Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

„SOTSIAALKORTER XXXREMONTTÖÖDE PAKKUMINE“, 1-lehel; HD Lisa 3 Pakkumuse tabel ja hinnapakkumine 2013/02/19; hinnapakkumise küsimine XXXOÜ-lt 14.02.2013 ja XXX14.02.2013 kell 12:07 e-kiri aadressilt XXX aadressile XXX, 4-lehel) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale XXXVallavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

XXX), kes on ühtlasi alates 22.03.2011 juhatuse ainuliige. Vältimaks kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg-s 1 ja lg-s 2 p-s 1 sätestatud keelatud tehingu sooritamise keeldu, tegutsedes huvide konflikti situatsioonis KVS § 25 lg 1 p 3 mõttes ja eesmärgiga saada XXXVallavalitsusele kuuluvas korteris aadressil XXXalevik, XXXvald tehtavate remonttööde hange endaga seotud firmale ning seeläbi teenida tulu, tegutses N.Z järgmiselt: Nimelt plaanis N.Z korteri renoveerimistööd teostada läbi ettevõtte XXXOÜ, kuigi tegelikuks tööde tegijaks oli tema isa XXXN.Z-ile endale kuuluva ettevõtte XXXOÜ kaudu. Vastavalt äriregistri teabesüsteemi andmetele on N.Z alates 26.10.2010 XXXOÜ (äriregistri kood: XXX) asutaja ja ainuosanik ning kuni 18.04.2011 juhatuse liige. Alates 18.04.2011 on juhatuse ainuliige XXX(isikukood XXX). XXXOÜ juhatuse liige XXXei olnud remonttööde teostamisest XXXOÜ nimel huvitatud ja see ei vastanud tema tahtele, kuid sellest hoolimata organiseeris N.Z oma eesmärgi saavutamiseks XXXOÜ osalemise XXXVallavalitsuse korraldatud hankel. N.Z andis XXX XXXOÜ e-posti aadressi, paludes sinna saata kutse hinnapakkumisel osaleda koos hankedokumentidega. N.Z koostas lähtuvalt teiste pakkumiste eelteadmistest hinnapakkumise, mille N.Z ise pakkumise esitamise tähtajal 19.02.2013.a XXXVallavalitsusse hanget läbiviiva isiku XXXkätte ümbrikus toimetas. 19.02.2013 hinnapakkumise esitajaks oli pakkumisele märgitud XXX. Hinnapakkumine ei olnud esitatud vastavalt hankekorrale, mille kohaselt tuli pakkumine esitada e-posti teel, hinnapakkumine oli allkirjastamata ja ei sisaldanud ühtegi selle esitanud isikut tuvastada võimaldavat rekvisiiti. Enda ja isa seotuse varjamiseks hankel osalemisel, asendas N.Z XXXi nimelt tehtud 19.02.2013 pakkumise hiljem XXXnimelt esitatud pakkumisega, lastes selle ka vastavalt XXXVallavalitsuse dokumendiregistris registreerida kui esialgse pakkumisena. Hinnapakkumine, mille N.Z esitas XXXVallavalitsusele kui XXXOÜ pakkumise, ei olnud koostatud selleks õigustatud isiku XXXOÜ juhatuse liikme XXXpoolt ega vastanud tema tahtele. Ka ei olnud XXXvolitanud hinnapakkumist koostama XXXi ega kedagi teist. Pakkumises esitatud asjaolud ei olnud tõesed. Kuna XXXei soovinud XXXOÜ nimel XXXVallavalitsuse korraldatud hankel osaleda ega remonttöid teostada, ei volitanud selleks XXXi ega XXXning ei kiitnud osalemist tagantjärgi heaks, siis ei vastanud XXXVallavalitsusele esitatud hinnapakkumine sisult ega vormilt tegelikkusele. N.Z oli teadlik, et tema esitatud XXXOÜ hinnapakkumine ei vastanud sisult ega vormilt tegelikkusele, kuid esitas hinnapakkumise siiski XXXOÜ pakkumisena XXXVallavalitsusele. Samuti N.Z teadis, et kuulub kõnealusel hankel hankekomisjoni ning osaleb hanke võitja valimises. Ühiselt koos XXXvalis N.Z 19.02.2013 hanke võitjaks XXXOÜ kui madalaima hinna pakkuja. Samuti oli N.Z hanke võitja valimisel teadlik sellest, et osaleb ametiisikuna tema endaga seotud isiku suhtes otsuse tegemisel, s.t XXXOÜ kuulus 1⁄2 osas N.Z-ile kuuluvale ettevõttele (XXXOÜ üheks osanikuks on XXXOÜ, mille ainuosanik on N.Z ) ning tööde teostajaks oli mõeldud XXX. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg 2 sätestas, et ametiisik, kelle ülesanne on osaleda KVS § 25 lg 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 nimetatud huvide konflikti loovaks otsuseks on KVS § 25 lg 1 p 3 kohaselt otsus, mille ametiisik peab oma töö- või teenistuskohustuse raames tegema osaühingu suhtes, mille osanikuks on see ametiisik, juhul, kui see otsus oluliselt mõjutab ametiisiku enda, tema lähisugulase või –hõimlase või selle osaühingu majandushuve.

