimas. Kinnipeetaval puudub valmisolek ja motivatsioon karistusjärgsele käitumiskontrollile allumiseks. Korduvkuritegevus viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda ning kuritegelikust käitumisest loobumise motivatsiooni võib pidada minimaalseks. Kinnipeetava puhul on ohustatud materiaalset vara omavad isikud ning kaaskinnipeetavad. Oht seisneb materiaalse kahju ja kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekivad materiaalsed raskused, sõltuvusaineid tarvitanuna, konfliktsituatsioonis ja grupis. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 88% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab B.D karistusjärgset käitumiskontrolli. Tulenevalt kinnipeetava ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest teeb vangla ettepaneku määrata käitumiskontroll pikkusega 12 kuud. Viru Vangla teeb ettepaneku
kohaldada B.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetaval puuduvad vabaduses positiivset mõju avaldada võivad isikud. Esimese kriminaalkaristuse saamise ajal oli B.D 18-aastane. Kriminaalhooldusametniku arvates on kuriteod läinud raskemaks, sest kuritegusid toime pannes on kinnipeetav kasutanud vägivalda (kehaline väärkohtlemine, röövimine), röövimine on toime pandud grupis, relvana kasutatava esemega, sissetungimisega ja näo varjamisega viisil, mis takistas tema isiku tuvastamist. Kinnipeetava suhtes on kohaldatud mitmeid karistusliike, kuid ta ei teinud neist õigeid järeldusi, jätkates kuritegude toimepanemist. Esimese väärteokaristuse määramise ajal oli B.D 14 -aastane. Kokku on kinnipeetavat väärteokorras karistatud 43 -l korral erinevate süütegude eest, sealjuures rahatrahvidele lisaks on mõistetud ka aresti. Varasemad allutamised käitumiskontrollile on ebaõnnestunud, mistõttu vangistus pöörati täitmisele. Isik on olnud süstemaatiline korrarikkuja isegi vangistuse ajal. Vangistuse ajal 2013.a läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. B.D ei ole andnud nõusolekut vabanemisjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tema suhtes. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, tuginedes KarS § 871 lg 3, määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 12 kuud. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata B.D-le KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.
B.D kinnitas kohtuistungil, et kuidas ta saab olla kontrolli all, kui tal ei ole kindlat elukohta. Ta ei näe mõtet pöörduda tagasi xxxx, kuhu ta on sissekirjutatud ja kus see korter on aresti all võlgnevuse tõttu, sest seal on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. B.D väitis, et ta ei tea, kuhu ta vabanemisel läheb, aga sinna linna ta tagasi ei lähe. Kinnipeetav ei öelnud seda, et ta ei hakka suhtlema oma sugulastega, aga ta tahab alustada uut elu. Ta pöördus linnavalitsusse, et saada elamispind, kuid sealt öeldi, et neil ei ole selliseid võimalusi. B.D väitel tahaks ta minna xxxx, kus tal on üks tütarlaps, kes teda moraalselt toetab. Tal on üks laps eelmise elukaaslasega, kes ei ole tema nimele registreeritud. Kinnipeetava sõnul soovib ta üürida korteri ja tööle asuda. Abiprokurör Elle Karm leidis, et B.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Väga suur, lausa 88% on tõenäosus, et kahe aasta jooksul vabanemisest paneb kinnipeetav toime uue kuriteo. See arvestus on iseloomustuses toodud valdkondade kaupa. Kinnipeetav on pikka aega kandnud vangistust, tal puudub harjumuslik õiguskuulekas käitumine. Vabanemisel on isikul vaja abi sotsiaalseks kohanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll peaks teda motiveerima hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Prokuröri arvates on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Seadus lubab seda kohaldada 12 kuud kuni 3 aastat. Prokurör on nõus vanglaga, et 12 kuud on piisav tähtaeg, toetades ka vangla poolt nimetatud lisakohustusi. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetu B.D suhtes tuleb jätta kohaldamata. B.D on kriminaalkorras karistatud 9-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. B.D kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 06.10.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi mõistetud 6 kuulist vangistust kuriteo eest, mis on toime pandud ajavahemikul 06.01.2013 kuni 07.01.2013, seega enne Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega liitkaristusena mõistetud 2 aasta ja 10 kuulist vangistust. Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsusega on B.D süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kuriteoepisoodide eest, mis on toime pandud aastatel 2009 ja 2010, kuriteo eest KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10 järgi, mis on toime pandud aastal 2009. Need kuriteod on B.D toime pannud enne Viru Maakohtu 23.03.2012 ja 04.09.2012 kohtuotsuste tegemist. Viru Maakohtu
26.11.2013 kohtuotsusest nähtub veel, et B.D on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9; 200 lg 2 p 4,7,8,9 ja 213 lg 1 järgi kuriteoepisoodide eest, mis on toime pandud aastal 2012 enne Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsuse tegemist. Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsusest nähtub veel see, et B.D on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1 järgi kuriteoepisoodide eest, mis on toime pandud Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega määratud katseajal. Arvestades eelnevat, tuleb kohtu hinnangul käesoleval juhul arvestada seda, et B.D kuritegusid on menetletud sellises järjekorras, mis ei võimalda asuda seisukohale, et alused B.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks KarS § 871 lg 1 mõttes oleksid täidetud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871 ; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.