Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-14-1272
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Prokurör
Kristiina Erte
Asja läbivaatamise kuupäev
4.11.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
V.T, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 4261, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta V.T suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. V.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.04.2013 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks vangistus 3 aastat 1 kuud21 päeva. Karistuse kandmise algus 17.10.2012 ja lõpp 08.12.2015.
Kinnipidamisasutuses V.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isikul puudub peale vabanemist elukoht. Ema ei ole nõus V.T-le võimaldama elamist endale kuuluvas korteris. Rahvastikuregistri andmetel V.T omab sissekirjutust xxx xxx Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Meditsiiniosakonna andmetel isikul alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud narkosõltuvus. Varasemalt karistatud väärteokorras NPSA alusel. Tarvitamist alustas 18 aastasel. V.T enda sõnade kohaselt on ta proovinud kõiki enimlevinud narkootikume. Enne vangistust olevat tarvitanud fentanüüli. Ise ennast sõltlaseks ei pea. 13.10.2014 tagatud isikule vangla poolt võimalus kohaldada sõltuvusravi, isik keeldus. Vangistuses alustas 15.01.2014 osalemist sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis xxx 18.03.2014 alustas osalemist emotsioonidele suunatud xxx, kuid pärast esimest tundi soovis katkestada programmi. Kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglas viibib neljandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 70%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 51%. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et V.T puudub vabanedes kindel elukoht. Kinnipeetava ema ei ole nõus teda toetama materiaalselt. Vabanedes puudub isikul töökoht. Rahvastikuregistri andmetel on V.T olemas elamisloakaart kehtivusajaga kuni 18.02.2017, millest tulenevalt on vabanemisjärgselt kinnipeetaval võimalik, töökoha puudumisel, võtta end arvele Eesti Töötukassas. Sellisel juhul saaks olema sissetulekuks elatusmiinimum. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealjuures reaalse vangistusega. Kinnipeetav on olnud kriminaalhoolduse järelevalve all, kuid katseajal sooritas uue kuriteo. Kinnipeetav on andnud oma nõusoleku karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamisele enda suhtes. Prokurör ei toeta vabastamisjärgse käitumiskontrolli kohaldamist alalise elukoha puudumise tõttu. V.T
ei nõustu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.
Kohus tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja V.T arvamustega, leiab, et V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.
Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda V.T puudub vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist. Kohus leiab, et V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Loretta Pikma Kohtunik
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.