XXXOÜ, mis kuulub ainuisikuliselt N.Z-ile, on XXXOÜ osanikuks 1⁄2 osas. XXXOÜ 2011 majandusaasta käive oli 2116 eurot, 2012 majandusaasta käive oli 15 939 eurot ning 2013 majandusaasta käive oli 15 078 eurot. Eeltoodust järeldub, et tegemist oli XXXOÜ majandushuve oluliselt mõjutava otsusega, kuna pakkumine summas 17 780 eurot ületas ettevõtte senist majandusaasta käivet ning tehing oleks kaasa toonud käibemaksukohuslasena registreerimise kohustuse. Seega esines kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 mõttes situatsioon, mil N.Z oleks pidanud järgima kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 25 lg-s 2 sätestatut, mida ta aga ei teinud. N.Z , olles küll teadlik huvide konflikti situatsioonist, ei teatanud sellest vastavalt seadusele ega ka loobunud otsuse tegemisest. XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmiti 21.02.2013.a töövõtuleping aadressil XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks. XXXVallavalitsust esindas lepingu sõlmimisel XXXvallavanem N.Z . XXXOÜ (äriregistri kood XXX) poolt allkirjastas lepingu XXX. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg 1 kohaselt on ametiisikule keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 24 lg 2 p 4 kohaselt käsitatakse tehingutena iseendaga, mis on keelatud, muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist KVS § 25 lg 1 p-s 3 nimetatud osaühinguga. Eeltoodust tulenevalt oli tegemist N.Z-i poolt vallavanemana XXXVallavalitsuse nimel XXXOÜ-ga töövõtulepingu sõlmimine keelatud KVS § 24 lg 1 mõttes ning KVS § 24 lg 4 kohaselt oli tegemist tühise tehinguga. Tegemist oli ka TsÜS § 87 mõttes seadusega vastuolus oleva tehinguga. Kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 6 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud muuhulgas korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine füüsiliste ja juriidiliste isikutega ning sama paragrahvi lõige 3 kohustas N.Z-i teavitama korruptsiooniohtlikust suhtest (kuni 01.04.2013 kehtinud KVS § 5 lg 2 mõttes) ja loobuma tehingu sõlmimisest. Pärast hanke võitja valimist, 2013.a veebruaris, esitas N.Z XXXallkirjastamiseks ette valmistatud XXXOÜ ja XXXVallavalitsuse vahelise töövõtulepingu (kuupäevaga 21.02.2013.a), samuti XXXOÜ ja XXXOÜ vahelised töövõtulepingud (kuupäevadega 15.02.2013.a ja 22.02.2013.a), millega XXXOÜ andis XXXVallavalitsusega sõlmitud lepingus märgitud tööde teostamise üle XXXOÜ-le. XXXOÜ (äriregistri kood: XXX) osanik alates 09.11.2012 on XXX(isikukoodXXX) 1670 euro suuruse osamaksuga ning teine osanik on XXX(isikukoodXXX) 830 euro suuruse osamaksuga. XXXOÜ juhatuse liige XXXei olnud nimetatud remonttööde teostamisest ega tööde üleandmisest teadlik ega avaldanud selleks soovi. Samuti ei olnud ta teadlik tema nimel esitatud pakkumisest. Enda ja isa seotuse varjamiseks, asendas N.Z esialgse XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise 21.02.2013 lepingu teise lepinguga, milles oli muudetud andmeid Lepingu punktis 11.5: esialgu oli lepingus märgitud Ehituslikes küsimustes ja ohutustehnika eest vastutavaks isikuks ehitusplatsil XXX, hilisemas lepingus punktis 11.5 märgitud XXX. N.Z lasi nimetatud muudetud lepingu registreerida XXXVallavalitsuse dokumendiregistris kui esialgselt sõlmitud lepingu. Edasi N.Z organiseeris omakorda tööde üleandmise XXXOÜ-lt XXXOÜ-le ning sel eesmärgil sõlmiti XXXOÜ ja XXXOÜ vahel 22.02.2013.a töövõtuleping korteris aadressil XXXalevik, XXXvald remonttööde tegemiseks vastavalt hankedokumentidele, mis on lisatud lepingule. Lepingud koostas N.Z. N.Z omas juurdepääsu XXXOÜ e-maili aadressile XXX, mille kaudu esitas XXXteadmata XXXOÜ nimel arved XXXVallavalitsusele. Esitatud arvetele märgiti makse saajaks XXXOÜ ning arvete summa kanti XXXOÜ-le. Vallavanemana N.Z kinnitas nimetatud arved XXXVallavalitsuse poolt. Nii kandis XXXVallavalitsus XXXOÜ esitatud arvete 13003 (12.03.2013), 13006 (28.03.2013) ning 13008 (22.04.2013) alusel aadressil XXX teostatud renoveerimistööde eest

raha kokku summas 16580 eurot XXXOÜ-le (äriregistri kood XXX), mille osanik 1/3 osas on N.Z-i elukaaslane XXX. XXXOÜ kandis saadud rahast 14580 eurot edasi XXXOÜ-le. XXXOÜ arvelduskontolt nähtuvad aadressil XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamise kulud suurusjärgus 7000 eurot. N.Z oli XXXVallavalitsuse poolt 21.02.2013 töövõtulepingut XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmides teadlik, et 14.02.2013 hankes XXXVallavalitsusele kuuluvas korteris aadressil XXXalevik, XXXvald oli tema poolt osalejana toodud pakkumine ettevõttelt, kes ei soovinud pakkumisel osaleda ning isikult, keda ei olnud volitatud pakkumist esitama, N.Z-i tegutses eesmärgiga saada hange parima hinna pakkumisega endale ja endaga seotud firmale. Seega sõlmis N.Z vallavanemana XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise lepingu ebaseaduslikult, kuna teadis, et XXXOÜ esindusõiguslik isik ehitushanke pakkumisel ei osalenud, XXXOÜ ehitustööde lepingus märgitud töid ei tee ja tasu XXXOÜ-le ei kanta. N.Z teadis, et tegelikkuses osutab XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel sõlmitud lepingus märgitud teenuse temale kuuluv ettevõte XXXOÜ ning reaalselt teostab lepingus märgitud tööd tema isa XXX. Samuti oli N.Z teadlik, et vallavanemana hankel parima pakkumise väljavalimisel osalemisega ning töövõtulepingu sõlmimisega XXXOÜ-ga läheb tema tegevus vastuollu kuni 01.04.2013 kehtinud KVS-ga, ta tegutses ametiisikuna huvide konflikti situatsioonis KVS § 25 lg 1 mõttes ja tegemist oli tema kui ametiisiku jaoks keelatud tehinguga KVS § 24 lg 1 mõttes. XXXVallavalitsuse vara on N.Z-i jaoks võõras vara, mille käsutamiseks oli N.Z õigus, s.t XXXVallavalitsuse vara oli N.Z-ile usaldatud. N.Z oli vallavanemana vastutav XXXVallavalitsust juhtimise eest majanduslikult otstarbekamal viisil ja temal oli kohustus valla kasutusse antud vara ja vahendeid kasutada heaperemehelikult ning sihipäraselt. N.Z ei olnud vallavanemana õigust vallale kuuluva vara arvelt planeerida ega korraldada endale kuuluvale äriühingule tasu saamist, samuti oli tema jaoks tegemist keelatud tehinguga, kuna see puudutas nii temaga seotud isikuid, ta olid omad majanduslikud huvid, mis mõjutasid otsust ning ta oli sellest teadlik. Seega ametiisikuna, temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramisega pani N.Z toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi sätestatud kuriteo. N.Z-i (N.Z) süüdistatakse KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb dokumendi võltsimises järgnevalt: 21.02.2013.a sõlmiti XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel töövõtuleping aadressil XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks. XXXVallavalitsust esindas lepingu sõlmimisel XXXvallavanem N.Z . XXXOÜ (äriregistri kood XXX) poolt allkirjastas lepingu XXX. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XXXOÜ osanikeks XXXja XXXOÜ (äriregistri kood XXX) (kumbki 1/2 ulatuses). XXXOÜ ainus osanik on N.Z ning juhatuse liige on XXX(ik: XXX), kes on N.Z’e isa. XXXallkirjastas kõnealuse lepingu koos XXXOÜ ja XXXOÜ vahelise lepinguga teadmisega, et vallaga sõlmitava lepinguga võetud kohustused antakse üle XXXOÜ-le. Eesmärgiga saada XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise lepingu alusel tasu koostas N.Z XXXOÜ nimel XXXOÜ juhatuse liikme XXXnimelt viimase teadmata XXXVallavalitsusele e-posti aadressiltXXX järgmised arved: Arve nr 13003 (12.03.2013) summale 5000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX; Arve nr 13006 (28.03.2013) summale 6000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX; Arve nr 13008 (22.04.2013) summale 5580 eurot, arve koostajana on märgitud XXX. Arvetele märgiti makse saajaks XXXOÜ ning XXXVallavalitsus teostas arvete alusel maksed XXXOÜ-le.

