Mehis Manguse süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. märtsi 2015 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sirje Must
Kohtuistungil osalesid
Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 432 eurot, sealhulgas käibemaks 72 eurot, vandeadvokaat Sirje Musta poolt süüdistatavale Mehis Mangusele apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4.Mehis Manguselt mõista riigituludesse välja 432 eurot riigi õigusabi eest.
5.Mehis Manguselt väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 99915700018058 ja selgitus: „Mehis Manguse, 1-14-10779, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 18. septembril 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
19.septembrist 2015. Asjaolud ja menetluse käik
1.PPA Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitus alustas kriminaalasja nr 14260102078 menetlust 18.06.2014 KarS § 184 lg 1 tunnustel selles, et eeluurimisel seni tuvastama isik käitleb Tartu linnas alates 2014. aasta juunikuust narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud kriminaalasjast eraldati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.12.2014 määrusega materjalid Mehis Manguse osas uude kriminaalasjasse nr 14760000190, kuna isik ei nõustunud kokkuleppemenetlusega. Teiste süüdistatavate Silver Kase (Kask), Eneli Aheri (Aher), Irma Süti (Sütt) ja Andres Sootsi (Soots) osas lahendati kriminaalasi kokkulepemenetluses. Tartu Maakohtu 04.02.2015 süüdimõistev otsus jõustus 20.02.2015.
2.M. Manguse anti üldmenetluses kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos märgitud narkootikumidega seotud süüteo, vahendas suures koguses narkootilise aine üleandmise A. Sootsilt S. Kasele. Vahendamine seisnes selles, et M. Manguse andis A. Sootsile telefoni teel teada, et S. Kask on huvitatud 500 euro eest narkootilise aine amfetamiini omandamisest ja palus A. Sootsil leida sobivas koguses narkootilist ainet. Selle peale omandas A. Soots ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil mõned päevad enne 09.07.2014 tuvastamata kohast, isikult ja viisil vähemalt 28,56 grammi 22-23% ulatuses metamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul narkootilist ainet metamfetamiini 5,11 grammi. M. Manguse leppis telefoni teel kokku A. Sootsi kohtumise S. Kasega 09.07.2014 Tallinnas Mustamäe linnaosas Magistrali kaubanduskeskuse juures, kus A. Soots andis omandatud aine edasi S. Kasele, kelle kahtlustavana kinnipidamisel 09.07.2014 Tartu maakonnas, Tartu vallas, Lähte alevikus narkootiline aine leiti ja ära võeti. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohtu 13.03.2015 otsusega tunnistati M. Manguse süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Manguse eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M. Manguse karistust talle Tartu Maakohtu 06.06.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
3.1.Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, oli seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ristküsitlemata jäänud tunnistajate A. Sootsi ja S. Kase ütlused on üldjoontes kooskõlas kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohtul puudus alus nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kohtueelses menetluses antud ütlused on kooskõlas ka süüdistatav M. Manguse kohtulikul uurimisel antud ütlustega selle kohta, et ta suhtles 500 euro väärtuses narkootilise aine osas nii A. Sootsi kui ka S. Kasega. Kuigi süüdistatav ei ole ennast kohtumenetluses süüdi tunnistanud, on ta andnud ütlusi, mis oma sisult üldjoontes haakuvad ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega, sealhulgas jälitustoimingu protokollis kajastatud salaja pealt kuulatud telefonikõnedega.
3.2.A. Sootsi ja S. Kase ülekuulamisprotokollid on antud kaitsjale koos ülejäänud kriminaalasja kohtueelset menetlust kajastava toimikuga. Kuna 18.12.2014 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 14260102078 iseseisvaks menetlemiseks kriminaalasi nr 14760000190 M. Manguse süüdistust käsitlevas osas, siis oli kaitsjale KrMS § 2871 lõikes 5 sätestatust tulenevalt igakülgselt teada, et M. Manguse endistest kaassüüdistatavatest tunnistajatel on õigus käesolevas kriminaalasjas ütluste andmisest keelduda. Kohtu hinnangul oli kaitsjal ning süüdistataval võimalik esitada tunnistajate A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütlustele vastuväiteid. Kuna süüdistatav andis ütlused pärast tunnistajate ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist, siis oli tal ütlusi andes võimalik esitada vastuväited ning kaitsjal enda kaitsealust sellekohaselt ka küsitleda. Neil asjaoludel on täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p 3 nõue - tunnistaja kohtulikul uurimisel ütluste andmisest keeldumisel võib vastu võtta sama isiku deponeerimata ütlused, kui tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid.
