Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

riigituludesse

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Alexey Kozhanovilt määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 96 eurot ja kohtumenetluses 288 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Igor Dušin võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Esimesel 11 kuul tuleb iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 185 eurot, viimasel, see on 12.kuul 15.kuupäevaks 189 eurot. Tasuda tuleb Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700073543 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-15-7227, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus („Menetluskulud“). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Kohtuotsuse põhiosa:

LMS § 3 lg 1 p 1 alusel on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimeses ohuklassi. LMS § 3 lg 1 p 2 alusel on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 3 lg 1 p 6 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Seega Alexey Kozhanov lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alexey Kozhanovit süüdistatakse selles, et tema omamata lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 14 lg 1 p 2 ja 3 nimetatud tegevusluba lõhkematerjalid hoidmiseks j kasutamiseks, käitles, s. o omandas ja hoidis ebaseaduslikult aadressil Tallinn, XXXkohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 06.07.2014, s.o kuni lõhkeseadeldise oluliste osade leidmiseni, lõhkeseadeldise olulisi osi – kahte Vene päritolu militaarseid käsigranaadi õppe – imitatsiooni detonaatoreid, käsigranaadi õppe-imitatsiooni sütikut UZRGM ning F1 kaitsegranaadi korpust, mis oli osaliselt toidetud lõhkeainega DNT (45 grammi). LMS § 3 lg 1 p 6 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Seega Alexey Kozhanov lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alexey Kozhanovit süüdistatakse selles, et tema omamata relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 34 lg 2 alusel relvaluba, mis annab selle omajale õiguse kanda relva ja laskemoona, käitles, s.t omandas ja hoidis kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui kuni tulirelva ja laskemoona leidmiseni 06.07.2014 aadressil Tallinn, XXX. Nimetatud aadressil 06.07.2014 toimetatud läbiotsimise käigus leiti tulirelva laskemoon alljärgnevalt: • Seitse (7 tk) jahipüssi padrunit kaliibriga 28; • Üks vintpüssipadrun kaliibriga 7, 71 x 56R (303 British); • Kolm vintpüssipadrunit kaliibriga 7, 62 x 54R; • Üks vintpüssi padrun kaliibriga 7, 62 x 51 mm;

• Neli vintpüssipadrunit kaliibriga 7, 62 x 39 mm; • Kaheksa püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Makarov; • Üks püstolipadrun kaliibriga 7, 62 mm Tokarev; • 234 ääretulepadrunit kaliibriga .22 LR (5, 6 mm); • 124 ääretulepadrunit kaliibriga .22 Short (5, 6 mm). Ehk kokku 383 padrunit, millest ei olnud laskekõlblikud (üks jahipüssipadrun kaliibriga 28, 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7, 71x56R (.303 British), üks vintpüssipadrun kaliibriga 7, 62x54R, üks püstolipadrun kaliibriga 7, 62 mm Tokarev), ülejäänud padrunid oli laskekõlblikud. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relva ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit. Seega Alexey Kozhanov laksemoona ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alexey Kozhanovit süüdistatakse selles, et tema omamata relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 34 lg 2 alusel relvaluba, mis annab selle omajale õiguse kanda relva ja laskemoona, käitles, s. t. omas ja hoidis kohtueelse menetluse käigus tuvastavama ajast kuni 06.07.2014 aadressil Tallinn, XXX tsiviilkäibes keelatud tulirelva – kaheraudsest kombineeritud jahipüssist IŽ-56-3 (Belka-3) kaliibrid .22 LR (5,6 mm) ja 28 nr H4523 valmistatud kärbikut (relva pikkus 445 mm, sileraudse ja vintraudse relvaraua pikkus on 280 mm), mis kuulub tsiviilkäibes keelatud relvade hulka ning mis on laskekõlbulik. RelvS § 11 p 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. RelvS § 20 lg 1 p 2 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm. RelvS § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona omamine ja valdamine. Seega Alexey Kozhanov tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega pani toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alexey Kozhanovit süüdistatakse selles, et tema 06.07.2014 kella 12.30 ajal, viibides Tallinnas XXX asuva korteris, ähvardas enda abikaasat XXX tapmisega, hoides samal ajal käes kärbikut ning lubades kannatanu maha lasta, kui viimane

tema relvast politseile räägib. Kannatanu võttis ähvardust reaalse ohuna oma elule ja tervisele, kuna Alexey Kozhanov oli samal ajal alkoholijoobes ja agressiivne. Seega Alexey Kozhanov tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 KarS redaktsiooni järgi KarS § 120 lg 1).

2.Kohtu seisukoht: Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Alexey Kozhanov on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.Kozhanov süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna Alexey Kozhanovi rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et ta võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja §

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.