Harju Maakohtu 1.09.2015 otsus Dmitri Andrejevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Dmitri Andrejevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt
Süüdistatav
Dmitri Andrejev (andmed maakohtu otsuses)
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt Loreta Tšurilova
Prokurör
Resolutsioon:
1.Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.
2.Välja mõista Dmitri Andrejevilt riigieelarve tuludesse 48 eurot määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kaitsjatasu 48 eurot kuulub tasumisele Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadavad taotlejale saadetavas makseinfos.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.
Harju Maakohtu 1. septembri 2015 otsusega lühimenetluses tunnistati Dmitri Andrejev süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati D. Andrejevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud. KarS § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 5.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu 23 päeva võrra ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 1 kuu 23 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.12.2013 20.12.2013 - 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 1 aasta 1 kuu 20 päeva. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates D. Andrejevi karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. D. Andrejevilt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 585 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 96 eurot, kokku 168 eurot. Menetluskulud, kokku 753 eurot, tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. DNA ekspertiisi nr 13E-GE1497 tegemisega tekkinud kulu 114 eurot, jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldati kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses ning mõisteti D. Andrejevilt K. T kasuks välja 435 eurot, A. M kasuks 1147,15 eurot ja A. Tuisu kasuks 543 eurot.
2.D. Andrejev tunnistati talle esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti: - tungis varguse eesmärgil kolme välisukse lukkude lõhkumise teel ajavahemikul 01.11.201313.12.2013 Tallinnas, Vabarna tee 52a asuvasse K T ile kuuluvasse suvilasse ja saunaruumi, saunaruumis demonteeris ja varastas kasutatud dušisegisti, maksumusega 70 eurot, koos kahe vasktoruga (külm ja soe vesi), pikkusega üks toru 6 meetrit maksumusega 1 m -6 eurot, kokku 12 meetrit, kogumaksumusega 72 eurot, tekitades vargusega varalist kahju summas 142 eurot. Suvilas D. Andrejev lõikas olmeelektroonikalt: digiboksi ja adapteri, elektrikeevitaja, rösteri, saumikseri, pikendusjuhe, elektriradiaatori, triikraua Roventa, tolmuimeja, boileri – juhtmed, tekitades lõhkumisega kannatanule varalist kahju kogusummas 293 eurot; - samuti tema, tungis varguse eesmärgil hoovipoolse plastikukse lõhkumise teel ajavahemikul 17.11.2013 kella 18.00-st - 23.11.2013 kella 13.00-ni Tallinnas, Kassikäpa tee 4, Andrus M le kuuluvasse ehitusjärgsesse majja ning varastas sealt ehitusmaterjale: 28,70 ruutmeetrit laminaatparketti Resistclic mänd, koguväärtusega 280,20 eurot, 32,06 ruutmeetrit laematerjali valget värvi – isotex plaat Nordic, koguväärtusega 231,75 eurot, 25 tükki põrandaliistu Alder 2,2m, koguväärtusega 49,00 eurot ja tolmuimeja Scarlet, väärtusega 50 eurot, tekitades vargusega varalist kahju 610,95 eurot; - samuti tema, tungis varguse eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel ajavahemikul 25.11.2013 kella 13.00-st - 30.11.2013 kella 12.00-ni Tallinnas, XXXXXXX T. kuuluvasse suvilasse, kust varastas kasutatud veemõõtja, väärtusega 50 eurot, uue veemõõtja, väärtusega 30 eurot, ostetud Belgias väike taskulamp, väärtusega 10 eurot, vatitekk punast värvi 1,5x2,0 m koos kattelinaga, väärtusega 70 eurot, kaks 1 liitrilist purgi hapukurke, koguväärtusega 6 eurot, triikraud, väärtusega 10 eurot, kangutamise kang, väärtusega 10 eurot, 500g värvilist metallist naelad, väärtusega 50 eurot, pussnuga musta peaga, väärtusega 5 eurot, kahepoolne elektripliit, väärtusega 28 eurot, 8tk varuvõtmeid, koguväärtusega 56 eurot, tekitades vargusega varalist kahju kokku 325 eurot. Samuti lõikas ta olmeelektroonikalt ära juhtmed ja nimelt: külmkapilt juhe, taastamismaksumus 40 eurot, kolmelt pikendusjuhtmelt 5-8m pikkusega juhtmed, uute kogumaksumus 15 eurot; veepumbalt 7m juhet, taastamiseks ei kuulu, uue veepumba väärtus 60 eurot; juhe raadiolt, ei kuulu taastamiseks,
uue raadio maksumus 28 eurot; juhe elektrikäialt, ei kuulu taastamiseks, uue maksumus 35 eurot; lõhutud aknaklaasi vahetus 40 eurot, millega tekitas kahju kogusummas 218 eurot; - samuti tema, tungis varguse eesmärgil köögiakna lõhkumise teel ajavahemikul 13.12.2013 kella 16.00-st - 16.12.2013 kella 13.00-ni Harjumaal Maardu linnas Maardu tee 6, asuvasse Tõnu Seenele kuuluvasse suvilasse, kust varastas metallist saunaahju koos kividega, maksumusega 150 eurot ja väärtuseta haamri.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, vaidlustades süüdistatava soovil maakohtu otsuse üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et D. Andrejevile karistuse mõistmisel on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Kohtu seisukohaga, et mõistetava liitkaristuse asendamine on kehtiva karistusseadustiku sätete kohaselt välistatud, kaitsja ei nõustu. Mõistetud vangistuse täideviimine hõlmab ka selle asendamist üldkasuliku tööga. Palub otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista D. Andrejevile kergem karistus, kas vangistuse üldkasuliku tööga asendamise nagu seda taotles prokurör või rahalise karistuse mõistmise teel. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg-st 3 juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (vt RKKKo 3-1-1-120-09) võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.
