Kohtulahend

1 (4)

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ivar Palu on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.05.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-0921698 KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust; KarS § 122 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest Ivar Palule liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-21698 tühistati Harju Maakohtu 10.05.2010. a otsus ja tehti uus otsus. Ivar Palu tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust; KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.03.2011. a Riigikohtu otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.08.2009. a ja lõpeb 11.08.2018. a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 11.08.2015. a. 05.08.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ivar Palu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Ivar Palu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Kõiki asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et just Ivar Palu enda isikuomadused ja –hoiakud (väärtushinnangud ühiskonnareeglite suhtes) ning ka toimepandud kuritegude iseloom ja valitsev piisavalt madal risk uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas annavad aluse Ivar Palu ennetähtaegselt vabastada. Ivar Palu avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta on läbinud vanglas kasulikke programme. Alkoholi suhtes on oma arvamuse kujundanud. Tema vend ja venna sõbrad tarvitavad elukohas tihti alkoholi, kuid Ivar Palu leiab, et tema sinna elama asumisega see lõppeb. Vabaduses on tal plaanis tööle asuda, kuid konkreetseid kokkuleppeid ei ole. Plaanis on hakata tegelema ka hanekasvatusega, millest hankida sissetulekut, kuid selgeid plaane veel ei ole. Kaitsja toetab kaitsealuse vabastamist koos lisakohustustega asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele ja mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja leiab, et oluline on märkida, et kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest. Isik on vanglas läbinud mitmeid programme, töötanud köögitöölisena, omandanud keevitaja kutse. Käitumine vanglas on olnud positiivne. Ivar Palul on vabaduses olemas elukoht oma majas koos vennaga. Vaatamata teatud viidetele, et seal majas tarvitatakse alkoholi, arvab kaitsja, et Ivar Palu on alkoholist võõrdunud ja suudab sellest keelduda. Ametlikku töökohta vabaduses isikul veel ei ole, kuid on teada, kust seda võiks leida. Kaitsja leiab, et vabastamine kontrollnõuetega on tihtipeale parem, kui vabanemine pärast karistuse ärakandmist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ivar Palu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ivar Palul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Ivar Palu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolev vangistus on Ivar Palul esimene ning mõistetud kehalise väärkohtlemise, surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega kaasnes oht elule ning mille tagajärjel kannatanu suri. Vangla iseloomustuse kohaselt isik otseseid kuritegelikke hoiakuid ei oma, kuid vägivaldset käitumist vallandavaks teguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et varasem alkoholi kuritarvitamine põhjustas vägivaldset käitumist korduvalt, seega ei olnud kuriteo puhul tegemist vaid üksikjuhuga. Vabanemise korral soovib Ivar Palu minna elama oma venna juurde. Ivar Palu tunnistas, et vennal on probleeme alkoholiga ning elukohas käib ka teisi alkoholilembelisi isikuid. Alkoholi tarvitamine võib aga oluliselt mõjutada Ivar Palu käitumist. Karistuse kandmise ajal on Ivar Palu küll läbinud kuriteoriskide maandamiseks sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“, „Eluviisitreening“ ning „Õige hetk“ ja väidetavalt on programmidest talle kasu olnud ning tema suhtumine alkoholitarvitamisse on muutunud. Samas kohtuistungil avaldatust saab teha järelduse, et suhtumises probleemsituatsioonidesse on Ivar Palu siiski pigem kerglane – leiab, et küllap isikud, kes tema alkoholkäitumist võiksid mõjutada, teda austavad ja seega ei suuna teda tulevikus alkoholi tarvitama. Palu vähendab enda rolli võimalikus riskikäitumises. Kohus leiab, et keskkonnas, kus alkoholi tarvitamine on sage, võib tulla tagasilangus ning suureneda seega risk ka uue kuriteo toimepanemiseks. Kohtuistungil uuritust nähtub, et Ivar Palu tulevikuplaanid on ebamäärased. Vabanemisel puudub tal töökoht ning planeeritava elukoha läheduses on töökoha saamise võimalus vähene olenemata sellest, et kinnipeetav omab erinevaid oskuseid. Süüdlane on avaldanud erinevaid plaane materiaalse kindlustatuse saavutamiseks (autoremondi töökoda, juhutööd, hanekasvatus), kuid vastustest kohtuistungil selgub, et tegelikult pole ta neid läbi mõelnud ega ka võimalike tööandjatega ühendust võtnud. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et isiku võimalik vabanemisejärgne keskkond ei ole tema resotsialiseerumist toetav ning on seotud oluliste riskidega uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud karistus ei ole piisav arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid. Teise isiku surma põhjustanud isiku vabastamine karistuse kandmiselt ligi 3 aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Ivar Palu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Ivar Palu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 14.09.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 14.09.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90,30 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja on palunud hüvitada sõidukulud marsruudil Rakvere-Jõgeva-Paide-Rakvere. Kuivõrd advokaadibüroo, mille kaudu teenust osutati, asub Rakveres, on põhjendatud hüvitada sõidukulud vaid marsruudil Rakvere-JõgevaRakvere. Sõidukulude arvutamisel arvestab kohus marsruudi pikkuseks 160 km. Seega riigi õigusabi osutamise eest hüvitamisele kuuluvad tasu ja kulud on kokku 76,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi

3 (4)

õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ivar Palult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.