Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 18.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number: 1-14-4761/27
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 18.09.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 618

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-14-4761/22Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja25.08.2014 1-14-4761/31Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja25.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kohtuistungi aeg

18. september 2015.a.

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2015.a., Rapla

Kriminaalasja number

1-14-4761

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne L.K kohta.

Süüdimõistetu

L.K (isikukood xxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx, telefon xxxxxxxx).

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 lg 1, 428 lg 1 ja 2, 432 lg 3

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata L.K-le Pärnu Maakohtu 25. augusti 2014.a. otsusega mõistetud vangistust täitmisele. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud L.K on tunnistatud süüdi 25. augustil 2014.a. Pärnu Maakohtu poolt kuriteos KarS § 215 lg 2 p.p. 1 ja 2 järgi ja karistatud vangistusega kuus (6) kuud, mida suurendati Pärnu Maakohtu

31.augusti 2010.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa viie (5) kuu ja kahekümne kuue (26) päeva võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel jäi vangistus üksteist (11) kuud ja kakskümmend neli (24) päeva. Viimane asendati seitsmesaja kaheksa (708) tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks on kaks aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod

19.augustil 2015.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt ei ole L.K üldkasuliku töö ajakava täitnud ja tegemata oli 354 tundi. Töö andjaks oli esmalt Rapla Vallavalitsus, kuid L.K ei asunud tööd tegema, mill e tõttu tegi kriminaalhooldaja kaks korda kirjaliku hoiatuse. 2014.a. detsembris määrati L.K enda soovil tööle MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus korraldusse ja esimesel kuul täitis ajakava korrektselt. 20. veebruaril 2015.a. toimunud korralisel kohtumisel selgus, et veebruaris ei töötanud L.K ühtegi tundi haiguse tõttu. Kriminaalhooldaja nõudmise peale ajakava järgida L.K ärritus ja nõudis uut ametnikku. Pärast vestlust L.K rahunes ja talle selgitati ajakava täitmise ja töö tegemise takistusest kriminaalhooldaja informeerimise vajadust. Vastavalt kokkuleppele kriminaalhooldajaga märtsikuus L.K üldkasulikku tööd ei teinud ja ajakava tehti aprilli ja maikuuks. Aprillikuu ajakava L.K järgis, kuid maikuu ajakava täitis osaliselt- ei läinud kuu lõpus kolmel ette nähtud päeval tööle ja ei teatanud sellest kriminaalhooldajale. Juuni, juuli ja augustikuuks koostatud ajakava järgis L.K jälle osaliselt- läks tööd tegema ajakava välistel päevadel ja ei teatanud sellest kriminaalhooldajale. Niisugusel juhul ei saa kriminaalhooldaja ajakava täitmist kontrollida. Üheksa kuu jooksul on L.K järginud korrektselt ainult kahte ajakava. Talle on korduvalt antud võimalusi muuta oma käitumist ja suhtumist kriminaalhooldusesse. Lisaks on L.K katseaja jooksul pannud toime väärteod liiklusseaduse § 224 lg 2 (s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) ja liikluskindlustusseaduse § 66-1 lg 1 järgi. Pärast ettekande esitamist on L.K teinud 54 töötundi. Kriminaalhooldaja taotleb tegemata 300 töötunni asendamist vangistusega. L.K võtab erakorralises ettekandes esitatu omaks ja soovib ette nähtud arvu töötunde ära teha, et mitte minna vangistust kandma. Graafikuvälistel päevadel töötamisest ja ette nähtud päevadel tööle mitteminekust ei ole ta saanud kriminaalhooldajale teatada kõneaja puudumise tõttu. Mõnikord on ta töötamise päevadel pidanud sõitma ka Tallinna last hoidma. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud, sest L.K hoidus 2014.a. septembrikuust kuni detsembrikuuni ja k.a. veebruarikuus töö tegemisest kõrvale ja on pärast seda enda osavõtul koostatud töögraafikuid korduvalt rikkunud. Millegagi ei saa põhjendada kriminaalhooldaja informeerimata jätmist, kui ei olnud võimalik minna tööle haiguse tõttu või tööleminekust graafikuvälistel päevadel. Niisugune käitumine on vangistuse täitmisele pööramise aluseks. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikele 2, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata vangistus täitmisele. Kohus ei pea vangistuse täitmisele pööramist aga vajalikuks, sest enam kui pool töötundidest on tehtud ja tähtaeg lõpeb 09.septembril 2016.a. Tööleminek graafikuvälistel päevadel ja mõnes kuus ettenähtust rohkem töötamine kinnitab, et L.K on suuteline ette nähtud arvu töötunde ära tegema.