Dmitri Andrejev`i süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi Lühimenetluses
Prokurör
Loreta Tšurilova
Süüdistatav
Dmitri Andrejev Ik: 37411230291, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, invaliidsuspensionär, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.12.2013 – 20.12.2013 Korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 05.09.2012 otsusega KarS § 266 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 ja 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 24 päeva alates karistuse kandmise algusega 25.05.2012, karistusaja lõpp 18.09.2013. Harju Maakohtu 14.01.2013 määruse alusel 25.01.2013 vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aasta, allutades elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates vastava seadme paigaldamisest, katseaja algus 25.01.2013, katseaja lõpp 24.01.2014, ärakandmata karistus 7 kuud ja 23 päeva
Kaitsja
Advokaat Toomas Pilt
RESOLUTSIOON
1.Dmitri Andrejev süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.
2.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Andrejevile mõistetud karistust ühe
kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
3.KarS § 76 lg 8 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 7 kuu ja 23 päeva võrra ning mõista KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.12.2013 kuni 20.12.2013, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 20 (kakskümmend) päeva.
5.Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Dmitri Andrejevi karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.
6.Dmitri Andrejevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, s.o kokku määratud kaitsjale makstud tasu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Dmitri Andrejev, 1-15-5759, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitri Andrejevile elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7.DNA ekspertiisi nr 13E-GE1497 tegemisega tekkinud kulu summas 114 (ükssada neliteist) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
8.XXX esitatud tsiviilhagi 435 (nelisada kolmkümmend viis) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Andrejevilt XXX kasuks 435 eurot, mis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „Dmitri Andrejev, 1-15-5759, tsiviilhagi“.
9.XXX esitatud tsiviilhagi 1147 (tuhat ükssada nelikümmend seitse) euro ja 15 (viisteist) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Andrejevilt XXX kasuks 1147,15 eurot, mis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXX, märkides selgitusena „Dmitri Andrejev, 1-155759, tsiviilhagi“.
10.XXX esitatud tsiviilhagi 543 (viissada nelikümmend kolm) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Dmitri Andrejevilt XXX kasuks 543 eurot, mis tuleb kanda XXX arveldusarvele, märkides selgitusena „Dmitri Andrejev, 1-15-5759, tsiviilhagi“.
11.Asitõend: Maardus XXX suvilast leitud suitsukoni, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt 2014-763), Rahumäe tee 6, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel
apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
1.KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Dmitri Andrejev ́it süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti: - tungis varguse eesmärgil kolme välisukse lukkude lõhkumise teel ajavahemikul 01.11.201313.12.2013 Tallinnas, XXX asuvasse XXX kuuluvasse suvilasse ja saunaruumi, saunaruumis demonteeris ja varastas kasutatud dušisegisti, maksumusega 70 eurot, koos kahe vasktoruga (külm ja soe vesi), pikkusega üks toru 6 meetrit maksumusega 1 m -6 eurot, kokku 12 meetrit, kogumaksumusega 72 eurot, tekitades vargusega varalist kahju summas 142 eurot. Suvilas D. Andrejev lõikas olmeelektroonikalt: digiboksi ja adapteri, elektrikeevitaja, rösteri, saumikseri, pikendusjuhe, elektriradiaatori, triikraua Roventa, tolmuimeja, boileri – juhtmed, seega lõhkumisega tekitati kannatanule varalist kahju kogusummas 293 eurot; - samuti tema, tungis varguse eesmärgil hoovipoolse plastikukse lõhkumise teel ajavahemikul 17.11.2013 kella 18.00-st kuni 23.11.2013 kella 13.00-ni Tallinnas, XXX , XXX kuuluvasse ehitusjärgsesse majja ning varastas sealt ehitusmaterjale: 28,70 ruutmeetrit laminaatparketti