Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

RESOLUTSIOON

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu Aleksei Morozov ́it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.06.2012.a otsusega nr 1-12-5185 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 20.01.2015.a, kokku suures koguses narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit massiga 47,48 grammi (puhtal kujul pulbris 20,70 grammi kokaiini), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet, mille ta müüs 3000 euro eest 20. jaanuaril 2015.a-l Tallinnas Vladimir Seredjuk ́i vahendusel Kristjan XXX. Nimelt pakkus Aleksei Morozov 19. jaanuaril 2015.a-l Vladimir Seredjuk ́i vahendusel Kristjan XXX müügiks 50 grammi kokaiini. Selleks tasus Kristjan XXX 19. jaanuaril 2015.a kella 16.30 ajal Tallinnas Põhja pst 33 asuva Linnahalli Statoil kõrval Vladimir Seredjuk ́ile Aleksei Morozovilt kokaiini ostmiseks ettemaksu 1200,00 eurot, kes andis Kristjan XXX ́elt saadud ettemaksu veerand tundi hiljem Tallinnas Ülemiste keskuse parklas edasi Aleksei Morozov ́ile, kes andis seejärel pärast ettemaksu kättesaamist tuvastamata isikule korralduse peita Harjumaal Peetris Vana-Tartu maantee 75 juures asuvasse peidikusse vastavalt Kristjan XXX ́ega sõlmitud kokkuleppele 50 grammi kokaiini, ent tegelikkuses 47,48 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit. Pärast kokaiini peitmist andis Aleksei Morozov peidiku täpse asukoha koordinaadid teada Vladimir Seredjuk ́ile, kes sõitis koos Kristjan XXX ́ega 20.01.2015.a kella 17.43 paiku peidiku juurde, Vladimir Seredjuk läks seejärel vastavalt Aleksei Morozovilt saadud juhistele peidikut otsima, andis selle leidmisest teada autos oodanud Kristjan XXX käesignaaliga märku, misjärel tõi Vladimir Seredjuk Aleksei Morozovi korraldusel peidikusse peidetud kokaiini sisaldava pakendi sõiduautosse Volkswagen Passar (reg.nr XXX) ning Vladimir Seredjuk ja Kristjan XXX sõitisid Tallinnasse Tartu mnt 87 asuvasse Sikupilli kaubanduskeskuse parklasse. Sikupilli kaubanduskeskuse parklas võttis Kristjan XXX narkootilise aine enda kätte ja andis selle eest Vladimir Seredjuk ́i kätte ülejäänud osa Aleksei Morozovi käest ostetud kokaiini müügihinnast, s.o 1800 eurot, mille Vladimir Seredjuk pidi vastavalt kokkuleppele toimetama koheselt Aleksei Morozovile. Vastavalt kokkuleppele andiski Vladimir Seredjuk samal päeval kella 18.20 ajal Tallinnas Lasnamäe 38 maja trepikojas korter nr 47 juures Aleksei Morozovile üle viimase osa Kristjan XXX müüdud kokaiini müügisummast, s.o 1800 eurot. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), seega süüdistatav käitles (omandas, valdas ja andis edasi) narkootilist ainet kokaiini vähemalt 320 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses.

Suures koguses narkootilise aine (kokaiini) ebaseadusliku käitlemisega pani Aleksei Morozov isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12 peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vladimir Seredjuk ́i süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult vahendas ajavahemikul 19.01.2015.a kuni 20.01.2015.a Tallinnas Aleksei Morozov ́i poolt 3000,00 euro eest müüdavat suures koguses narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit massiga 47,48 grammi (puhtal kujul pulbris 20,70 grammi kokaiini, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet), ostjale Kristjan XXX. Nimelt pakkus Aleksei Morozov 19. jaanuaril 2015.a-l Vladimir Seredjuk ́i vahendusel Kristjan XXX müügiks 50 grammi kokaiini. Selleks tasus Kristjan XXX 19. jaanuaril 2015.a kella 16.30 ajal Tallinnas Põhja pst 33 asuva Linnahalli Statoil kõrval Vladimir Seredjuk ́ile Aleksei Morozovilt kokaiini ostmsieks ettemaksu 1200,00 eurot, kes andis Kristjan XXX ́elt saadud ettemaksu veerand tundi hiljem Tallinnas Ülemiste keskuse parklas edasi Aleksei Morozov ́ile, kes andis seejärel pärast ettemaksu kättesaamist tuvastamata isikule korralduse peita Harjumaal Peetris Vana-Tartu maantee 75 juures asuvasse peidikusse vastavalt Kristjan XXX ́ega sõlmitud kokkuleppele 50 grammi kokaiini, ent tegelikkuses 47,48 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit. Pärast kokaiini peitmist andis Aleksei Morozov peidiku täpse asukoha koordinaadid teada Vladimir Seredjuk ́ile, kes sõitis koos Kristjan XXX ́ega 20.01.2015.a kella 17.43 paiku peidiku juurde, Vladimir Seredjuk läks seejärel vastavalt Aleksei Morozovilt saadud juhistele peidikut otsima, andis selle leidmisest teada autos oodanud Kristjan XXX käesignaaliga märku, misjärel tõi Vladimir Seredjuk Aleksei Morozovi korraldusel peidikusse peidetud kokaiini sisaldava pakendi sõiduautosse Volkswagen Passar (reg.nr XXX) ning Vladimir Seredjuk ja Kristjan XXX sõitisid Tallinnasse Tartu mnt 87 asuvasse Sikupilli kaubanduskeskuse parklasse. Sikupilli kaubanduskeskuse parklas võttis Kristjan XXX narkootilise aine enda kätte ja andis selle eest Vladimir Seredjuk ́i kätte ülejäänud osa Aleksei Morozovi käest ostetud kokaiini müügihinnast, s.o 1800 eurot, mille Vladimir Seredjuk pidi vastavalt kokkuleppele toimetama koheselt Aleksei Morozovile. Vastavalt kokkuleppele andiski Vladimir Seredjuk samal päeval kella 18.20 ajal Tallinnas Lasnamäe 38 maja trepikojas korter nr 47 juures Aleksei Morozovile üle viimase osa Kristjan XXX müüdud kokaiini müügisummast, s.o 1800 eurot. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul), seega käitles (vahendas) süüdistatav narkootilist ainet kokaiini vähemalt 320 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses. Suures koguses narkootilise aine (kokaiini) ebaseadusliku käitlemisega pani Vladimir Seredjuk toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