Loetletud arved XXXOÜ ega XXXOÜ raamatupidamises ei kajastu ja need ei olnud koostatud selleks õigustatud isiku poolt. XXXOÜ raamatupidamises kajastati XXXVallavalitsuselt laekunud maksete aluseks järgmised fiktiivsed arved, mis olid koostatud samuti N.Z-i poolt: XXXOÜ arve nr 13003 (12.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 5000 eurot, koostajana märgitud XXX; XXXOÜ arve nr 13006 (28.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 6000 eurot, koostajana märgitud XXX; XXXOÜ arve nr 13008 (22.04.2013) XXXVallavalitsusele summale 5580 eurot, koostajana märgitud XXX. Seega XXXOÜ nimel XXXVallavalitsusele ja XXXOÜ nimel XXXVallavalitusele arvete koostamisega pani N.Z toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. N.Z-i (N.Z) süüdistatakse KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises järgnevas: 21.02.2013.a sõlmiti XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahel töövõtuleping aadressil XXXalevik, XXXvald asuva XXXvalla sotsiaalkorteri remonttööde teostamiseks. XXXVallavalitsust esindas lepingu sõlmimisel XXXvallavanem N.Z . XXXOÜ (äriregistri kood XXX) poolt allkirjastas lepingu XXX. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on XXXOÜ osanikeks XXXja XXXOÜ (äriregistri kood XXX) (kumbki 1/2 ulatuses). XXXOÜ ainus osanik on N.Z ning juhatuse liige on XXX(ik: XXX), kes on N.Z’e isa. XXXallkirjastas kõnealuse lepingu koos XXXOÜ ja XXXOÜ vahelise lepinguga teadmisega, et vallaga sõlmitava lepinguga võetud kohustused antakse üle XXXOÜ-le. Eesmärgiga saada XXXVallavalitsuse ja XXXOÜ vahelise lepingu alusel tasu, koostas N.Z XXXOÜ nimel XXXOÜ juhatuse liikme XXXteadmata, kuid esinedes Helen N.Z-ina, XXXVallavalitsusele järgmised arved, millistel arvetel märgiti makse saajaks XXXOÜ: Arve nr 13003 (12.03.2013) summale 5000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX; Arve nr 13006 (28.03.2013) summale 6000 eurot, arve koostajana on märgitud XXX; Arve nr 13008 (22.04.2013) summale 5580 eurot, arve koostajana on märgitud XXX. ning seejärel N.Z, omades juurdepääsu XXXOÜ e-maili aadressile XXX, esitas arved XXXVallavalitsusele, saates need siis järgnevalt: Arve nr 13003 (12.03.2013) summale 5000 eurot saatis XXXnimelt e-posti aadressilt: XXX 12.03.2013 kell 18:38 e-posti aadressile: XXX ; Arve nr 13006 (28.03.2013) summale 6000 eurot saatis XXXnimelt e-posti aadressilt: XXX 01.04.2013 kell 10:56 e-posti aadressile: XXX ja koopia: [email protected] ; Arve nr 13008 (22.04.2013) summale 5580 eurot saatis XXXnimelt e-posti aadressilt: XXX 24.04.2013 kell 13:08 e-posti aadressile: XXX ja koopia: XXX ; Vallavanemana kinnitas N.Z laekunud arved, misjärel arvetel märgitud summa XXXOÜ-le välja maksti. Loetletud arved XXXOÜ ega XXXOÜ raamatupidamises ei kajastu. XXXOÜ raamatupidamises kajastati XXXVallavalitsuselt laekunud maksete aluseks järgmised N.Z-i poolt koostatud fiktiivsed arved: XXXOÜ arve nr 13003 (12.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 5000 eurot, XXXOÜ arve nr 13006 (28.03.2013) XXXVallavalitsusele summale 6000 eurot, XXXOÜ arve nr 13008 (22.04.2013) XXXVallavalitsusele summale 5580 eurot. Seega XXXOÜ nimel koostatud võltsitud arvete esitamisega XXXVallavalitsusele pani N.Z toime KarS § 345 lg 1 järgi sätestatud kuriteo – võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi.

Kohtuistungil seletas süüdistatav N.Z , et süüdistus on talle arusaadav ja ta ennast süüdi ei tunnista. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuses on seotud asju, mis ei ole omavahel seotavad. Esitatakse väiteid, mida lükkavad ümber toimiku materjalid. XXXei olnud alguses selle vastu, et selline tehing tehakse. Seda kinnitab tema allkiri lepingul. Ta on ise öelnud ühel ülekuulamisel, et pärast kaotas huvi selle vastu. Pakkumist ei toonud N.Z . Kohtutoimikus on tõendid selle kohta, mis ütlevad, et pakkumise tõi XXX. N.Z ei osalenud võitja valimisel, selle kohta on samuti tõendid toimikus. Tegemist on kõige tavalisema tsiviilõigusliku tehinguga, mille puhul on leitud üks protsessuaalne viga ja üritatakse selle najal näidata, et kogu tehing on kehtetu. Kaitsealune isegi ei tea mida ta on omastanud. Läbi uurimise on jooksnud väga erinevaid summasid ja praegusel hetkel ta ei tea, mis summa omastamises teda süüdistatakse. Tänase hetkeni veel ei tea, millist väidet millise tõendiga süüdistus kavatseb tõendada. Toimikutes on mitmekordselt dubleeritud dokumendid. Süüdistatav peab hakkama välja otsima neid asjaolusid, mis on süüdistuse aluseks. Mis puudutab võltsitud dokumendi esitamist, siis võltsitud dokumenti ei ole esitatud. Dokument, mis esitati on juriidiliselt korrektne, seda, et RP Plussis erinevad inimesed koostasid arveid, tõendavad materjalid kohtu toimikus. Kuna ei ole dokumente võltsitud, siis järelikult ei ole ka võltsitud dokumenti kasutatud.

kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu. XXXVallavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 6 kehtestatud XXXvalla põhimääruse § 1 lõike 2 kohaselt on vald avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires XXXVallavolikogu, volikogu esimees, XXXVallavalitsus ning vallavanem või nende volitatud esindajad. KOKS § 49 lg 1 kohaselt on vallavalitsuse juht vallavanem ja linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust. Sama seaduse § 50 lg 1 p 1 kohaselt vallavanem või linnapea korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist, punkti 2 kohaselt esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele, punkti 3 kohaselt annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja punkti 4 kohaselt kirjutab alla vallavõi linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele. KOKS § 8 lõike 2 ning § 22 lõike 1 punkti 9 alusel XXXVallavolikogu 21.06.2012 määrusega vastu võetud XXXvalla põhimääruse § 29 lõikes 2 on sätestatud vallavanema pädevus ja ülesanded, milliseid vallavanem täidab talle seaduste, XXXvalla põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Eelmärgitud sättes on esitatud ülesannete loetelu, millistest punkti 1 kohaselt korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, punkti 2 kohaselt esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, XXXvalla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele, punkti 3 kohaselt esindab valda ja vallavalitsust kõigis õigustoimingutes, vajadusel volitab selleks teisi isikuid, punkti 4 kohaselt annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks kärkkirju, punkti 5 kohaselt aga kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele. Kuni 01.04.2013 kehtinud Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 1 sätete kohaselt oli ametikoht KVS tähenduses töö- või teenistuskoht, millele isik on valitud, nimetatud või töölepingu alusel tööle võetud ning lõike 2 kohaselt on ametiseisundiks ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Sama seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on ametiisik KVS § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja ning KVS § 4 lõike 2 p 15 kohaselt on ametiisikud KVS tähenduses ka vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed. Sama seaduse § 5 annab korruptiivse teo, korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse tulu mõisted ning lõike 1 kohaselt loeti korruptiivseks teoks ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid, või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Lõike 2 kohaselt on korruptsiooniohtlikuks suhteks ametiisiku suhe teise isikuga, mis on tekkinud või võib tekkida KVS 3. või 4. peatükis sätestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise tagajärjel ametiisiku poolt. KVS § 5 lõikes 3 on aga antud korruptiivse tulu loetelu, mis ei ole ammendav. Sama viidatud seaduse § 6 sätestab ametiisikule korruptiivsete tegude toimepanemise, füüsiliste ja juriidiliste isikutega korruptsiooniohtlike suhete sõlmimise ning korruptiivse tulu saamise keelu ning lõikes 3 pannakse ametiisikule, kellel on korruptsiooniohtlikke suhteid, kohustuse sellest informeerida asutuse juhti või ametikohale valimise õigusega organit, samuti kohustuse taotleda vastavate otsuste vastuvõtmise või tehingute sõlmimise õiguse andmist teisele ametiisikule. KVS 4. peatükis on sätestatud toimingupiirangud ning § 24 lg 1 kohaselt käsitatakse KVS mõttes toimingupiiranguna keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. KVS § 24 sätestab keelatud tehingute mõiste ning lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid, samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid toiminguid tema asemel. Sama paragrahvi lõikes 2 antakse loetelu keelatud toimingutest iseendaga lisaks lõikes 1 sätestatule ning käesoleva kaasuse kontekstis käsitatakse keelatud tehinguna iseendaga ka

punktis 4 riigi- või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist KVS § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega. Eelmärgitud sättes viidatud § 25 sätestab huvide konflikti mõiste ning nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või –hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve kui juriidiliseks isikuks on p 3 kohaselt osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või –hõimlane. KVS § 25 lõikes 2 pannakse ametiisikule, kelle ülesanne on osaleda sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, kohustus sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ametiisik, kelle pädevuses on teha sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuseid ainuisikuliselt, on kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ning teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. Alates 01.01.2013 kehtima hakanud Karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni kohaselt sätestas KarS § 288, et ametiisik KarS eriosa tähenduses on isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Arvestades eelmärgitud seaduste sätteid, saab tulla ühesele järeldusele, et N.Z, olles valitud vallavanemaks ja täites vallavanema seadustest tulenevaid ülesandeid, oli alates vallavanemaks valimisest kuni 01.03.2013 KVS seadusemuudatuseni ametiisikuks nii KarS § 288 lg 1 mõttes kui ka KVS § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 mõttes, koosmõjus KOKS § 49 lg 1 ja § 50 lg 1 ja XXXvalla põhimääruse § 1 lg 2 ja § 29 lg 2 sätetega. Seejuures viitavad KarS § 288 lg 1 (kuni 15.07.2013 kehtinud redaktsioonis) ja KVS § 3 lg 2, § 4 lg 1 ja lg 2 p 15 otseselt kohalikus omavalitsuses töötavale ametiisikule ja ka vallavanemale. Alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 2 sätestab ametiisiku ja ametiseisundi mõiste varem kehtinud seaduste redaktsioonist erinevalt. Lõike 1 kohaselt on ametiisikuks KVS tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise teel. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel ning nendeks on punkti 1 kohaselt teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtimist või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt ning punkti 2 kohaselt teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. KVS § 2 lõike 3 kohaselt ei loeta käsutustehingu tegemise kohustust otsuse tegemise pädevuseks juhul, kui isikul puudub õigus määrata tehingu asjaolusid ning toimingu sooritamise kohustust ei loeta toimingu tegemise pädevuseks juhul, kui isikul puudub õigus määrata toimingu tagajärge mõjutavaid asjaolusid. KVS § 3 sätestab ametiisiku ja avalikku ülesannet täitva asutuse kohustused ning lõike 1 kohaselt on ametiisikule keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine, saamine (p 1), ametiseisundi korruptiivne kasutamine (p 2), avaliku vahendi korruptiivne kasutamine (p 3), mõju korruptiivne kasutamine (p 4) ja siseteabe korruptiivne kasutamine (p 5). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab ametiisik pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest (p 1) ja avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis (p 2). KVS 2. peatükk sätestab tegevus- ja toimingupiirangud ning § 10 lõike 1 kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole

seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. KVS §-s 11 on kehtestatud toimingupiirangud ning lõike 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes (p 1), ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust (p 2) või ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on ametiisikul lõikes 1 nimetatud juhul õigus anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust tema asemel. Seega on toimingupiirangud sõltuvuses ametiisiku enda isikust või seotud isikust. KVS § 7 lõige 1 annab seotud isikute ringi ja nendeks on: ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse KVS tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps (p 1); juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule (p 2); juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud isik (p 3); isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevusametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. KVS § 7 lõike 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustustest. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS tähenduses. Lõike 3 kohaselt ei ole ametiisikul KVS-st tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma KVS § 7 lõikes 1 nimetatud seosest või seotud isiku huvist. Alates 15.07.2013 kehtima hakanud KarS § 288 sõnastuse kohaselt erines ametiisiku mõiste varem kehtinud redaktsioonist, kuid on sama käesoleval ajal kehtiva seadusega. KarS § 288 lõike 1 kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seega tuvastamaks ametiseisundi olemasolu ja erisubjektiks ehk ametiisikuks olemist, tuleb tuvastada kas süüdistatav täitis avalikku ülesannet süüdistuses märgitud ajavahemikul. Avaliku ülesande täitmiseks saab lugeda avalikele huvidele orienteeritud tegevust, ülesannete täitmist avalikus või seda toetavas teenistuses, avalik-õiguslikus juriidilises isikus ja eelkõige põhiseaduses märgitud institutsioonis, millise ülesandeks on ka avaliku võimu teostamine. Antud juhul on N.Z-i puhul tegemist vallavanemaga, kes oli sellele kohale valitud vastavalt KOKS § 27 sätetele. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning § 30 sätete kohaselt täidetakse ametikohas riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. PS § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning § 155 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusteks vallad ja linnad. Seega on kohalik omavalitsus valla näol põhiseaduslikuks institutsiooniks, kes otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, olles seetõttu orienteeritud avalikele huvidele, täites avalikke ülesandeid ja teostades avalikku võimu kohalikul tasandil. Seda seisukohta toetab ka KOKS § 2 lõigetes 1 ja 2 p 2 sätestatu, millele viitas kohus ülalpool. Kuivõrd vallavanem on põhiseadusliku institutsiooni, e. kohaliku omavalitsuse juhtorgani vallavalitsuse juht KOKS § 49 lg 1 mõttes, on ta seetõttu ka avalikke ülesandeid ja avalikku võimu teostava võimuorgani juht. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et N.Z oli alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 2 redaktsiooni kui ka alates 15.07.2013 kehtima hakanud KarS § 288 lg 1 redaktsiooni mõttes ametiisikuks, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund ja kes täitis temale pandud ülesandeid alaliselt ametikohale valimise alusel.

summale 17 780 on loodud 19.02.2013 kell 06:52. Viimase muudatuse salvestuse nimetatud tabelisse on N.Z teinud 14.04.2013 kell 12:25. N.Z ütluste kohaselt ta teadis varasema sotsiaalkorteri hanke pakkumiste suurusjärku ning pidas eelmist hanget kalliks. Samuti teadis ta, et väikeste hangete puhul on pakkumised suhteliselt lähestikku. N.Z esitab hankepakkumise ilma käibemaksuta, sest XXXOÜ ei olnud käibemaksukohustuslane. Seega võis ta eeldada, et käibemaksu võrra on tema esitatud pakkumine igal juhul odavam, kui teised pakkumised. Igaks juhuks oli ta koostanud kaks erinevat tabelit, odavama 15 000 eurot (kusjuures hind koos käibemaksuga, tööhind seega väiksem) ja päev hiljem kallima, s.o hinnaga 17 780 eurot (seejuures hind ilma käibemaksuta). Samuti, olles olnud varasemalt hankekomisjoni liige (kd II tl 118) teadis N.Z , et võitjaks osutub pakkumine, millel on kõige odavam hind. XXXOÜ juhatuse liikme XXXtunnistajana antud ütluste kohaselt (kd V tl 1-11) ei omanud ta mingit puutumust ei sellel hankel osalemise ega pakkumise koostamisega. N.Z-ilt sai ta selle kohta teada alles siis, kui asi oli käima lükatud. XXX ei soovinud, et XXXOÜ teeks sotsiaalkorteri remonditöid, kuna ei soovinud ettevõtte käivet kasvatada üle 16 000 euro piiri, s.t ta ei soovinud käibemaksukohustuslaseks registreerimist. Seega ei andnud ta oma nõusolekut ega volitanud ka muul moel ei N.Z-i ega XXXvastavat hankepakkumist RP Plussi nimelt XXXVV-le esitama. Sellest teadmisest hoolimata soovis N.Z hankel osaleda, kuid teadis algusest peale, et läbi endale kuuluva ettevõtte XXXta hankepakkumist otse teha ei saa ning seetõttu tegi pakkumise XXXOÜ nimel. Seda on N.Z ka oma ütlustes väitnud:

Samuti teadis N.Z algusest peale, et töid hakkab tegelikult tegema tema isa XXX. Seda näitab seegi, et enne hankepakkumise tegemist käis XXX, kui XXXOÜ esindaja, sotsiaalkorterit kohapeal vaatamas. Ka on N.Z oma ütlustes kinnitanud, et hankepakkumise koostas ta koos oma isa XXXja salvestas selle oma arvutisse. Kõigest eeltoodust saab järeldada, et N.Z on algusest peale planeerinud teha remonttöid XXXvallale kuuluvas sotsiaalkorteris aadressil XXXalevik endaga seotud firma XXXOÜ läbi ja tegeliku tööde teostajana näinud oma isa XXXi. Siinjuures juhib kohus tähelepanu ka sellele, et N.Z ega XXXei olnud õiguslikku alust XXXOÜ nimel hankepakkumist teha ega esitada. Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Äriregistri andmetest nähtub, et XXXOÜ ainuke juhatuse liige oli XXX(kd V tl 160-161), seega XXXOÜ ainuke seaduslik esindaja oli XXX. Kuna hanke läbiviimiseks puudus nii XXXOÜ juhatuse liikme XXXnõusolek ja tahe ning kuskilt ei nähtu, et ettevõttel oleks nende isikutega olnud käsundus- või muud võlaõigusliku suhte olemasolu, siis ei olnud N.Z ega XXXõiguslikku alust XXXOÜ-d hankel esindada ega hankepakkumist XXXVV-le esitada. Kuigi XXXon oma ütlustes maininud, et ka N.Z esitas XXXOÜ eest arveid, mis olid seotud tema klientidega, siis kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite hulgas sellist kirjalikku tõendit ei leidu, mis näitaks, et N.Z oli õiguslik alus XXXOÜ nimel arveid esitada. Alles hiljem on N.Z XXXOÜ esindajaks hankepakkumisel märkinud XXXi. See nähtub ka XXXvalla dokumendiregistrist saadud andmetest, mida on vaadeldud 16.12.2014 vaatlusprotokollis (kd II tl 196-199) ja mille kohaselt 16.04.2013 on asendatud XXXi nimega hinnapakkumine XXXallkirjastatud pakkumisega. Sisu hinnapakkumistel on täpselt sama, ainult nimi on vahetunud. Seda muudatust selgitab N.Z selliselt, et kuna tööd anti XXXOÜ-lt edasi XXXOÜ-le, siis oli parem märkida hankepakkumisel XXXOÜ esindajaks XXXOÜ juhatuse liige XXX, kuna ka raha pidi laekuma XXXOÜ arvele. Tegelikkuses oli

see püüd varjata endaga seotud isiku, s.o enda isa XXXnime dokumentidel. Ka siin rõhutab kohus, et XXXil puudus igasugune puutumus XXXOÜ-ga, samuti puudus õigus XXXOÜ nimel hankepakkumisele alla kirjutada, kuna XXXOÜ ainukene juhatuse liige oli XXX, kelle sõnul ei ole XXXkunagi XXXOÜ-s töötanud ega teda ei ole ka muul viisil XXXOÜ nimel tegutsema volitatud.