3.3.Süüdistuses kajastatud asjaolud selle kohta, et S. Kask peeti 09.07.2014 kinni kahtlustatavana ning temalt leiti ja võeti ära suures koguses narkootilist ainet metamfetamiin, on tõendatud S. Kase kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (II kd, tl-d 54-59), asitõendite vaatlusprotokolliga (II kd, tl-d 60-66), ekspertiisiaktiga (II kd, tl-d 74-75), EKI teatisega narkootiliste ainete keskmiste koguste kohta (II kd, tl-d 67-70) ja tunnistaja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütlustega (IV kd, tl-d 78-88). Kuna eelnevalt kajastatud tõendite vahel vastuolusid ei ole, siis polnud kohtul alust nimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda.
3.4.S. Kask omandas temalt kahtlustatavana kinnipidamisel 09.07.2014 ära võetud 28,56 grammi narkootilist ainet metamfetamiini A. Sootsilt Tallinnas 09.07.2014 Magistrali kaubanduskeskuse juures ja selle narkootilise aine üleandmist vahendas telefoni teel M. Manguse. Nimetatud asjaolud on tõendatud eelkõige 11.09.2014 jälitustoimingu protokolliga 07.-09.07.2014 pealtkuulatud telefonikõnede ja 09.07.2014 varjatud jälgimise kohta (II kd, tl-d 131-152), läbipaistva tühja minigrip kilekoti ja musta värvi teibi asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl-d 153-154) ning tunnistaja E. Aheri kohtulikul uurimisel antud ütlustega (V kd, tl 12 pöördel – 15; V kd, tl-d 8-31). Tõenditest nähtuvad asjaolud on üldjoontes kooskõlas ning asjaolu, et M. Manguse ei tunnista ennast süüdi narkootlise aine vahendamises, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust kahelda eelnevalt kajastatud tõendite usaldusvääruses.
3.5.Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse M. Manguse süü ulatusest, sh seda, et vahendatud narkootilise aine ebaseaduslikku tarbimisse jõudmisel oleks kahjustatud vähemalt 170 inimese tervist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud ja karistust kergendavaks hindas kohus M. Manguse poolt oma sisult ülejäänud tõenditega valdavalt kooskõlas antud ütluste andmist (KarS § 57 lg 2), millistest võib siiski täheldada puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Neil asjaoludel otsustas kohus varasemalt kriminaalkorras karistatud M. Mangust karistada õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada teda edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, vangistusega sanktsiooni miinimummääras – 3 aasta vangistusega. Nimetatud karistusest ja M. Mangusele 06.06.2013 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osast – 2 aastat 6 kuud (IV kd, tl-d 19-20) moodustati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus. Katseajaga kriminaalhooldusel viibimise ajal raske narkokuriteo toimepanemise eest on reaalse vanglakaristuse kohaldamine põhjendatud ja vältimatu. Seda veel iseäranis isiku suhtes, keda on narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuritegude eest, sh nende lastele süstimise eest (KarS § 187), korduvalt karistatud. Esitatud apellatsioon
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni vandeadvokaat S. Must, kes palub tühistada 13.03.2015 otsus ning teha uus otsus, millega mõista M. Manguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja karistuse kergendamist ning KarS § 73 lg 4 alusel tingimisi karistuse kohaldamist.
