Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-15-4914
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kriminaalasi
J.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning I.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Harju Maakohtu 27.08.2015 aasta otsus lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Prokurör
Süüdistatava J.R-i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil J.R isikukood XXX; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; XXXXXXXXXX; elukoht: Xxxxxxx x-xx, Tallinn (viibib vahistatuna Tallinna Vanglas); ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud 20 päeva (karistus kantud 18.12.2014); tõkend: vahistamine alates 07.03.2015 (kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2015) Natalja Kutepova
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
J.R uuesti ajavahemikus 22.02.2015 kella 15.30-st kuni 15.45-ni, viibides aadressil Xxxxxxxx xx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri xxx ja xxx ühise koridori lukustamata ukse, tungis ühiskoridori ja varastas sealt IN-le kuuluva jalgratta Classic, raami number YB01205934, maksumusega 199 eurot ja jalgratta Classic, raami number YB10815704, maksumusega 250 eurot, kokku võõrast vara 449 euro väärtuses. J.R uuesti ajavahemikus 02.03.2015 kella 18.30-st kuni 21.00-ni, viibides aadressil Xxxxxx xx-xxx, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud lukustamata ukse, tungis kahe korteri ühiskoridori ja varastas sealt OŠ-le kuuluvad isikliud asjad: punast värvi lastejalgratta Extreme, maksumusega 140 eurot, lasernivelliiri DeWalt mudel DW 087K musta värvi kohvris, maksumusega 100 eurot, kokku võõrast vara 240 euro väärtuses. J.R uuesti ajavahemikus 05.03.2015 kella 07.10-st kuni 14.20-ni, viibides aadressil Xxxxxxx xx, Tallinn, grupis JB-ga, keda antud asja vastyutusele ei võeta, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt murdnud lahti maja 6. ja 7. korruse vahel paikneva abiruumi ukse, varastas sealt SV-le kuuluva jalgratta, maksumusega 250 eurot. Seega pani J.R toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
Kaitsja leiab, et J.R ei ole vajalik eripreventiivsetel eesmärkidel karistada 2 aasta pikkuse reaalse vangistusega, kuna on alust arvata, et süüdistatav muudab oma eluviise ja hoidub edaspidi kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav soovib lõpetada narkootiliste ainete tarvitamise, võtnud ühendust rehabilitatsioonikeskustega ning osalenud vanglas vastavas sotsiaalprogrammis, mille tulemusena on jõudnud uute väärtushinnanguteni. Seega süüdistatava käitumise põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited narkootikumide tarvitamisest ja uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Eeltoodut arvestades ei pea ma tõenäoliseks süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole eripreventiivsetel eesmärkidel pikemaajaline vangistus vajalik. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul J.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja leiab, et süüdistatava kahetsust võib lugeda siiraks. J.R on avaldanud kahetsust kohtueelses menetluses ülekuulamistel ja ka kohtuistungil. Samuti on süüdistatav valmis hüvitama põhjustatud kahju. J.R-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. J.R-i koostöövalmidus on märkimisväärselt kergendanud õiguskaitseorganite tööd. Süüdistatav ei ole püüdnud vastutusest kõrvale hoiduda, on andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud kaasa kannatanute vara tagastamisele. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohus märkis õigesti, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus seisukohale, et lühemaajaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kohus ei ole selles kontekstis veenvalt põhjendanud kahe aasta pikkuse reaalse vangistuse kohaldamist. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et J.R-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 2 aasta pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kaitsja palub t ühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2015. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-4914 J.R-ile karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista J.R-ile kergem karistus.
välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Süüdistatav a kaitsja ei vaidlusta süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata õiguslikke probleeme seoses süüte o kvalifitseerimisega, samuti ei käsitle kaitsja muid õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada. Kaitsja taotleb üksnes maakohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse osas ning kergemaliigilise karistuse mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui süüdimõistetu suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu poolt J.R-ile mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning mõistetud karistus karistuspraktikast ei hälbi.
KrMS § 185 on sätestatud menetluskulude väljamõistmise kord apellatsioonimenetluses. Antud juhul kehtib lg 2, mis kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul oli kaitsja poolt esitatud apellatsioon J.R-i huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu J.R-i kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.