saatnud kell 15:13 XXX (kd I tl 226). Parima pakkumise võitjale XXXOÜ-le on XXXkirjutanud aadressile XXX 20.02.2013 kell 15:23 (kd I tl 227). XXXon 20.02.2013 kell 17:41 saatnud N.Z-ile e-kirja (kd II tl 16), milles on N.Z palunud Põllu tn korteri lepingus kollasega tehtud kohad täita Kollaseks on tehtud kohad, mis puudutavad töövõtja XXXOÜ esindajat ning punktis 11.5 ehituslikes küsimustes vastutava isiku märkimist (kd II tl 23-25). N.Z on XXXOÜ esindajaks märkinud XXXning ehituslikes küsimustes XXXi, mida on N.Z ka oma ütlustes kinnitanud. Lepingu XXXVV ja XXXOÜ vahel sotsiaalkorteri remonditöödeks aadressil XXXvalmistas ette N.Z , kes on seda ka tunnistanud ning kelle arvutist vastav leping leiti. Seega XXXvallavanemana on N.Z töövõtulepingu XXXOÜ-ga allkirjastanud 21.02.2013 (lepingule numbrit kantud ei ole, objekt on sotsiaalkorteri remont XXX, tähtaeg 29.04.2013, tasu 17 780 eurot). XXXütluste kohaselt kirjutas ta lepingule alla 22.02.2013, see jäi talle hästi meelde, sest siis on tema sünnipäev. XXX sai N.Z-i jutust aru nii, et ta peab lepingule lihtsalt allkirja panema, kuna asjad on juba käima lükatud ja tegelikult hakkab sotsiaalkorteri remondiga tegelema hoopis XXXOÜ juhatuse liige XXX. Kuna XXX usaldas N.Z-i, et ta ajab kõik asjad korda ja et XXXise mingeid remonttöid tegema ei hakka, siis kirjutas ta lepingule 22.02.2013 alla. Rohkem neil sotsiaalkorteri remondist juttu ei olnud, huvi selle vastu ei tundnud ega ühtegi hilisemat dokumenti sellega seoses ei allkirjastanud ega saatnud ega koostanud. Seega pidi XXXsoovimatus XXXOÜ kaudu osaleda remonttööde tegemise hankel N.Z-ile teada olema hiljemalt ajaks, kui oli vaja XXXVV ja XXXOÜ vaheline leping allkirjastada, s.o 22.02.2013. Vaatamata sellele, et N.Z oli teadlik sellest, et XXXOÜ ei soovi ega hakka remonttöid teostama ja et tegelikke töid hakkab tegema XXX, esitas N.Z XXX vastava lepingu allkirjastamiseks. N.Z on ka ise kinnitanud, et kuna soovis asja lõpule viia, siis sõlmis lepingu, kuigi teadis, et XXXei ole remonttööde tegemisest XXXOÜ alt huvitatud. Tagant järgi mõeldes oleks võinud tehingu katki jätta. Seega tekitas N.Z XXXarusaama, et kuna XXXOÜ on hanke juba võitnud ning et remontööde teostamine antakse nagunii edasi teisele ettevõttele tegemiseks, siis XXXtuleb leping allkirjastada, ehk N.Z lõi teadvalt XXXvale ettekujutuse, et ta lepingu allkirjastaks.

XXXOÜ, olles küll XXXvallaga sõlmitud lepingu üheks pooleks, ei ole seda sisuliselt. XXXOÜ raamatupidamine remonttööde tegevusi ei kajasta, mis kinnitab seda, et N.Z toimetas XXXOÜ juhatuse liikme XXXtäieliku ja tegeliku teadmiseta.

skeemile juurde, et Ergo oli pakkumisest teadlik, kuid otseselt ei osalenud, aga kirjutas lepingule alla. Et XXXoli XXXOÜ eest lepingu allkirjastanud sai XXXteada alles politsei käest. XXXOÜ juhatuse liikme volitust XXX ei ole, seega puudus ka õigus ning igasugune tahe allkirjastamiseks. N.Z ütles, et võltsis kahel aktil XXX allkirju, kuna XXX oli reisil. Põhjus pidi olema, et asi saaks tehtud ja XXXtuli vastu. XXXväitis 02.02.2015 kohtumisel XXX, et 2000 eurot korteri renoveerimistöö rahast on XXXOÜ kontol siiani alles. XXXkinnitab, et tema ei olnud teadlik ega soovinud mingeid remonttöid teha, mistõttu ei saa olla tegemist ka loobumisega lepingu täitmisest. Ei füüsiline ega juriidiline isik saa loobuda võetud kohustusest, mille olemasolust ta teadlik ei ole. N.Z oma ütlustes toetub aga just loobumisele. 12.01.2015 vaatlusprotokollist (kd II tl 134-140), milles on vaadeldud XXXOÜ raamatupidamise andmeid, nähtub, et kui lepingu 1301 järgi pidi XXXOÜ tegema remontööde tellimise 17 580 euro eest XXXOÜ-lt ja müüma 17 780 euro eest XXXOÜ-le, siis raamatupidamisregistrites on vormistatud ost 14 580 euro eest ja müük 16 580 eest. Kui lepingu järgi pidi müük toimuma XXXOÜ-le, siis raamatupidamisregistrites on kajastatud müük XXXVV-le. Samuti on N.Z-i poolt koostatud lepingus esindajana märgitud isik, kes sellest teadlik ega selleks volitatud ei olnud. Nii on XXXVV ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja XXXmärgitud tellija esindajaks nii XXXOÜ ja XXXOÜ kui XXXOÜ ja XXXOÜ vahelistes lepingutes, omamata seost märgitud äriühingutega.