4.1.M. Manguse süüdimõistev kohtuotsus rajaneb suures osas ristküsitlemata jäänud tunnistajate A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütlustel. KrMS § 2871 lg 5 kohaselt ei hoiatata tunnistajat, kes on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi mõistetud, kriminaalkaristuse eest, kuid talle selgitatakse õigust ütluste andmisest keelduda. Käesoleva kriminaalasja arutamisel keeldusid A. Soots ja S. Kask ütluste andmisest, mistõttu nende ristküsitlemist ei toimunud. Kaitsja leiab, et ristküsitlemata isikute ütlused kohtueelse menetluse käigus on ebausaldusväärsed, kuna neid ei ole hoiatatud valeütluste andmise eest. Mõlemad isikud andsid ütlusi, pidades silmas oma isiklikke huve. Peale selle osundab kaitsja tunnistaja A. Sootsi kohtueelses menetluses antud ütluste ja jälitusprotokolli vahel esinevale vastuolule. Nimelt andis A. Soots oma ütluste kohaselt S. Kasele 09.07.2014 Tallinnas Magistrali kaubanduskeskuse juures üle ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine. Jälitusprotokolli kohaselt kohtus A. Soots küll S. Kasega Magistrali kaubanduskeskuse parklas, kuid millegi üleandmist jälitusprotokollist ei nähtu. Esinevat vastuolu ei olnud võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvalda, kuna A. Soots keeldus ütlusi andmast. Seega ei oleks kohus pidanud nimetatud tõendeid otsuse tegemisel arvestama.
4.2.Arusaamatuks jääb kohtu märkus, et kaitsjal ning süüdistataval oli võimalik esitada tunnistajate A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütlustele vastuväiteid. M. Manguse loobus kokkuleppemenetlusest ning kaitsja eeldas, et kriminaalasja lahendamine toimub üldmenetluses. Asjaolu, et M. Manguse osas kriminaalasi eraldati, sai kaitsjale teatavaks oluliselt hiljem. Seega oli õiguspärane ootus, et teiste isikute suhtes toimub kohtus ristküsitlus.
4.3.Vaidlust ei olnud käesoleva kriminaalasja raames selles, et M. Manguse andis S. Kasele A. Sootsi telefoninumbri. Samas ei ole võimalik telefonivestluse sisu põhjal asuda seisukohale, et süüdistatav pidi aru saama, et telefoninumbrite edastamise tulemusel vahendab ta suures koguses narkootilist ainet. Ka E. Aheri kohtuistungil antud ütlustest ei saa järeldada, et M. Manguse vahendas suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini. Kuigi tunnistajate A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütlusi tuleb pidada mittelubatavateks tõenditeks, ei nähtu ka nendest, et süüdistatav oleks vahendanud suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini. Seega ei olnud kohtu käsutuses ühtegi tõendit selle kohta, et S. Kask omandas A. Sootsilt suures koguses metamfetamiini ja M. Manguse oli omandamisest teadlik.
4.4.M. Mangusel on diagnoositud XXXXX Kuna täidetud ei ole kuriteo toimepanemiseks vajalikud subjektiivse koosseisu tunnused ja tegemist on piiratud süüdivusega isikuga KarS § 35 mõttes, tunnistas kohus M. Manguse ebaõigesti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
4.5.Kui ringkonnakohus ei nõustu kaitsja eelnevate seisukohtadega, taotletakse apellatsioonis M. Mangusele kergema karistuse kohaldamist. Süüdistatav on piiratud süüdivusega isik KarS § 35 mõttes, kelle suhtes seadusandja võimaldab kohaldada KarS §-s 60 sätestatut. Süüdistatava karistuse kergendamise tulemusel ei tohiks tema karistus erineda teistele samas kriminaalasjas süüdimõistetud isikutele mõistetud karistustest. KarS § 73 lg 4 järgi võimaldaks karistuse kergendamine kohaldada M. Mangusele teistkordselt tingimisi karistust. Tingimisi karistuse kohaldamine tagab süüdistatavale võimaluse käia tööl, korraldada oma elu ja majapidamist ning osaleda oma 16-aastase poja ülalpidamisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus arutas kriminaalasja KrMS § 334 lg 1 p 3 alusel ilma M. Manguse osavõtuta. Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtutoimiku materjalidega, ning võttes arvesse ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohti, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonis toodud väited ei lükka ümber maakohtu põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt tehtud järeldusi ega anna
alust olemasolevate tõendite ümberhindamiseks. KrMS § 61 lg 2 alusel on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja kohtu seisukoha kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav.