30.septembril 2015.a sõlmisid riigiprokurör Vahur Verte, süüdistatav Aleksei Morozov ja tema kaitsja vandeadvokaat Mart Missik käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus Aleksei Morozov ́i süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 8 (kaheksa) päeva. Kuivõrd Aleksei Morozov pani osundatud kuriteo toime pärast seda, kui ta oli Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2014.a määruse alusel tingimisi enne tähtaega vabastatud temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.06.2012.a otsusega nr 1-12-5185 mõistetud vangistuse kandmisest, siis tuleb vastavalt KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 suurendada Aleksei Morozovile uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus pikkusega 8 kuud 22 päeva) võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 11.03.2015.a, s.o päev, mil Aleksei Morozov peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Aleksei Morozov ́i nõusolekul ning juhindudes KarS § 184 lg 5 p-st 2, § 832 lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega tema poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana sularaha summas 850,00 eurot ning käekell Ulysse Nardin 356-66-3/3.19 Marine Cronograph (väärtusega ca 16 670,00 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.05.2015.a määruse nr 1-15-4031 alusel arestitud. 2.oktoobril 2015.a sõlmisid prokurör Vahur Verte, süüdistatav Vladimir Seredjuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus Vladimir Seredjuk ́i süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 05.02.2015.a, s.o päev, mil Vladimir Seredjuk peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Kohtule esitatud kokkulepetest nähtub, et Aleksei Morozov ja Vladimir Seredjuk on kinnitanud, et nad on nõus neile esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb süüdimõistetul kohustus tasuda riigituludesse menetluskulud ja nimelt sundraha I astme kuriteo toimepanemises, ekspertiisitasud ja Vladimir Seredjukil ka määratud kaitsja tasu. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 02.10.2015.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Aleksei Morozov nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kinnitada. Kaitsja advokaat Missik kinnitas oma kaitsealuse positsiooni, palus kohtul kokkuleppe kinnitada, menetluskulud mõista välja osaliselt, kuna DNA ekspertiis ei andnud tema kliendi suhtes tulemust ning menetluskulude tasumiseks anda seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg. Süüdistatav Vladimir Seredjuk nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kinnitada. Kaitsja advokaat Gaver kinnitas oma kaitsealuse positsiooni, palus kohtul kokkuleppe kinnitada, menetluskulude tasumiseks anda seaduses ettenähtud maksimaalne tähtaeg. Riigiprokurör Vahur Verte jäi sõlmitud kokkulepete juurde ja taotledes kohtult nende kinnitamist ning süüdistatavatelt menetluskulude ja esimese astme kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sundraha välja mõistmist.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkulepetega, kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, kaitsjate ja riigiprokuröri arvamuse kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Aleksei Morozov ja Vladimir Seredjuk tuleb süüdi tunnistada vastavalt KarS § 184 lg 2 p 2 ja KArS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista neile karistus vastavalt kokkulepetele. Kohus selgitab, et süüdimõistva kohtuotsusega tuleb Aleksei Morozovilt ja Vladimir Seredjukilt välja mõista riigi tuludesse menetluskulud, mõlemalt sundraha esimese astme kuritegude toimepanemise eest summas 975.- eurot ja ekspertiisikulud võrdsetes osades summas 268, 50 eurot ning Vladimir Seredjukilt ka temale kohtuliku arutamise käigus osutatud õigusabi teenusega seotud kulud – kaitsjatasu kogusummas 892, 08.- eurot. Mis puudutab kaitsja advokaat Missiku taotlust jätta Aleksei Morozovilt välja mõistmata DNA ekspertiisi tasu, kuna see ekspertiis ei andnud tema kliendi osas tulemust, siis selgitab kohus, et DNA ekspertiis antud asjas oli menetleja poolt määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt ja selle tegemist ei saa praegusel juhul pidada põhjendamatuks. Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 osundatakse sellele, et prokuratuuril ja uurimisasutustel kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud (otsuse p 6.1). Antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. See, et DNA ekspertiis Aleksei Morozovi osas tulemust ei andnud, ei ole aluseks ekspertiisikulude väljamõistmata jätmiseks.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.