poolt märgitud isikutest volitatud ei olnud ning ta teadis seda. Samuti on ta ise osalenud parima pakkuja valimisel, teades huvide konfliktist. Samuti ta teadis, et XXXOÜ hankel osalemisest ega tööde tegemiselt ei olnud huvitatud, ta koostas lepingud ja vallavanemana ka sõlmis need, vaatamata sellele, et tegemist oli tema jaoks keelatud tehinguga. Ta koostas tööde üleandmise kohta lepingud XXXOÜ-le, teades, et XXXOÜ tegelikult tööde tegemisest ei olnud huvitatud ning töid ei tee ehk lepingut sisuliselt ei täida ning teades, et tegelikult töid teeb ning lepingujärgse tasu saab XXXOÜ. XXXOÜ on teinud 3 arvet XXXOÜ-le: arve nr 13006 summas 5580 (kd I tl 130), arve nr 13005 summas 5000 eurot (kd I tl 131) ja arve nr 13003 summas 4000 eurot (kd I tl 133), mis on leitud N.Z-i elukohast seal toimunud läbiotsimise käigus. Seega kõikide nende vahepealsete dokumentide eesmärk oli varjata N.Z-i ettevõtte XXXOÜ osalust hankel, kus sisuliseks tööde tegijaks oli N.Z-iga seotud isik, tema isa V. Popov. N.Z tegi korralduse XXXVV raamatupidajal teha varakäsutus XXXOÜ arve alusel XXXOÜ arvele, mille lõppeesmärgiks oli raha laekumine XXXarvele, seega tehti vastav kanne lõppkokkuvõttes XXXmajandushuvides, mille ainuomanik N.Z ise oli. Selline skeem on õiguslikult hinnatav raha kolmanda isiku kasuks pööramisena KarS § 201 mõttes. Võõra vara, s.o XXXVV raha kasutamine omale kuuluva ettevõtte XXXmajandushuvides on samaaegselt käsitatav vara kolmanda isiku kasuks pööramisena, kui ka omastamistahte manifesteerimisena. Asjaolu, et süüdistatav ei kandnud raha otse endale kuuluva ettevõtte XXXarvele, vaid tegi seda kõigepealt läbi XXXOÜ ja XXXOÜ, ei tähenda, et vara ei pööratud KarS § 201 mõttes kolmanda isiku kasuks. Kõike eeltoodut arvestades, leiab kohus, et N.Z pani eelnimetatud tegevuste jadaga toime talle usaldatud võõra vara kolmanda isiku kasuks pööramise.

Vallavanema puhul oleks teavitamiskohustus täidetud, kui ta oleks huvide konfliktist teavitanud XXXvallavolikogu esimeest. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole, seda ei ole väitnud ka süüdistatav ise ning sellest tulenevalt võib eeldada, et huvide konfliktist XXXvallavolikogu esimeest teavitatud ei ole. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-28-05 p 9 märkinud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi raames lepingu allkirjastamine on käsitatav tehingu tegemisena KVS § 24 mõttes isegi juhul, kui lepingu sõlmimise on eelnevalt otsustanud või heaks kiitnud mõni muu ametiisik või organ. Ka sellises olukorras ei ole lepingu allkirjastamine taandatav puhttehniliseks protseduuriks, vaid tähendab suuremal või vähemal määral kontrollfunktsiooni teostamist. Seetõttu kehtivad KVS 4. peatükis sätestatud formaalsed toimingupiirangud ka juhtudel, mil ametiisik teeb tehingu teise ametiisiku või organi eelneva otsustuse alusel. KVS § 24 lg 1 sätestab, et ametiisikul on keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. Samuti ei või ta volitada oma alluvaid tegema vastavaid tehinguid tema asemel. KVS § 24 lg 2 p 4 kohaselt käsitatakse tehingutena iseendaga, mis on keelatud, muuhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja varaliste tehingute tegemist KVS § 25 lõikes 1 nimetatud juriidiliste isikutega. Kuna XXXOÜ näol on N.Z-i suhtes tegemist KVS § 25 lg 1 p 3 nimetatud osaühinguga, siis oli KVS § 24 lg 1 kohaselt N.Z keelatud XXXVV nimel XXXOÜ-ga töövõtulepingu sõlmimine. Sellest järeldub, et ei oma tähtsust, kas N.Z võttis hankepakkumise valimisest osa või mitte, N.Z-i poolt XXXVV nimel töövõtulepingu allkirjastamine on juba iseenesest ebaseaduslik ja selle allkirjastamist süüdistatav ka ei eita. Seega on tuvastamist leidnud, et N.Z rikkus KVS § 24 lg 1 sätestatud keeldu ja tema tegevus oli hankelepingu allkirjastamisel ebaseaduslik. N.Z-i kaitsja kaitseväite kohaselt ei ole KarS § 201 koosseis täidetud juba seetõttu, et puudub kannatanu ja seega ka kahju, kuna XXXVV ei jäänud millestki ilma, sest sotsiaalkorter remonditi ära. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et omakasulised süüteod omandi vastu ei sisalda koosseisulise tunnusena varalist kahju. Teo toimepanemiseks (süüteokoosseisu objektiivse tunnuse realiseerimiseks) piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks pööratud (RK 3-1-1-81-04 p 6). Samas on omakasuliste süütegude puhul äravõetud või oma kasuks pööratud asja väärtuse tuvastamisel tähendus, kui sellest võib oleneda süüteo kvalifitseerumine väär- või kuriteona, toimepanemise suur ulatus vms. Samuti võib varalise kahju suurust arvesse võtta karistuse mõistmisel tõusetuvate küsimuste lahendamisel. Seega usaldatud vara enda kasuks pööramisega ei pea tingimata kaasnema varaline kahju vara omanikule. KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõnele varakäsutust kompenseerivale vastusooritusele ei vähene, ei tähenda see, et omastamise koosseis ei ole täidetud (RKKK 3-11-92-13 p 16; 3-1-1-23-14 p 19). Kokkuvõtvalt on kõigil eeltoodud põhjendustel tuvastamist leidnud, et XXXVV vara oli N.Z-ile usaldatud võõras vara, mille ta pööras ebaseaduslikult kolmanda isiku, s. o XXXkasuks.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et tegu pandi toime etteplaneeritult. Nagu juba eelpool on tuvastamist leidnud, siis juba esimene hankepakkumine oli koostatud N.Z-i ja XXXpoolt ning XXXVV-le N.Z-i poolt esitatud teadmisega, et tegelikke töid hakkabki tegema XXX, s.o N.Z-i isa. Samuti oli süüdistatav kohe teadlik sellest, et temal kui vallavanemal on keelatud endaga ja endaga seotud isikutega hankelepingut sõlmida. Muidu ei oleks süüdistatav oma ütlustes väitnud, et ta taandas ennast hankevõitja valimise protsessist enda seotuse tõttu ühe hankepakkujaga, kuigi tegelikkuses ta seda ei teinud. Ka ei oleks süüdistatav XXXOÜ-d ja XXXOÜ-d oma skeemi kaasanud, vaid kohe XXXOÜ poolt hankepakkumise teinud, kus tööde tegelikuks tegijaks oli tema isa XXX. Seda ta aga poleks korruptsioonivastases seaduses sätestatud keeldu arvestades teha. Seega leiab kohus, et tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. N.Z-i käitumine olnuks õiguspärane vaid siis kui ta oleks jätnud XXXOÜ pakkumise esitamata ja jätnud tegemata ka kõik sellele järgnenud käitumisaktid, ka KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise, millistest viimased käitumisaktid kandsid endas eesmärki KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuritegu lõpule viia, milline eesmärk ka täideti. Kõike eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et ametiisikuna temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisega pani N.Z toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi sätestatud kuriteo.

