Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-8451 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus, millega B.H jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
B.H kaitsja vandeadvokaat Reinsalu, määruskaebus
Matti
Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. septembri 2015 määrus muutmata.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta B.H ennetähtaegset vabastamist.
Kohus tõi välja, et B.H on kriminaalkorras karistatud 13 korral, ning ta kannab üheksandat reaalset vangistust. Kuritegude muster on jäänud stabiilseks – valdavalt paneb B.H toime varavastaseid kuritegusid. Esinenud on ka üksikuid vägivallajuhtumeid, mille soodusteguriks on joovastavate jookide tarvitamine. Kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude korduvus viitavad sellele, et B.H ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Ka Harju Maakohtu poolt antud võimalus kanda suurem osa karistusest vabaduses, ei andnud tulemust – B.H pani toime uued tahtlikud kuriteod. Kohus tõi lisaks välja selle, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohutul puudus seetõttu veendumus, et isik, kes paneb toime õigusrikkumisi ka vangistuses olles, suudab täita talle pandud kohustused ja kontrollnõuded nõuetekohaselt. Lisaks on B.H puhul väga suur uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. B.H puudub töökoht ning ka tema tööharjumus on väike. Kuivõrd ta on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis on majanduslike raskuste saabumisel oht uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Kohus nägi uute kuritegude toimepanemise ohtu ka selles, et B.H on probleeme alkoholiga. Ta on varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamisega seotud keeldu, ent ise ta selles probleemi ei näe. Samas võib kinnipeetav olla alkoholijoobes agressiivne. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski.
Kinnipeetava käitumist vangistuses varjutavad aga kehtivad distsiplinaarkaristused – talle määratud kartserkaristused tööst keeldumise eest. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et isiku puhul, kes ei suuda alluda kehtivatele normidele ka vangla tingimustes, puudub veendumus, et ta suudaks vabanedes kriminaalhoolduse alla täita talle pandud kohustused ja kontrollnõuded nõuetekohaselt. 5.3 Uue korduva kuriteo toimepanemist hinnatakse B.H puhul suureks (prognoos uue kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul pärast vabanemist on 80% ja vägivaldse kuriteo toimepanemiseks 63%) Uue kuriteo riskiprotsenti arvestades ei ole Viru Vangla toetanud ennetähtaegset vabastamist. 5.4 Maakohus on analüüsinud ka B.H vabanemisjärgseid tingimusi ning esile toonud, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Ka tema töökogemus on vähene, mistõttu esineb oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Lisaks esineb B.H sõltuvushäire, mis samuti suurendab uute vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. 5.5 Väide, mille kohaselt vanglast kriminaalhooldusele vabanenud isikute retsidiivsus on madalam, kui neil, kes kannavad vangistuse lõpuni, on iseenesest õige. Ringkonnakohus leiab siiski, et kriminaalhooldust saab kohaldada vaid isikutele, kelle puhul kohtul on veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Nii on ka B.H-le antud võimalus kanda karistust vabaduses, ent ta on toime pannud uued kuriteod katseajal olles. Samuti on mõttetu määrata isikule lisakohustusena tööle asumise kohustust (mis aga konkreetse kinnipeetava puhul oleks obligatoorne), kui on näha, et juba vanglas olles, kus B.H-le on garanteeritud töökoht majandustöödel, on ta kahel korral keeldunud töökohustuse täitmisest. Varasem kriminaalhoolduse luhtumine ning isiku keeldumine tööst, teevad äärmiselt küsitavaks kriminaalhoolduse õnnestumise. 5.6 Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et maakohtu määrusest nähtub igakülgselt kohtu kaalutlusotsustuse kujunemine ning kaitsja etteheited lahendi ühekülgsusele on väärad.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.