Kriminaalasi nr.1-14-1272
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
19. jaanuar 2015.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-1272
Kohtukoosseis
Kohtunik Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Kristine Kriisk
Tõlk
Riina Palmi
Prokurör
Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
8.01.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid R.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
R.K, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta R.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla esitas 20.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi karistati 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 25.04.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.10.2012 ja lõpp 08.12.2015.
Kinnipidamisasutuses R.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristusi on 6. R.K ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda ning ta keeldus avaldamast vabanemisjärgset elukohta. Rahvastikuregistri andmetel on tema elukohaks xxx. Kinnipeetaval on keskharidus ja infotehnoloogia eriala. Tasumata nõudeid on 1843,52 eurot. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Omab riigikeele A2 taset, hetkel osaleb riigikeele B1 taseme kursustel. 15.01.201 alustas osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid arvati grupist välja seoses probleemse käitumisega. 19.01.2014 alustas tegevust tugigrupiga MTÜ Teekond. 18.03.2014 alustas osalemist sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine, kuid pärast esimest tundi soovis programmi katkestada. Kinnipeetav on karistatud 8 korda, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel. Vabaduses tarvitas narkootikume. Pani katseajal toime uue kuriteo. Viru Vangla ei toeta R.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt R.K ei avaldanud andmeid oma lähedaste kohta. R.K ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Seega on alust kahenda, kas ta oleks üldse motiveeritud täitma temale pandavaid katseaja nõudeid ja kohustusi. Vabanemisel puudub R.K töökoht. R.K on olnud määratud kriminaalhooldusele kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Isik on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.K varasem elukäik ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad R.K ohtlikkusele. R.K on 8 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab neljandat korda. On kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla esitatud materjalides oli märgitud, et R.K ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil aga avaldas R.K , et ei ole veel otsustanud, kas ta soovib ennetähtaega vabaneda või mitte, sooviks mõelda veel kolm kuud. Vabaduses on elu- ja töökoht ema juures, aga temaga peab eelnevalt seda kooskõlastama.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et R.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.K on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Isik ise ei ole kindel, kas soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda või mitte. Viimase kuriteo pani toime vangistuses. R.K väidab, et vabaduses on tal garanteeritud elu- ja töökoht, kui seda ainult tema sõnade järgi, tõendeid selle kohta esitatud ei olnud. Karistuse kandmise ajal oli korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Kohus leiab, et arvestades kinnipeetava käitumist, ei ole R.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.K vabastamisega temale Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Deniss Minzatov /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.