Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 25.09.2015.a., Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 10.09.2015.a. Kohtuasja number
1-14-10020
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Kaitsja
Marina Valge
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Veiko Villoneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Veiko Villonen, isikukood 39410012713, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.12.2014 ja lõpp 10.04.2016
Jätta VEIKO VILLONEN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Veiko Villonenilt menetluskuluna riigituludesse 165,60 eurot kaitsetasu v.adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK, nr EE502200221014193355 SWEDBANK, nr EE401700017002872300 NORDEA PANK, nr EE873300333499990003 DANSKE BANK viitenumbriga 99914700044434. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 165,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu Veiko Villoneni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Veiko Villonenile, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 12.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Veiko Villoneni vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks. Tartu Maakohtu 18.12.2014 otsusega tunnistati Veiko Villonen süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. Veiko Villonen tunnistati süüdi ka KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust ning KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg kokku 2 kuud 27 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 5 kuud 3 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.10.2013 otsusega nr 1-13-8982 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.12.2014. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Eelnevalt on karistatud erinevate kuritegude eest (varavastane süütegu, liiklussüütegu, isikuvastane süütegu). Praegune kuritegu on vargus, mis on toime pandud grupi poolt, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Soodustegur alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis Õige hetk, kuid lõpetamisel selgus, et tema programmi läbimise motivatsioon oli pigem väline, orientatsioon muutusteks on madal. Kinnipeetav osales ka sotsiaalprogrammis Uus suund, mis käsitleb seksuaalkurjategijatele suunatud teemasid, kuid ei olnud nõus jätkama, kuna leidis, et tal pole seda vaja. Samuti asus õppima toateeninduse eriala, kuid loobus, väidetavalt ei meeldinud antud eriala. Kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel köögitöölisena, kuid rikkumise tõttu eemaldati. Alates 09.07.2015 töötab majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav asub vabanemisel elama xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema, kasuisa ning 2 nooremat õde-venda. Elamistingimused on kitsad. Naabruskonnas on palju alkoholilembeseid sõpru ja kuna isik on kergesti mõjutatava iseloomuga, siis võivad need sõbrad negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval esinesid põhikoolis õppides õppimis- ja käitumisprobleemid, mille tõttu suunati ta õppima xxxx. Peale põhihariduse omandamist ei pidanud edasiõppimist vajalikuks, eelistab õppimisele töötamist. On teinud erinevaid juhutöid, valdavalt ehitusvaldkonnas. Elukutse puudub, tööoskused on omandanud töötamise käigus. On olnud vanemate poolt ülalpeetav. Teenitud töötasu kulutas peamiselt alkoholile ning sõpradega väljas käimisele. Ema poolt oli tagatud eluase ning toit. Materiaalse kasu saamise eesmärgil on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Vangla andmeil on isikul tasumata nõudeid summas 4499,49 eurot. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht, kuid isiku enda sõnul asub ta tööle ehitusfirmas "xxxx". Sotsiaalvõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ning 5 õde-venda, kellest vanim ja ema on kriminaalkorras karistatud. Väidetavalt on pereliikmete vahel suhted head ja pere on teda alati toetanud. Suhtlusringkond on lai, hõlmates karistatud isikuid. Kuriteod valdavalt toime pandud grupis, üldjuhul ette kavatsemata ja alkoholijoobes. Käitumine on olnud pigem riskivhoolimatu, teeb läbimõtlematuid ja riskantseid otsuseid tagajärgi arvestamata. Alkoholi on tarvitanud 14. eluaastast alates, seda peamiselt koos eakaaslastega. Joobes on toime pannud ka erinevaid väär- ja kuritegusid. Vestluse tulemusena mõningal määral suuteline nägema seost
alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel, samas käesolevalt ei ole suuteline/võimeline oma käitumises korrektuure tegema. Viimane (joobes juhtimine) ja eelviimane kuritegu (vägistamiskatse) on toime pandud joobes. Diagnoositud alkoholisõltuvus. Psühhiaater leiab, et kinnipeetavale sobib ambulatoorne ravi ja isik andis ka nõusoleku konsultatsioonile minemiseks TÜ Psühhiaatriakliinikumi. Varasemalt tarvitanud narkootilisi aineid, hetkel narkootikumide tarvitamist enese jaoks probleemina ei näe. Füüsilise ja vaimse tervise osas vangistuse ajal kaebusi ei ole ja ravi ei saa. SA TÜ Psühhiaatriakliiniku andmetel on kinnipeetav viibinud TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikus statsionaarsel uuringul ning talle on teostatud ambulatoorne kohtupsühholoogiline ekspertiis. Tegutsemist iseloomustab impulsiivusus ja läbimõtlematu käitumine. Kordab samu käitumismustreid, suutmata teha järeldusi varasematest negatiivsetest kogemustest. Ei oska seletada oma käitumise põhjuseid ja analüüsida ajendeid. Asjad lihtsalt juhtuvad. Keskendub tegutsemises pigem positiivsetele (enda jaoks kasulikele) tagajärgedele, jättes tähelepanuta võimalikud negatiivsed (teiste jaoks kahjulikud) tagajärjed. Tulevikueesmärkides puudub konkreetsus. Väärtushinnangud välja kujunemata, tegutseb hetketuju ajal ning valdavalt teiste mõjutusel (kambavaimus). Tingimisi kohaldatud vangistusest ei ole järeldusi teinud ja oma käitumist muutnud. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 73% ning uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Veiko Villonenile katseaeg kuni 10.04.2016 ning käitumiskontroll pikkusega 9 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Veiko Villoneni täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Veiko Villoneni varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Seni ei ole kinnipeetav õigustanud temale korduvalt, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi varavastaseid ja liikluskuritegusid. Kuivõrd varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, jätkab ta suure tõenäosusega vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist, seega ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kinnipeetaval on kaheksa kehtivat ja kaks lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on
süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta ja 5 aasta jooksul vastavalt 73% ja 41-62%, mis ei ole madal risk. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetav kannab liitkaristust mh KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuriteo eest. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Veiko Villoneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 10.09.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib vabanemisel minna ravile ning leida tööd kohtukulude tasumiseks. Proovib vabaduses mitte toime panna uusi kuritegusid, ega suhelda kriminaalse taustaga isikutega. On varem tingimisi vabastatud olnud ning on kindel, et suudab vastu pidada talle määratava 9 kuud katseaega, kuna on vanglas olles saanud piisavalt mõelda. Selgitab, et garantiikirja tööle minemiseks ei ole, kuid vabanemisel saab naabri kaudu tööle, kõik on juba kokku räägitud. On andnud nõusoleku psühhiaatri juurde minemiseks, seal vaatab, kas sellest on ka kasu. Ise leiab, et ei ole seda vaja, kuid on siiski nõus minema. Ei oska öelda, miks distsiplinaarkaristusi nii palju on. On endas kindel, et saab hakkama. Kaitsja seisukoht Vaatamata kõigele negatiivsele vangla iseloomustuses, on kaitsja hinnangul tegemist noore inimesega, kes kannab esimest korda vanglakaristust. Kaitsja loodab, et vangis olles on isik teinud eelnevast käitumisest järeldusi ning vabanemisel läheb tööle ja täidab talle pandud kohustusi, sh läheb ravile. Kaitsja leiab, et kohustuste panemine aitab isikul vanglasse tagasi sattumisest hoiduma. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, seega ei ole käesolev kuritegu esimene ning kuriteo toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Varem on toimepannud kuritegusid ka vägivallaga. Praegune kuritegu on toime pandud grupis ning soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning eesmärgiks majandusliku kasu saamine.
Positiivsena võib välja tuua asjaolu, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma vanemate juures, kuid tegemist on 2-toalise sotsiaalkorteriga, kus käesoleval hetkel elavad kinnipeetava ema, kasuisa ja 2 nooremat õde-venda. Seega on tegemist kitsaste elutingimustega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on iseloomustusest nähtuvalt 14.07.2015 seisuga 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Samuti on isik vangla majandustöödel töötades vabastatud köögitöölisena töötamisest, kuna rikkus korda. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on rikkunud korda ka vangistuses viibides. Kinnipeetav on osalenud kahes sotsiaalprogrammis, kuid programmi „Usu suund“ jättis pooleli, kuna leidis, et tal ei ole seda vaja ning programmi „Õige hetk“ läbis, kuid motivatsioon oli pigem väline ning orientatsioon muutusteks madal. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul vabanemisel majanduslikult toime tulla. Varasemalt on olnud vanemate poolt ülalpeetav, enamasti mitteametlikult teenitud raha kulutas alkoholile ja pidutsemisele. Ka puudub isikul elukutse, mis võib vähendada võimalusi töökoha leidmiseks. Tasumata nõudeid on vangla iseloomustuse kohaselt ligikaudu 5000 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud ligikaudu 58 eurot. Kohtu hinnangul ei taga vabanemisfondi hoiustatud vahendid isikule esialgse majandusliku toimetuleku vabanemisel. On valdavalt kuriteod toime pannud just rahalise kasu saamise eesmärgil. Isiku suhtlusringkonda ja lähivõrgustikku kuuluvad nii kriminaalkorras karistatud kui ka seaduskuulekad isikud. Kinnipeetava ema ja vanem vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd kuriteod on toime pandud grupis, võib eeldada kriminaalse minevikuga suhtluskonna olemasolu, samuti nähtub, et isik on kergesti teiste poolt mõjutatav. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, kuriteod on toime pannud alkoholijoobes olles. Isik on andnud nõusoleku vabanemisel TÜ Psühhiaatrikliinikusse konsultatsioonile minemiseks, kuigi istungil leidis kinnipeetav, et tal seda vaja ei ole. Sellest võib järeldada, et isik ei tunnista piisavalt tõsiselt alkoholi liigtarvitamisega seotud probleemi. Isik on varasemalt tarvitanud ka narkootilisi aineid, kuid enda sõnul probleemi narkootikumide tarvitamisega tal ei ole. Kinnipeetavat iseloomustab käitumismustrite korduvus, ta ei tee varasematest tegudest järeldusi ning jätkab varasemat käitumist, tegutseb hetketuju ajendil. Samuti puuduvad tal konkreetsed tulevikueesmärgid. Vangla hindab üldise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 73% ning uue seksuaal- ja vägivaldse kuriteo tõenäosuseks järgneva viie aasta jooksul 41-62%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Veiko Villoneni puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Veiko Villoneni vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.