teabesüsteemi andmetel on XXXOÜ osanikeks XXXja XXXOÜ (kumbki 1/2 ulatuses) ning ainukeseks juhatuse liikmeks on XXX(kd V tl 160-161). XXXOÜ ainus osanik on N.Z (kd V tl 158-159) ning juhatuse liige on XXX, kes on ühtlasi ka N.Z-i isa. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kes on XXX ja kas tal oli üldse õigus koostada XXXnimel arveid. Nimetatud arveid on 17.11.2014 tutvustatud XXX(V kd tl 6-11), XXXOÜ juhatuse liikmele, kes on selgitanud, et XXX on N.Z-i õetütar, kes läks enne 2013.a lapsehoolduspuhkusele ning kes ei ole kindlasti arveid koostanud ega esitanud. XXX oli dokumentide sisestaja. Kui XXX oleks esitanud arveid, oleks tema kindlasti arve esitamisest teadlik. Teab seda, sest tema oma firma arved kannab ise XXXOÜ raamatupidamisest läbi. Arvab, et need arved on ilmselt N.Z-i koostatud ning väljastatud, N.Z koostab arveid sellisele vormile, mis on 5-kohaliste numbritega. Tema koostatud ning esitatud arvete numbrid algavad M-tähega. Samuti ei ole need arved XXXOÜ-le laekunud. Kui sellised arved on väljastatud, peavad need arved olema tühistatud. Need arved ei ole XXXOÜ raamatupidamisest läbi kantud, need on fiktiivsed. Ei ole kunagi varem neid näinud. XXXei ole neid käiku lasknud ning kuna arvetel on makse saajaks märgitud XXXOÜ, võib nimetada arveid võltsinguteks. Lisaks eeltoodule on vastavad arved leitud ka N.Z-i kasutuses olnud arvutist, samuti N.Z-i kodust, mida kinnitab vaatlusprotokolli lisa nr (kd II tl 1-67) ning N.Z on nende arvete koostamist ka ise kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistanud (kd V tl 98-117). Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et N.Z koostas XXXOÜ arved nr 13003, nr 13006 ja nr 13008. Edasi juhib kohus tähelepanu sellele, et kuna N.Z oli teadlik sellest, et XXXei soovinud hankel osaleda, et tal puudub igasugune kavatsus sotsiaalkorteri remondiga tegeleda ja et XXXOÜ ei omanud selle hankega mingit puutumust, vaid remonti pidi tegema XXX, siis arved ei vasta oma sisult tegelikkusele. Seda enam, et N.Z esitas arved XXXOÜ juhatuse liikme H. N.Z-i teadmata nii, et raha liigub otse XXXOÜ arvele. Seega oli tegemist sisult ebaõigete arvetega. Teiseks ei olnud N.Z õiguslikku alust XXXOÜ nimel arveid koostada. Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Äriregistri andmetest nähtub, et XXXOÜ ainuke juhatuse liige oli XXX(kd V tl 160-161), seega XXXOÜ ainuke seaduslik esindaja oli XXX. Kuigi XXXon oma ütlustes maininud, et ka N.Z esitas XXXOÜ eest arveid, mis olid seotud tema klientidega, siis kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite hulgas sellist kirjalikku tõendit ei leidu, mis näitaks, et N.Z oli õiguslik alus XXXOÜ nimel arveid esitada. Kuna arvete esitamiseks puudus nii XXXOÜ juhatuse liikme XXXnõusolek ja tahe ning kuskilt ei nähtu, et N.Z-i oleks volitatud XXXOÜ nimel arveid koostama, siis võib järeldada, et arved on koostatud isiku poolt, kellel puudub selleks õigus. Kõigil eeltoodud põhjustel leiab kohus, et N.Z koostades XXXOÜ arved, mis sisult ei vastanud tegelikkusele ja mis olid koostatud selleks õigust mitteomava isiku poolt, pani toime dokumentide võltsimise.

et näidata XXXOÜ raamatupidamist korrektsena. Neid arveid kellelegi esitatud ei ole. Seega oli tegemist fiktiivsete arvetega, mis oma sisult ei vastanud tegelikkusele. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et N.Z puudus õiguslik alus vastavate arvete koostamiseks. Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Äriregistri andmetel (kd V tl 157-158) on XXXOÜ osanik alates 09.11.2012 XXXning teine osanik on XXX. XXXOÜ juhatuse ainuke liige on XXXja volitatud esindaja XXX. N.Z puudus aga igasugune puutumus XXXOÜga ning kuskilt ei nähtu, et N.Z-i oleks volitatud XXXOÜ nimel arveid koostama. Seega võib järeldada, et arved on koostatud isiku poolt, kellel puudub selleks õigus. Ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Õiguskäive on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga (RKKK 3-1-1-36-03). Kõigil eeltoodud põhjustel leiab kohus, et N.Z koostades XXXOÜ arved, mis sisult ei vastanud tegelikkusele ja mis olid koostatud selleks õigust mitteomava isiku poolt, pani toime dokumentide võltsimise.

eesmärgipäraselt, saavutades oodatud eesmärgi. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani N.Z toime KarS § 345 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi.

raskendamist, siis tuleb karistuse määra arvestamisel lähtuda süü suurusest. Kuna süüdistatava puhul on tegemist varem karistamata isikuga, siis puudub vajadus ka karistuse raskendamiseks eripreventiivsetel eesmärkidel, et kinnistada isikus arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades õiguskorra kaitsmise huve leiab kohus, et tegemist on suhteliselt spetsiifilise iseloomuda süütegude kogumiga, mitte nö masskuritegude hulka kuuluvatega, mistõttu ei saa ka õiguskorra kaitsmise huvid karistuse rangust oluliselt mõjutada. Liitkaristuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, sh seda, et süüdistatavat ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud, peab kohus liitkaristuse määramisel võimalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab ka seda, et KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemine oli vajalik KarS § 201 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo lõppeesmärgi saavutamiseks ning kuigi nimetatud kuriteod olid eriliigilised ja kahjustasid erinevaid õigushüvesid, olid nad kantud ühest eesmärgist ning hinnatavad kui ühtse tahtlusega toime pandud süüteod.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.