Resistclic mänd, koguväärtusega 280,20 eurot, 32,06 ruutmeetrit laematerjali valget värvi – isotex plaat Nordic, koguväärtusega 231,75 eurot, 25 tükki põrandaliistu Alder 2,2m, koguväärtusega 49,00 eurot, tolmuimeja Scarlet, väärtusega 50 eurot, tekitades vargusega varalist kahju 610,95 eurot; -samuti tema, tungis varguse eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel ajavahemikul 25.11.2013 kella 13.00-st kuni 30.11.2013 kella 12.00-ni Tallinnas, XXX , XXX kuuluvasse suvilasse, kust varastas kasutatud veemõõtja, väärtusega 50 eurot, uue veemõõtja, väärtusega 30 eurot, ostetud Belgias väike taskulamp, väärtusega 10 eurot, vatitekk punast värvi 1,5x2,0 m koos kattelinaga, väärtusega 70 eurot, kaks 1 liitrilist purgi hapukurke, koguväärtusega 6 eurot, triikraud, väärtusega 10 eurot, kangutamise kang, väärtusega 10 eurot, 500g värvilist metallist naelad, väärtusega 50 eurot, pussnuga musta peaga, väärtusega 5 eurot, kahepoolne elektripliit, väärtusega 28 eurot, 8tk varuvõtmeid, koguväärtusega 56 eurot, kokku vargusega tekitas varalist kahju 325 eurot. Samuti ta lõikas olmeelektroonikalt ära juhtmed ja nimelt: külmkapilt juhe, taastamismaksumus 40 eurot, kolmelt pikendusjuhtmelt 5-8m pikkusega juhtmed, uute kogumaksumus 15 eurot; veepumbalt 7m juhet, taastamiseks ei kuulu, uue veepumba väärtus 60 eurot; juhe raadiolt, ei kuulu taastamiseks, uue raadio maksumus 28 eurot; juhe elektrikäialt, ei kuulu taastamiseks, uue maksumus 35 eurot; lõhutud aknaklaasi vahetus 40 eurot, millega tekitas kahju kogusummas 218 eurot; - samuti tema, tungis varguse eesmärgil köögiakna lõhkumise teel ajavahemikul 13.12.2013 kella 16.00-st kuni 16.12.2013 kella 13.00-ni Harjumaal Maardu linnas XXX , asuvasse XXX kuuluvasse suvilasse, kust varastas metallist saunaahju koos kividega, maksumusega 150 eurot ja haamri, väärtuseta. Seega oma tahtliku tegevusega Dmitri Andrejev pani toime varguse, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt ja sissetungimisega, mis on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
Kohtuistungil seletas süüdistatav Dmitri Andrejev, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav Dmitri Andrejevile on end süüdi tunnistanud ja kahetseb tehtut. Süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, tõendid on kohtukõlbulikud ja asjakohased.
2.MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 01.11.2013 - 13.12.2013 Tallinnas, Vabarna tee 52a Kohus leiab, et 01.11.2013 - 13.12.2013 Tallinnas, XXX asuvasse XXX kuuluvasse suvilasse ja saunaruumi välisuste lukkude lõhkumise teel sissetungimine ja asjade kogumaksumusega 142 euro varguse toime panemine ning asjade lõhkumisega tekitatud varalise kahju summas 293 eurot tekitamine Dmitri Andrejevi poolt on tõendatud nii Dmitri Andrejevi süü tunnistamisega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 19.12.2013 ja 20.12.2013 antud ütluste kohaselt (tl 143-155) tunnistab Dmitri Andrejev end süüdi ja kahetseb tehtut, juhtunu põhjuseks peab oma emotsionaalset seisundit. Muukis sisse nii sauna kui suvilasse ja võttis kaasa asju, täpselt enam ei mäleta mida. Samuti lõikas kodutehnikalt juhtmeid ära ja viis vanametalli vastuvõttu, mille eest sai 15 eurot. Lisaks eelnevale nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabeli fotodest (tl 4-37), et Tallinnas, XXX asuvas XXX kuuluvas saunas ja suvemajas on ukselukud kahjustatud ning majas asuvatelt esemetelt on elektrijuhtmed ära lõigatud. Ka olustiku seostamise protokollist koos fototabelitega (tl 157-158, 160), nähtub, et süüdistatav viitab Tallinnas, XXX suvilale ja saunale, kui kohale, kuhu ta sisse murdis ja kus ta varguse toime pani. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu XXX ütlustest (tl 38-43, 178) tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed talle. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek tema tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta vanametalli metallikokkuostu maha. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Dmitri Andrejevi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga
266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi,
sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 266 sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, XXX suvilasse ja sauna oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Hoonetesse sisenemiseks lõhuti ukselukud, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine Tallinnas, XXX asuvasse suvilasse ja sauna KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Episood 17.11.2013 - 23.11.2013 Tallinnas, XXX Kohus leiab, et 17.11.2013 kella 18.00-st kuni 23.11.2013 kella 13.00-ni Tallinnas, XXX , XXX kuuluvasse ehitusjärgsesse majja sisse tungimine ning ehitusmaterjalide kogumaksumusega 610,95 euro varguse toime panemine Dmitri Andrejevi poolt on tõendatud nii Dmitri Andrejevi süü tunnistamisega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 19.12.2013 ja 20.12.2013 antud ütluste kohaselt (tl 143-155) tunnistab Dmitri Andrejev end süüdi ja kahetseb tehtut, juhtunu põhjuseks peab oma emotsionaalset seisundit. Tungis läbi plastist välisukse ehitusjärgsesse majja sisse ja viis ehituskäruga esimesel korrusel oleva ehitusmaterjali minema. Viis materjali majast välja mitmes jaos, aga ei mäleta, kuhu selle viis ja mis ehitusmaterjaliga edasi tegi. Lisaks eelnevale nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabeli fotodest (tl 45-50), et Tallinnas, XXX asuvas XXX kuuluvas ehitusjärgses majas on ukselukk lõhutud ja põrandal vedelevad üksikud ehitusmaterjalid. Ka olustiku seostamise protokollist koos fototabelitega (tl 157-158, 159), nähtub, et süüdistatav viitab Tallinnas, XXX majale, kui kohale, kuhu ta sisse murdis ja kus ta ehitusmaterjalide varguse toime pani. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu XXX ütlustest (tl 51-55) ja kviitungite koopiatest (tl 56-61) nähtub, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed talle. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek tema tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei mäleta, kuhu ta ehitusmaterjali viis ja mida sellega tegi. Samas ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Seega esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kohtu hinnangul on sellega realiseeritud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toimepandud süüteoga.
Kohtueelsel menetlusel on Dmitri Andrejevi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga
266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 266 sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, XXX majja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Hoonesse sisenemiseks lõhuti ukselukk, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine Tallinnas, XXX elamusse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Episood 25.11.2013 - 30.11.2013 XXX , Tallinn Kohus leiab, et 25.11.2013 kella 13.00-st kuni 30.11.2013 kella 12.00-ni Tallinnas, XXX , XXX kuuluvasse suvilasse aknaklaasi lõhkumise teel sissetungimine ja asjade kogumaksumusega 325 euro varguse toime panemine ning asjade lõhkumisega tekitatud varalise kahju summas 218 eurot tekitamine Dmitri Andrejevi poolt on tõendatud nii Dmitri Andrejevi süü tunnistamisega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 19.12.2013 ja 20.12.2013 antud ütluste kohaselt (tl 143-155) tunnistab Dmitri Andrejev end süüdi ja kahetseb tehtut, juhtunu põhjuseks peab oma emotsionaalset seisundit. Tungis majja läbi õhuakna, võttis kaasa teki ja pintsaku, et sooja saada ja taskulambi valgustamiseks. Samuti lõikas elektriseadmetelt ära juhtmed ja müüs vanametalli vastuvõttu. Lisaks eelnevale nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabeli fotodest (tl 64-73), et Tallinnas, XXX , XXX kuuluva suvemaja aknaklaas on kahjustatud ning majas asuvatelt esemetelt on elektrijuhtmed ära lõigatud. Ka olustiku seostamise protokollist koos fototabelitega (tl 157-158, 160), nähtub, et süüdistatav viitab Tallinnas, XXX suvilale, kui kohale, kuhu ta sisse murdis ja kus ta varguse toime pani. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu XXX ütlustest (tl 74-78) tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed talle. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek tema tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta vanametalli metallikokkuostu maha. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.
Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Dmitri Andrejevi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga
266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 266 sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, XXX suvilasse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Hoonesse sisenemiseks kasutati akent, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine Tallinnas, XXX suvilasse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Episood 13.12.2013 - 16.12.2013 Maardus, XXX Kohus leiab, et 13.12.2013 kella 16.00-st kuni 16.12.2013 kella 13.00-ni Maardu linnas XXX , asuvasse XXX kuuluvasse suvilasse akna lõhkumise teel sisse tungimine ning metallist saunaahju koos kividega kogumaksumusega 150 euro varguse toime panemine Dmitri Andrejevi poolt on tõendatud nii Dmitri Andrejevi süü tunnistamisega kui ka kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 19.12.2013 ja 20.12.2013 antud ütluste kohaselt (tl 143-155) tunnistab Dmitri Andrejev end süüdi ja kahetseb tehtut, juhtunu põhjuseks peab oma emotsionaalset seisundit. Lõi akna katki ja sisenes majja, kust võttis lamptelerist värvilise metalliga plaadid ja külmikust jahutussüsteemitorud. Need viis metallikokkuostu. Saunast võttis saunaahju, aga ei mäleta, mida sellega tegi. Võis suitsetada seal majas ja koni sinna jätta, kuid ei mäleta. Lisaks eelnevale nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabeli fotodest (tl 80-90), et Maardu linnas XXX asuvasse XXX kuuluvasse suvilasse on sisse tungitud akna lõhkumise teel. Laual olevas kausis on suitsukoni. Ruumis on kaks lahti võetud televiisorit, riidekapp avatud ustega. Ka olustiku seostamise protokollist koos fototabelitega (tl 157-158, 161), nähtub, et süüdistatav viitab Maardu linnas XXX majale, kui kohale, kuhu ta sisse murdis ja kus ta varguse toime pani. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu Tõnu Seene ütlustest (tl 103-107) nähtub, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed talle. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek tema tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta vanametalli metallikokkuostu maha. Selline selgitus viitab üheselt
sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikule tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta on tegemist kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Dmitri Andrejevi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Järgnevalt selgitab kohus, et KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on KarS § 266 sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Maardus, XXX suvilasse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Hoonesse sisenemiseks lõhuti aknaklaas, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine Maardus, XXX suvilasse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Riikliku süüdistaja poolt on Dmitri Andrejevi tegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Dmitri Andrejevi pani toime 4 vargust ning seda väga lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 01.11.2013. kuni 16.12.2013. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on Dmitri Andrejevi inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Dmitri Andrejevi poolt toimepandud süütegude episoodides ei tuvastanud. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et oma tahtliku tegevusega Dmitri Andrejev pani toime varguse, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt ja sissetungimisega, mis on KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
3.TSIVIILHAGID
Süüdistusakti kohaselt on kohtueelsel menetlusel kannatanud XXX (tl 179), XXX (tl 62, 180) ja XXX (tl 77-78) esitanud tsiviilhagid. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. XXX on esitanud tsiviilhagi summas 435 eurot. Hagi põhineb temalt varastatud asjade väärtusel summas 142 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahjul 293 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas 435 euro ulatuses Dmitri Andrejev. XXX on esitanud tsiviilhagi summas 1147,15 eurot. Hagi põhineb temalt varastatud asjade väärtusel summas 511,95 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahjul 536,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas Dmitri Andrejev seoses vargusega. XXX on kannatanuna ülekuulamise protokolli märkinud, et soovib esitada tsiviilhagi summas 593 eurot. Nõue põhineb rikkumisega kasutuskõlbmatuks muutunud, samuti temalt varastatud asjade väärtusel. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas Dmitri Andrejev seoses vargusega. Hagi aga kannatanu eraldi esitanud ei ole, küll on kriminaaltoimikus protokolliliselt vormistatud nõue, mis on selge ja arusaadav. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
