1-15-4914
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-4914 (15230101172)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
E.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning V.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluses
Prokurör
Natalja Kutepova
Kohtuistungi toimumise aeg
18.08.2015
Süüdistatavad
Kaitsja
Leelo Viil
Kaitsja
Marina Leis
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
E.J V.M isikutena, kes on varem toime pannud vargusi, isikute grupis ja koos 23.07.2013 ajavahemikul kella 09.35-st kuni kella 16.45-ni viibides aadressil Tallinn, XXXvõtsid ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega. Nimelt tungisid nad sisse Tallinnas XXXmaja I trepikotta, kust varastasid XXX ́ile kuulunud jalgratta Delux 6 maksumusega 300 eurot ja KÜ XXXkuulunud aknavõre maksumusega 350 eurot, mille külge varastatud jalgratas oli kinnitatud. E.J uuesti ajavahemikus 23.01.2015 kella 10.30-st kuni kella 20.30-ni viibides XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avas korteri juures ühiskoridori ukseluku ja varastas sealt XXXle kuuluva jalgratta Scott Voltage JR 24rn XXX, maksumusega 390 eurot. E.J uuesti ajavahemikus 28.01.2015 kella 13.00-st kuni 14.00-ni, viibides aadressil XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud ukseluku, tungis kolme korteri ühiskoridori ja varastas sealt XXXle kuuluva jalgratta Treck 4100, maksumusega 210 eurot. E.J uuesti ajavahemikus 28.01.2015 kella 13.00-st kuni 14.00-ni, viibides aadressil XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kolme korteri ühiskoridori ukseluku, varastas sealt XXX kuuluva meeste jalgratta, millel on raamil kiri Texo, maksumusega 159,20 eurot. E.J uuesti ajavahemikus 08.02.2015 kella 19.00-st kuni 10.02.2015 kella 15.00ni, viibides aadressil XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri 49 ja 50 ühiskoridori ukse, varastas sealt XXXile kuuluva musta ja halli värvi, 21 käiguga jalgratta Scott Sport, maksumusega 250 eurot. E.J uuesti ajavahemikus 09.02.2015 kella 02.00-st kuni 08.00-ni, viibides aadressil XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri ühiskoridori ukseluku, varastas sealt XXX kuuluvad mäesuusad Rossignol koos saabastega Solomon, väärtusega 500 eurot, lumelaua koos musta värvi saabastega, maksumusega 500 eurot, 2 erinevat rulluisusaabast, metallredeli maksumusega 64 eurot, kokku võõrast vara 1064 euro väärtuses. E.J uuesti ajavahemikus 22.02.2015 kella 15.30-st kuni 15.45-ni, viibides aadressil XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud kahe korteri 161 ja 162 ühise koridori lukustamata ukse, tungis ühiskoridori ja varastas sealt XXX ́ele kuuluva jalgratta Classic, raami number XXX, maksumusega 199 eurot ja jalgratta Classic, raami number XXX, maksumusega 250 eurot, kokku võõrast vara 449 euro väärtuses. E.J uuesti ajavahemikus 02.03.2015 kella 18.30-st kuni 21.00-ni, viibides aadressil XXX, Tallinn, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt avanud lukustamata ukse, tungis kahe korteri ühiskoridori ja varastas sealt XXX ́ile kuuluvad isikliud asjad: punast värvi lastejalgratta Extreme, maksumusega 140 eurot, lasernivelliiri DeWalt mudel DW 087K musta värvi kohvris, maksumusega 100 eurot, kokku võõrast vara 240 euro väärtuses. E.J uuesti ajavahemikus 05.03.2015 kella 07.10-st kuni 14.20-ni, viibides
aadressil XXX, Tallinn, grupis Jekaterina Blinnikova ́ga, keda antud asja vastyutusele ei võeta, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Nimelt murdnud lahti maja 6. ja 7. korruse vahel paikneva abiruumi ukse, varastas sealt XXX ́le kuuluva jalgratta, maksumusega 250 eurot. Seega pani E.J toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt) ning V.M pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud isikute grupis ja sissetungimisega). Poolte seisukohad Prokurör leidis, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning neile süüks arvatud vargused on tõendamist leidnud. Kaks kannatanut on esitanud tsiviilhagid, need on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. V.M-ile karistuseks ühe varguse eest taotles prokurör 6 kuud vangistust, mida lühimenetlusest tingituna tuleb kolmandiku võrra vähendada ja kandamisele kuulub 4 kuud vangistust. Kuna vargus on toime pandud katseajal, tuleb mõistetavat karistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse äraskandamata osa (6 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada V.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. E.J-ile taotles prokurör varguse eest, mis oli toime pandud 23.07.2013, s.o. enne viimast kohtuotsust, karistuseks 6 kuud vangistust, midas kolmandiku võrra vähendada ning KarS § 65 lg 1 alusel lugeda see kaetuks ja kantuks 27.11.14 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Kaheksa varguse eest, mis on toime pandud 2015.aastal, taotles prokurör vangistust 2 aastat ja 6 kuud. Seda kolmandiku võrra vähendades jääb kanda 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Eelvangistus lugeda karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 06. märts 2015. E.J-i kaitsja L.Viil ei vaidlustanud kuriteo kvalifikatsiooni ega varguste tõendatust, ei esitanud vastuväiteid ka tsiviilhagidele. Kaitsja leidis, et E.J-ile mõistetav karistus peaks olema oluliselt väiksem kui taotles prokurör, sest oma süüd on E.J tunnistanud ja toimepandut kahetsenud nii eeluurimisel kui kohtuistungil ning see on karistust kergendav asjaolu. Ta on toimepandust teinud oma järeldused ning vabanedes soovib rehabilitastsioonikeskuses vabaneda oma narkosõltuvusest ning tulevikus mitte enam toime panna uusi kuritegusid. Kaitsja leidis, et mida kauem on süüdistatav vanglas, seda raskem on tal hiljem resotsialiseeruda. V.M-i kaitsja M.Leis leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja toimepandud vargus on tõendamist leidnud. Prokuröri taotletud karistus 6 kuud vangistust on liialt raske karistus ning kaitsja palus seda vangistust vähendada, sest V.M kahetses oma süüd, järgneva 2 aasta jooksul ei ole ta uusi tegusid toime pannud. Kuna tegu oli toime pandud katseajal, tuleb liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel, kuid mõistetav vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. V.M on selleks oma nõusoleku andnud ning kinnitanud, et oma tervise tõttu on ta võimeline ÜKT-d tegma.
Nii süüdiststavad kui kaitsjad taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa, sest nende kohene tasumine käib neile üle jõu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades E.J-i ja V.M-i varalist seisundit, asjaolu, et E.J tuleb tasuda ka vargustega tekitatud kahju, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel neile võimaluse menetluskulusid vabatahtlikult tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu. Kui menetluskulud ei ole selle tähtaja (12 kuu) jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 310 lg 1, 311 - 313.
Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.