6.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus tunnistajate A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuse ja lubatavuse teemat.
6.1.KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tõendina vastu võtta tunnistaja poolt varem antud ütluse, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Sellisel juhul võib kohus KrMS § 291 lg 3 järgi erandina võtta vastu ka isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid.
6.2.A. Soots ja S. Kask andsid kahtlustatavana ütlusi kriminaalasjas nr 14260102078, millest hiljemalt eraldati menetlemiseks üldmenetluses M. Manguse kriminaalasi nr 14760000190. Kuigi praegune kriminaalasi puudutab otseselt ka A. Sootsi ja S. Kase kriminaalasja, on nad siiski käesolevas menetluses tunnistajad. Selline käsitlus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, et varasemat kaassüüdistatavat võib eraldatud kriminaalasjas käsitada üksnes tunnistajana (vt nt RKKKo nr 3-1-1-84-09, p 7). Tunnistajana käsitatava isiku suhtes kehtivad ka tunnistaja õiguslikku staatust puudutavad reeglid, mis tähendab muuhulgas seda, et KrMS §-s 291 loetletud aluste olemasolul on lubatav kohtuistungil avaldada isiku poolt varem kohtueelses menetluses antud ütlusi (vt nt RKKKo nr 3-1-1-119-09, p 19).
6.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Sootsi ja S. Kase puhul on ütluste vastuvõtmiseks vajalikud tingimused KrMS § 291 lg 3 mõttes täidetud.
6.3.1.Maakohus pidas A. Sootsi ja S. Kase ütlusi usaldusväärseks (vt otsuse lk 9-10) ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu ammendavate põhjendustega. Pelgalt kahtlustatavate hoiatamata jätmine valeütluste andmise eest ei anna põhjust eeldada, et ütlused on ebausaldusväärsed. Vastasel juhul tuleks kahtlustatava ütlused alati kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja arvata. Ütluste mitte usaldamiseks peavad siiski esinema konkreetsed põhjused. Kui menetluspool esitab apellatsioonis väite ütluste ebausaldusväärsuse kohta, peaks ta selgitama, millele väide tugineb. Ainsaks sisuliseks põhjenduseks ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks on kaitsja pidanud vastuolu tunnistaja A. Sootsi kohtueelses menetluses antud ütluste ja jälitusprotokolli vahel. Ringkonnakohus ei pea aga tunnistaja ütluste teatavat erisust jälitusprotokollist vastuoluks, veel vähem selliseks, mis peaks tooma kaasa ütluste ebausaldusväärseks lugemise. On ilmne, et varjatud jälgimine ei suuda registreerida kõiki jälgitavate tegevusi. Üldises joones ühtivad A. Sootsi kohtueelses menetluses antud ütlused täielikult jälitusprotokollis kajastatuga. Sealjuures nähtub jälitusprotokollist (vt II kd, tl 148), et kui A. Soots ja S. Kask kohtusid, ei teostatud nende üle kogu aeg varjatud jälgimist. Seega ei ole A. Sootsi ütlused jälitusprotokolliga vastuolus ning neid ei tule pidada ebausaldusväärseks. S. Kase ütluste osas ei ole kaitsja sisulisi väiteid esitanud. Ringkonnakohus märgib, et S. Kase ütlused on osaliselt (M. Manguse poolt narkootilise aine vahendamises) A. Sootsi ütluste ja jälitusprotokolliga vastuolus, kuid selles osas saab isiku ütlused lugeda ebausaldusväärseks ja kohtulahendi tegemisel mitte nendega arvestada. Üldiselt on S. Kase ütlused teiste kriminaalasjas kogutud materjalidega kooskõlas ja tuleb selles osas lugeda usaldusväärseks.
