Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11. september 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-8451
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Matti Reinsalu
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.K, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 11.09.2013 ja lõpp 05.07.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista V.K-lt menetluskuluna riigituludesse 134,64 eurot kaitsetasu v. adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 134,64 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu V.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.K-le, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.11.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkarisus Harju Maakohtu 14.06.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.09.2013. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.K taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav leidis, et igal kinnipeetaval on õigus alustada uud elu ja kui selline võimalus antakse, siis miks mitte seda kasutada. Kinnipeetaval ei ole elus vedanud. Vanglas on ta juba 2 aastat, on lõpetanud erinevaid kursuseid. Vabaduses on inimesi, kes teda aitavad. Kõik vead tuleb parandada. Tal ei ole veel peret ja viimane aeg on seda luua. Vabaduses on olemas isikud, kes teda aitavad. Vabanedes läheb kinnipeetav rehabilitatsioonikeskusesse. Kõik need kaks aastat on ta tegelenud iseendaga ja töötanud vanglas abikokana. Ta on maksnud oma nõudeid. Peamine osa käesolevast karistusest on kantud. Ta on terve inimene ja saab tööd teha. Narkootikume ei tarvita ja alkoholiga probleeme ei ole, sest läbis vanglas programmid. Kinnipeetav on valmis muutuma. Distsiplinaarkaristused on selle eest, et ta ei tahtnud töökohta vahetada. Kinnipeetav on teadlik, et ta vabaneb 10 kuu pärast ilma nõueteta, kuid ta tahab ennast kontrollida. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning eelviimase kohtuotsusega karistati teda mh röövimise eest. Kuritegude arvukus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata talle kohtuotsusega antud võimalust kanda karistust vabaduses, pannes katsejala toime uusi tahtlikke kuritegusid. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid arvestades ei ole ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kinnipeetaval on vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava puhul on kõrge. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumis õiguskuulekuse suunas. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et me kõik tuleme lapsepõlvest ja need on kõigil inimestel erinevad. Kinnipeetaval praktiliselt puudus lapsepõlv, see on tema hinge jälje jätnud.
Kinnipeetaval on kõrged ohu protsendid vabanedes, kuid tähtaegselt 05.07.2016 vabanedes on need täpselt sama kõrged. Praeguse vabastamise eelis oleks see, et isikule määratakse kontrollnõuded. Kinnipeetaval on soov muutuda ja ka riiklik kontroll on olemas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. V.K on kriminaalkorras karistatud 13 korral, reaalselt kannab karistust kannab 9 korda. Kuritegude dünaamika ja muster on stabiilsed, kuriteod on valdavalt varavastased, esinenud on üksikuid vägivallajuhtumeid, soodusteguriks on joovastavate ainete tarvitamine. Kinnipeetava varasem elukäik ja tema poolt toimepandud kuritegude korduvus viitavad sellele, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest mitte mingeid järeldusi teinud. Kinnipeetava ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme ning järjekindlalt paneb toime uusi kuritegusid. Kinnipeetavale mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki ja ei ole muutnud kinnipeetava käitumist õiguskuulekuse suunas. Harju Maakohtu 14.06.2012 kohtuotsusega anti kinnipeetavale võimalus kanda suuremat osa karistusest vabaduses. Kinnipeetav ei õigustanud kohtu usaldust ning rikkus katseaja tingimusi kõige raskemal viisil ehk pani toime uusi tahtlikke kuritegusid. Kohtu hinnangul tingimisi mõistetud karistus ja enne tähtaegne tingimisi karistusest vabastamine ei ole oma olemuselt väga erinevad, kuivõrd mõlemal juhul kaasnevad katseajaga teatud kohustused ja nõuded. Kui süüdimõistetu ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt varasemalt katseaja, siis puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks seda käesoleval juhul. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistuses ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul näitavad distsiplinaarkaristused, et kinnipeetav ei ole suutnud alluda kehtivatele normidele ka vangla tingimustes. Kohtul puudub veendumus, et isik, kes paneb toime rikkumisi ka vangistuse tingimustes, suudab täita talle pandud kohustused ja kontrollnõuded nõuetekohaselt. Vangla riskianalüüsi hindamise tulemusena on leitud, et kinnipeetava poolt uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 80% ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 60%. Kohtu hinnangul on tegemist väga suurte uue kuriteo toimepanemise tõenäosustega, mis omakorda vähendab kohtu usku isiku suutlikkuse käituda õiguskuulekalt veelgi. Kohtu hinnangul on tähtis ka asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht. Kuivõrd isikul on tööharjumus väike ning ta on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis on majanduslike raskuste saabumisel oht uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Kohtu hinnangul on oht uute kuritegude toimepanemiseks olemas ka seoses isiku alkoholi probleemiga. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõuet alkoholitarvitamise keelu osas. Kinnipeetav ise alkoholi tarvitamise probleemi ei näe, kuid vangla väitel võib
kinnipeetav olla alkoholijoobes agressiivne. Vägivallaga seotud kuritegu on toime pandud alkoholijoobe seisundis. Seega võib ka edaspidine alkoholi tarvitamine tõsta kinnipeetava puhul riski uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.