4.KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri väljavõttest (tl 124-127, 181-185) nähtuvalt on Dmitri Andrejevit eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati Dmitri Andrejevi varavastase kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 05.09.2012 otsusega KarS § 266 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 ja 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 24 päeva. Harju Maakohtu 14.01.2013 määruse alusel vabastati süüdistatav 25.01.2013 tingimisi enne tähtaega 1-aastase katseajaga (katseaja lõpp 24.01.2014), (tl 128-133, 169-171). Seega käesoleval juhul inkrimineeritavad süüteod on Dmitri Andrejev toime pannud ajavahemikul 01.11.2013. kuni 16.12.2013, ehk katseajal. Vaatamata eelnevale karistatusele varavastaste kuritegude eest on Dmitri Andrejev jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. S.t, et eelnevalt kohaldatud karistusliik ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole tema õiguskuulekust taganud. Seega leiab kohus, et ühegi muu karistusliigiga kui seda on vangistus, ei ole võimalik Dmitri Andrejevi õiguskuulekust tagada ning seega kuulub tema suhtes kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Arvestades aga süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastast iseloomu või asuda seisukohale, et kuriteod on toime pandud rahaliste vahendite saamise eesmärgil, mis viitab piisavate rahaliste vahendite puudumisele. See asjaolu aga peaks välistama ka rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Piisava rahalise sissetuleku puudumist on kohtuistungil kinnitanud ka süüdistatav ise, selgitades, et tema sissetulekuks on saadav pension 200 euro ulatuses ning mitteametlikust töötamisest saadav tulu. Kuivõrd tegemist on mitteametliku tuluga, siis ei ole võimalik ka selle olemasolu või suurust kontrollida. Hinnates Dmitri Andrejevi süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse nelja varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati neljale kannatanule kahju. Seega on Dmitri Andrejevi süü keskmine. Samas tuleb silmas pidada, et Dmitri Andrejev tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis omakorda tähendab ka suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis on riiklik süüdistaja märkinud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 esinemise, s.o puhtsüdamliku kahetsuse ja süü tunnistamise, millega kohus peab võimalikuks ka arvestada. Seejuures on kohtu arvates olulise tähtsusega ka kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemik. Kuriteo toimepanemisest on möödunud ligi kaks aastat, mis kohtu arvates vähendab ka oluliselt avalikku menetlushuvi ja peab seetõttu ka tingima karistuse kergendamise vaatamata kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolule. Lisaks sellele puuduvad kohtul ka andmed, et pärast viimast kahtlustatavana kinnipidamist oleks süüdistatav toime pannud muid süütegusid. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Vastavalt KarS § 76 lõikele 8, kui süüdlane on vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 65 lg-st 2, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu oli toime pandud pärast Harju Maakohtu 05.09.2012 otsust ja Harju Maakohtu 14.01.2013 määruse alusel on süüdistatav 25.01.2013 vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aastat (katseaja lõpp 24.01.2014), siis tuleb liitkaristust mõistes käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on 7 kuud 23 päeva. Kohtuvaidlustes taotlesid menetluse pooled süüdistatavale mõistetava liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus asub seisukohale, et taoline asendamine on kehtiva
karistusseadustiku sätete kohaselt välistatud. KarS § 69 lg 1 võimaldab üldkasuliku tööga asendada kuni 2 aastast vangistust mõistes või KarS § 73 või § 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates. Sellist põhimõtet toetavad ka KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5 sätted. KarS § 76 lg 8 sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide ja liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Seega tuleb KarS § 76 lg 8 kohaselt kandmata karistuse osa täide viia igal juhul ja sellele liita uue otsusega mõistetav karistus.
5.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, DNA ekspertiisi kulud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuid samas ekspertiisi tulemusena süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab teisele isikule, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel lõpetatud (tl 175). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus ei toeta süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit ja viitab kolmandale isikule, kelle suhtes enam menetlust alustada ei saa, siis tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Dmitri Andrejev on varem karistatud mitmete kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on Dmitri Andrejev eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus, välja arvatud ekspertiisikulu. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivaid kohustusi tsiviilhagide hüvitamise näol esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja järgimata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.