Kohtulahend

Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 10.05.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-21698 tunnistati Ivar Palu süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 113 järgi ja § 122 järgi ning mõisteti temale KarS § 64 lg 1 kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 12 aastat vangistust karistuse kandmise algusega 11.08.2009. a. Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2010. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 10.05.2010. a otsus ning tehti uus otsus, millega tunnistati Ivar Palu süüdi KarS § 121 järgi ning mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati Ivar Palu süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 järgi ning mõisteti temale KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti Ivar Palule liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.03.2011. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 11.08.2009. a ja lõppeb 10.08.2018. a. Kohtuotsusest tulenevalt oli kinnipeetav KarS § 76 lg 2 p 1 alusel poole mõistetud karistusajast ära kandnud 11.02.2014. a. Ivar Palu esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla toetab Ivar Palu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on vestelnud kinnipeetava venna A.P., kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed enda elukohta asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Kokkuleppeid selle osas, kuhu vabanedes tööle asuda, Ivar Palul ei ole. Kinnipeetaval on küll mitmeid tööoskusi, mis soodustavad töökoha leidmist, kuid kõnealuses piirkonnas tervikuna töökohti napib. Toetavaks lähivõrgustikuks on kinnipeetava vend A.P., kel on aga alkoholiprobleemid ning kes ka ise alalist töökohta omamata saab oma kindla sissetuleku vaid toimetulekutoetusest. Tartu Vangla andmetel oli Ivar Palul 16.01.2014. a seisuga tasumata nõudeid 6078 euro ulatuses, vabanemisfondis oli tal X eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Margit Luga esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Ivar Palu poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja tema süü ei ole proportsionaalsed ärakantud karistusega. Küsitav on ka Ivar Palu soov asuda elama oma venna A.P. juurde XXXX. Nii Ivar Palu vennal kui seal elaval üürnikul on alkoholiprobleemid ja kalduvus vägivallale. Samas ei teadvusta Ivar Palu enda

alkoholiprobleemi ning ka oma kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Seetõttu ei toeta prokurör Ivar Palu vabastamist enne tähtaega ning tema allutamist käitumiskontrollile elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu Ivar Palu seletas, et ta on aru saanud, et alkoholi tarbimisega peab olema lõpp. Vabanemisel asuks ta elama venna majja, kust sealne allüürnik siis lahkub. Toime pandud kuritegudest ei soovi Ivar Palu rääkida, öeldes, et tunneb selle pärast häbi. Kaitsja toetas Ivar Palu ennetähtaegset vabastamist ja leidis, et vabanemisel tuleks talle määrata kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustused. Kohtuniku seisukoht Ivar Palu mõisteti kohtuotsusega süüdi muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ivar Palu temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Ivar Palu vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Enne käesolevas asjas tehtud kohtuotsust puudusid Ivar Palul kehtivad kriminaalkaristused. Vangistuses viibimise aeg on kinnipeetaval kulgenud rahuldavalt. Ivar Palu on karistuse kandmise ajal osalenud tööhõives. Alates 01.04.2013. a töötab ta AS-s XXXX. Ivar Palu on vanglas läbinud keevitusalase õppe (03.10.2011. a kuni 05.10.2012. a). Ta on läbinud sotsiaalabiprogrammi Viha juhtimine. Järelikult on isikul soov oma elu muuta ning sobituda ühiskonda.

Samas ei ole Ivar Palu ka vanglas suutnud õiguspäraselt käituda. Vangistuses olles on teda distsiplinaarkorras karistatud kahel korral. Kehtivaks karistuseks on viimane, 22.01.2014. a kohaldatud noomitus sigareti omamise eest. Kuigi rikkumine ei ole raske, näitab see, et Ivar Palul on raskusi tema suhtes kehtestatud reeglitele allumisega vangla tingimustes, mis viitab tõenäosusele, et ta ei suuda seda teha ka vabaduses, kus ta peab oma tegevust ise juhtima ja kontrollima. Pärast vabanemist asuks Ivar Palu elama oma vanemate tallu, kus praegusel ajal elab tema vend A.P.. Lisaks elab seal allüürnikuna J.L.. Mõlemad isikud tarvitavad sagedasti alkoholi ning see võib ka kinnipeetavat mõjutada uuesti alkoholi tarbima. Alkoholi tarvitamine on aga Ivar Palu puhul kuriteo toimepanemise riski tõstev faktor, kuna ka praegu kantav karistus mõisteti talle tegude eest, mis olid toime pandud alkoholijoobes. Seda riski ei vähendaks ka allüürniku lahkumine. Samuti puudub kinnipeetaval vabaduses kindel töökoht. Kohtunik möönab, et Ivar Palul on mitmeid tööoskusi, sh ka vanglas omandatud keevitaja eriala. Samuti on tal harjumus tööd teha. Mõlemad eelnimetatud asjaolud peaks kergendama tal töö leidmist. Samas asub Ivar Palu tulevane elukoht piirkonnas, kus napib töövõimalusi. Vabastamine elektroonilise valve alla ei võimaldaks kinnipeetaval otsida tööd elukohast väga kaugel, nt mandril. Vabanemisfondis on Ivar Palul vaid X eurot. Olulist majanduslikku tuge ei saa pakkuda ka kinnipeetava tugiisikuks olev vend A.P., kuna temagi ei oma alalist töökohta, vaid elatub juhutöödel saadavast sissetulekust ja toimetulekutoetustest. Seetõttu on kinnipeetava majanduslik olukord vabastamise järgselt väga ebakindel. Ainuüksi rahalisi nõudeid on Ivar Palu vastu aga esitatud 6078 euro ulatuses. Eelnev viitab sellele, et Ivar Palu kohanemine ühiskonnaga võib kujuneda keerukaks ning see omakorda võib viia konfliktsituatsioonideni, mis päädivad õigusrikkumiste toimepanekuga. Lisaks leiab kohtunik, et Ivar Palu ennetähtaegne vangistusest vabastamine on vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. KarS § 76 lg 3 kohaselt on esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, kuriteo toimepanemise asjaolud. Käesolevat vangistust kannab Ivar Palu muu hulgas ka selle eest, et ta kasutas teise isiku suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, mis lõppes sellega, et ta tekitas talle raske tervisekahjustuse ja põhjustades ettevaatamatusest tema surma. Ivar Palu tegu iseloomustab hoolimatu suhtumine teise inimese tervisesse ja kehalisse heaolusse. Kõnekas on asjaolu, et kannatanuks oli Ivar Palu enda elukaaslane, seega väga lähedane inimene. Eelnevast tulenevalt leiab kohtunik, et senine vangistuses viibitud aeg ei ole olnud piisav, et Ivar Palu oleks saanud end rehabiliteerida. Eelnevat kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et Ivar Palu katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi osutamise eest kaitsjale makstud tasu 150 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad õigusabi osutamisega seotud kulutused, s.o 150 eurot, hüvitada süüdimõistetul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.