Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30.09.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-2843
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.M , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Karistuse kandmise algus 05.11.2013 ja lõpp 23.05.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.09.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta F.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.10.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2
p 4, 8 järgi (04.11.2011 episood), millega mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 1 järgi (29.06.2011 episood), millega mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.M-i karistati vangistusega 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 04.11.2011.a. kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 kuud ja 20 päeva – võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 29.06.2011 kuni 30.06.2011 karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 loeti vangistuse kandmise alguseks vanglasse saabumise aeg ehk 05.11.2013. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist. Kohtuistung F.M taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul hakkaks ta vabanemise korral elama koos emaga xxxx. Isikul on olemas pension ning tööle saades hakkaks ta vähehaaval oma rahalisi nõudeid maksma. Vabanedes lubas alkoholi mitte tarvitada. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele, kuna tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega pole osanud hinnata temale korduvalt kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi tahtlikke kuritegusid, seega varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti märgib prokurör, et F.M-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab vara- ja avaliku korra vastaste kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, samuti on käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: varasemad kuriteod on olnud samuti varavastased, kuid lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusele on isik varem määratud kahel korral, kusjuures viimasel katseajal pani toime uue kuriteo.
Vangla iseloomustuse kohaselt ei aktsepteeri isik ühiskonnareegleid ja norme. Isik väljendab küll motiveeritust käituda õiguskuulekalt, kuid ei tee selleks midagi – on keeldunud vanglas paljudest taasühiskonnastavatest tegevustest. Puudub probleemide seadusliku lahendamise oskus, ei arvesta oma tegude tagajärgedega ega suuda mõista teiste inimeste seisukohti. Käitub impulsiivselt, mis on tingitud sõltuvusainete tarvitamisest. Isik on kergesti mõjutatav negatiivse suunas. Elustiil on riskiv ja hoolimatu. Vaatamata asjaolule, et kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja isik osaliselt mõistab alkoholi tarvitamise mõju ja tagajärgi, keeldus isik vanglas programmist „Eluviisitreening“ asudes seisukohale, et talle pole seda vaja. Seega isik pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav kanepi juhutarvitaja, kuigi isik enda sõnul narkootikumide tarvitamist eitab ning suhtub neisse negatiivselt. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 40%. Ohustatud võivad olla tavainimesed, vara omanikud ja ühiskond tervikuna. Oht seisneb võõra vara omastamises, mille jaoks on isik võimeline kasutama vägivalda. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi ning esinevad majanduslikud raskused. Kinnipeetaval on vangistuses 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.M-i puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik ja seda olukorras olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Kinnipeetaval puuduvad vabanemisel nii elu- kui ka töökoht. Kohus leiab, et kuivõrd elukoha olemasolu on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, siis ei ole võimalik kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Samuti märgib kohus, et kuna kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tal on tasumata võlgnevusi 4185,73 euro ulatuses, siis töökoha puudumisel ei ole isiku vabastamine põhjendatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.