Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-12-578/56
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 21.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1396

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-12-578/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.02.2012 1-12-578/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.01.2013 1-12-578/25Tartu Ringkonnakohus16.01.2014 1-12-578/33Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.02.2014 1-12-578/51Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.09.2015 1-12-578/67Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja06.02.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

2-12-48873/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg

21. oktoober 2015 (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-578

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. septembri 2015. a määrus Ervin Aaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ervin Aavik, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 15. septembri 2015. a määrus muutmata ja Ervin Aaviku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ervin Aavik tunnistati Harju Maakohtu 20.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12578 süüdi KarS § 113 järgi teise inimese tapmise eest ja talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. E. Aaviku karistusaeg algas 22.08.2011. a ja lõppeb 22.08.2019. a.

2.21.08.2015. a esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Aaviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas isiku enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

3.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, kinnipeetava ja tema kaitsja seisukohaga, leidis, et E. Aaviku tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal küllaldaselt põhjendatud. Kohus arvestab isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei võimalda E. Aaviku enne tähtaega vangistusest vabastamist eelkõige tema poolt KarS § 113 järgi toime pandud kuriteo asjaolud. E. Aavik on toime pannud inimese surmaga lõppenud vägivallakuriteo joobeseisundis olles. Arvestades kuriteo raskust, ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et E. Aaviku enne tähtaega vangistusest vabastamisel, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. E. Aavik on temale mõistetud 8-aastasest vangistusest ära kandnud vaid poole, s.o 4 aastat ja peaaegu ühe kuu. Enne vangistust oli E. Aavikul probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise faktoriks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustuses on vangla hinnanud, et tema varasem käitumine ja kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse kestel on E. Aavik osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides: „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Viha juhtimine“, sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, paiknes noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. E. Aavik on vanglas töötanud majandustöödel juuksurina. Vangistuses olles jätkas ta keskhariduse omandamist, õppides kuni 04.11.2014. a Jõhvi Gümnaasiumis. Seoses Avavanglaosakonda paigutamisega 10.11.2014. a jätkas E. Aavik õpinguid väljaspool vanglat Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis. E. Aavikul on vabanedes olemas lähedaste toetus. Ta saab asuda elama oma ema juurde, kelle eluase vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. E. Aavikul oleks võimalik vabaduses jätkata õpinguid Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis. Kohus leiab aga, et süüdimõistetu positiivne käitumine ja stabiilsus vangistuse ajal ning võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka asjaoluga, et E. Aaviku varasemast käitumisest ja temal diagnoositud alkoholisõltuvusest tuleneb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka E. Aaviku vägivallategu oli toime pandud alkoholijoobes olles. Seega tingimusliku karistuse kohaldamine ei paneks E. Aavikut piisavalt tõhusalt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning E. Aaviku puhul on olemas tõenäoline käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk, mistõttu ei ole võimalik kriminaalhoolduse ajal tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus jätkata keskhariduse omandamist, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaksid tema resotsialiseerumise võimalusi. Kohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole isikule ennetähtaegne vabastamine garanteeritud.

4.Süüdimõistetu E. Aavik esitas Viru Maakohtu 15.09.2015. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja tema vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu leiab, et kohus on tema enne tähtaega vabastamata jätmisel põhjendamatult arvestanud üksnes tema kuriteo raskust ja tema käitumist enne vangistust ning ei ole arvestanud tema positiivset käitumist vangistuse ajal. Süüdimõistetu on ära kantud 4-aastase vangistuse jooksul teinud läbi suured muutused nii mõtlemises kui ka käitumises. Ta saab aru, kui raske kuriteoga on tegemist ja kahetseb siiralt tehtut. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta väga noor, kõigest 20-aastane ja tema ellu kuulus alkoholi tarvitamine, mis oli ka üks peamisi kuriteo sooritamise põhjuseid. Vangistuses viibides on süüdimõistetu läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus on saanud väga palju abi. E. Aavik on saanud aru, et alkohol on väga halb ja ta ei hakka elama sellist elu nagu varem. Vabanemisel saaks süüdimõistetu asuda elama oma ema juurde Jõgevamaale XXX ele ja jätkata õpinguid Jõgeva täiskasvanute gümnaasiumis. XXX e on väga rahulik maakoht, seal puuduvad E. Aavikul kriminaalse taustaga tuttavad, kes võiksid teda negatiivselt mõjutada. Ema on nõus teda rahaliselt toetama, kuna ta ise tööle saab. E. Aavikul on eesmärk edasi õppida kõrgkoolis. Kuna ta on aru saanud tervislike eluviiside olulisusest ja alkoholi kahjulikkusest, on ta motiveeritud õppima tervisega seotud erialasid, näiteks Tallinna Tervishoiu kõrgkoolis tervise edenduse eriala või Tartu Tervishoiu kõrgkoolis tervisekaitsespetsialisti eriala. Vanglas viibides ei oleks võimalik kõrgkooli astuda, kuna seal ei saa arvutit kasutada, mis on õppetööks vajalik. Seega tekiks vangistuses olles süüdimõistetu õppetsüklisse auk ning ta ei saa asuda oma eesmärke täitma. E. Aavik leiab, et põhjendatud on tema enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla. Põhjendamatu on arvata, et ta võiks käitumiskontrollist kõrvale kalduda. Teda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja ta viibib reaalses vangistuses esimest korda ning seal distsiplinaarkaristused puuduvad. E. Aaviku arvates on ilmselge, et tema positiivsete näitajate stabiilne järjepidevus vangistuse jooksul ja kindlad eesmärgid vabanedes kaaluvad üles tema kuriteo raskuse ja kandmata jäänud karistusaja pikkuse. Süüdimõistetu on noor, ennast juba piisavalt tõestanud ja väga positiivselt mõtlev inimene. Tema suurim soov on saada välja vangla negatiivsest keskkonnast. Ta on motiveeritud astuma normaalsesse ühiskonda ja suhtuma igasse kodanikku suure austusega ja garanteerib, et ei sea kedagi ohtu ning järgib alati Eesti Vabariigi seadusi.

5.2.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses E. Aaviku enne tähtaega vangistusest mittevabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh määruskaebuses välja toodud positiivseid asjaolusid, et süüdimõistetul on olemas vabanemisel kindel elukoht, perekonna toetus, samuti seda, et süüdimõistetu on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides, jätkanud õpinguid ning osalenud tööhõives. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et antud juhul ei võimalda E. Aaviku ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud ning tema varasem käitumine vabaduses, mis kaaluvad üles E. Aaviku positiivse käitumise vangistuse ajal. E. Aavik on süüdi tunnistatud esimese astme tahtlikus kuriteos, s.o teise isiku tapmises. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et E. Aaviku vabastamisel, kui ta on mõistetud karistusest ära kandnud vaid veidi rohkem kui pool, saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Nõustuda saab ka maakohtu hinnanguga, et arvestades E. Aaviku varasemat käitumist, sh temal esinevat alkoholisõltuvust, esineb tõenäoline oht vabaduses käitumiskontrolli nõuete rikkumiseks ja uute kuritegude toimepanemiseks. Tulenevalt VangS § 76 lg-st 2 saab vanglateenistus esitada uuesti kohtule materjalid kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, kui E. Aavik on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seni on võimalik E. Aavikul jätkata vangistuses senist positiivset käitumist, lõpetada keskhariduse õpingud ning osaleda ennetavates sotsiaalprogrammides ja tegevustes, mis suurendavad vabanedes tema resotsialiseerumise väljavaateid.