6.3.2.Prokurör taotles A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist, et tõendada M. Manguse poolt narkootilise aine vahendamist, s.o kriminaalasja seisukohast olulise asjaolu tõendamiseks. Kuna selle punkti osas ei esitata apellatsioonis vastuväiteid ning on ilmselge, et viidatud
aspekt on käesolevas kriminaalasjas olulise tähtsusega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu selgitustele midagi lisada.
6.3.3.Küll aga ei nõustutud apellatsioonis, et süüdistataval ja kaitsjal oli küllaldane võimalus esitada A. Sootsi ja S. Kase ütlustele vastuväiteid. M. Manguse kokkuleppest loobumise tõttu eeldas kaitsja, et kriminaalasi lahendatakse üldmenetluses ja kaaskahtlustatavaid saab kohtus ristküsitleda. Apellatsioonikohus juhib aga tähelepanu, et KrMS § 291 lg 3 p 3 mõttes saab esitada vastuväiteid ka muul kujul kui kohtus ristküsitlusel. Kohtuistungi toimumise ajaks pidi kaitsja juba olema teadlik, et teiste süüdistatavate osas on asi lahendatud kokkuleppemenetluses ning selles kriminaalasjas on nad tunnistajad. Maakohus on õigesti leidnud, et M. Mangusel ja tema kaitsjal oli võimalik pärast A. Sootsi ja S. Kase kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist esitada vastavaid vastuväited ning kaitsjal enda kaitsealust sellekohaselt ka küsitleda. KrMS § 291 lg 3 p 3 eesmärk on välistada olukord, kus süüdistatav ei saa ennast üldse kohtueelses menetluses antud ütluste vastu kaitsta. Praegusel juhul aga oli M. Manguse enne omapoolsete ütluste andmist tunnistajate ütluste sisust teadlik ning seetõttu oli tal võimalik ennast ka nende vastu kaitsta. Süüdistataval oli võimalik osutada tunnistajate ütluste võimalikele vastuoludele ning esitada enda seisukohti kirjeldatud asjaolude osas. Seega on KrMS § 291 lg 3 p 3 nõue M. Manguse osas täidetud.
7.Kaitsja seab kahtluse alla M. Manguse süü tõendatuse, kuna jälitusprotokollis kajastatud telefonivestluse sisu ja tunnistajate ütluste põhjal ei saa järeldada, et süüdistatav pidi aru saama, et telefoninumbrite edastamise tulemusel vahendab ta suures koguses narkootilist ainet.
7.1.Ringkonnakohtu hinnangul on M. Manguse süü KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendatud. Maakohus on tõendeid kogumis hinnanud ning arusaadavalt põhjendanud, miks uuritud tõendid kinnitavad M. Manguse süüd. Kaitsja etteheited uuritud tõenditele antud hinnangu osas on üldised ega sisalda sisulisi väiteid. Kolleegium ei pea vajalikuks kõiki tõendeid uuesti käsitleda ja märgib vastusena kaebusele vaid järgmist.
7.2.Apellatsioonikohus leiab, et A. Sootsi ja S. Kase ütlused ning jälitusprotokoll tõendavad M. Manguse süüd. A. Soots kinnitab, et andis 09.07.2014 M. Manguse palvel narkootilist ainet edasi S. Kasele ning sai selle eest vastu 550 eurot. Tunnistaja ütlustest on üheselt arusaadav, et M. Manguse soovis teadlikult vahendada narkootilist ainet, kuna ta pöördus korduvalt A. Sootsi poole palvega, et viimane annaks M. Manguse tuttavale Tallinnas üle narkootilise aine. Sealjuures organiseeris süüdistatav A. Sootsi ja S. Kase kokkusaamise aja ja koha. S. Kask küll eitab M. Manguse seotust narkootilise aine omandamisega, kuid kinnitab muus osas A. Sootsi ütlusi. Samas nähtub jälitusprotokollist, et M. Manguse on S. Kase Tallinnasse minekust ja käigu eesmärgist teadlik. 09.07.2014 kõnes kell 12.4312.45 kinnitab süüdistatav, et tal on Tallinnas kõik kokku lepitud (II kd, tl 140). Sama päeva kõnes kell 13.08-13.09 juhatab M. Manguse S. Kasele teed Magistrali keskuse juurde, kus toimus narkootilise aine üleandmine (II kd, tl-d 141-142). Ka sama päeva järgnevad kõned näitavad selgelt, et süüdistatav organiseeris A. Sootsi ja S. Kase kohtumise Tallinnas ning oli teadlik kohtumise eesmärgist. Seega on A. Sootsi ütlused täielikult jälitusprotokolliga kooskõlas. Eeltoodut arvestades on M. Manguse süü narkootilise aine vahendamisel täielikult tõendatud. See on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga, sest müüja ja ostja vahelise kontakti loomiseks vajalike toimingute tegemine, näiteks telefoninumbri edastamine ühele tehingupoolele, vastab narkootilise aine vahendamise mõistele KarS § 184 tähenduses, kuna selle teo äramõtlemisel ei saaks tehing toimuda (vt RKKKo nr 3-1-1-96-11 p 8).