5.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite (süüdistatavale mõistetud karistuse) muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata seejuures mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada - vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale mõistetud karistus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kohtukolleegium järgmist: Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud veel, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada veel ka õiguskorra
kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Seda kõike tuleb arvestada ka siis, kui küsimuseks on karistuse täiendav individualiseerimine, s.o selle võimalik asendamine üldkasuliku tööga.
6.Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus vaidlustatud osas täiel määral kõigile seaduses ning kohtupraktikas esitatud nõuetele ning apellatsioon on ilmselgelt perspektiivitu. Apellatsioonis esitatud taotlus - üldkasuliku töö kohaldamine - eeldaks käesoleval juhul isiku suhtes esmalt kriminaalhoolduse rakendamist (vt KarS § 69 lg 4) ehk teisisõnu süüdistatava suhtes selle võimalikkuse jaatamist. Käesoleva asja materjalide põhjal kohtukolleegium seda jaatada ei saa. Esmalt tuleb tõdeda, et D. Andrejev on juba varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, karistuse mõistmisel on maakohus sellele asjaolule ka selgesõnaliselt viidanud ning seda ka apellatsioonis ei vaidlustata. Harju Maakohtu 05.09.2012 otsusega KarS § 266 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabastati süüdistatav 14.01.2013 määruse alusel 25.01.2013 tingimisi enne tähtaega 1-aastase katseajaga. Käesolevas asjas inkrimineeritavad süüteod pani D. Andrejev toime ajavahemikul 1.11.2013 - 16.12.2013, seega katseajal. Jätkates samaliigiliste süütegude toimepanemist kinnitab kohtu veendumust, et eelnevalt kohaldatud karistusliik ja vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdistatava õiguskuulekust taganud. Neid asjaolusid silmas pidades saab järeldada vaid seda, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja nõustudes maakohtuga, kohtukolleegium leiab, et D. Andrejevi õiguskuulekust ei ole võimalik tagada muu karistusliigiga, kui isiku vabadust enim piirava karistusliigiga vangistuse näol. Et inkrimineeritavad teod pani D. Andrejev ilmselgelt toime rahaliste vahendite saamise eesmärgil, viitab see temal piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis omakorda välistab absoluutselt ka kergemaliigilise ehk rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. D. Andrejev ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et üldkasuliku töö kohaldamine ehk mõistetud karistuse individualiseerimine taotletud viisil ei ole võimalik. Süüdistatav on enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda kuritegude toimepanemisel; see välistab aga koheselt KarS § 69 sätete rakendamise. Arvestades D. Andrejevi eelnevate karistuste rohkust, kriminaalkorras karistatud 7 korda, et uued kuriteod pani ta toime katseajal, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt temale mõistetud 9 kuuline vangistus, mida seoses lühimenetlusega veelgi lühendati, väga leebe karistus. Kuigi KarS § 69 lg 1 võimaldab üldkasuliku tööga asendada kuni 2 aastast mõistetud vangistust või KarS §-s 73 või §-s 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates, ei ole prokuröri seisukoht D. Andrejevile mõistetava karistuse asendamiseks KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga, kohtule siduv. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ega saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Apellatsioonis esitatud taotlus on seega ilmselt perspektiivitu ning tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata.
7.Süüdistatava kaitsja on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud apellatsioonimenetluses summas 48 eurot, s.h käibemaks 8 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks ning tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2, jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava enda kanda.
8.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on
asjakohased käesolevas süüteos. Kohtukolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola
Meelika Aava
Pavel Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.