7.3.Jälitusprotokoll tõendab hästi ka seda, et M. Manguse pani süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik möönas, et S. Kask hangib tema tegevuse tulemusel narkootilist ainet ja sai aru oma teo keelatusest, millele viitab ka jälitusprotokollist nähtuv telefonikõnede konspireeritus. Samuti on isikut varasemalt narkootilise aine käitlemise eest karistatud, mistõttu on ta teadlik, et narkootilise aine käitlemine ei ole lubatud.
8.Apellatsioonikohus ei nõustu kaitsja väitega, et M. Manguse on piiratud süüdivusega isik KarS § 35 mõttes. Maakohus on M. Manguse süüdivuse küsimust äärmiselt põhjalikult käsitlenud ning õigesti leidnud, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal süüdiv. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt esimese astme kohtu üksikasjalikke selgitusi välja tuua (vt otsuse lk 23-25) ja leiab, et see on kooskõlas sellekohase kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-22-09 p 6.1-6.2). Viimati tehti M. Manguse suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis 17.03.2013 (I kd, tl-d 96-102). Eksperdi arvates ei põe süüdistatav vaimuhaigust ega ole nõrgamõistuslik, kuid tal esineb segatüüpi isiksusehäire. Maakohus ei pidanud vajalikuks uut ekspertiisi läbi viia (V kd lk 11 ja 26 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et isikut saab pidada piiratud süüdivaks üksnes siis, kui tema võime aru saada oma teo keelatusest või oma käitumisest vastavalt sellele juhtida oli oluliselt piiratud. M. Manguse elukorraldusest ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtub aga, et süüdistatav tuleb enda eluga toime ja suudab aru saada oma tegudest. Seda kinnitab ka asjaolu, et tema tegevus kuriteo toimepanemisel ei piirdunud ainult ühe isiku telefoninumbri andmisega teisele, nagu on märgitud apellatsioonis (selle p 2.2), vaid ta juhendas, kuhu ja kuidas minna ning kellega kohtuda. Seega pole põhjust praegusel juhul rääkida karistuse kergendamisest KarS § 60 alusel.
9.Kaitsja taotleb KarS § 73 lg 4 alusel uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu. Maakohus on karistuse mõistmisel märkinud (otsuse lk 27), et katseajal raske narkokuriteo toimepanemise eest on reaalse vanglakaristuse kohaldamine põhjendatud ja vältimatu, sest M. Mangust on ka varem korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Lisaks sellele ringkonnakohus märgib, et kohtupraktika kohaselt tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (RKKKo nr 3-1-1-99-06 p 20 ja nr 3-1-1-59-07 p 13). KarS § 73 lg 3 kohaselt katseaeg määratakse kuni 5 aastat. Seega oleks M. Manguse suhtes karistusest tingimisi vabastamise kohaldamiseks vajalik talle liitkaristus mõista äärmisel juhul 5 aastat vangistust, kuid soovitavalt alla selle. Maakohus karistas teda KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastase vangistusega ehk sanktsiooni miinimummääras. Kuna ta antud kuriteo pani toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuli seda karistust suurendada varasema kandmata karistuse – 2 aastat ja 6 kuud vangistust – võrra. Seetõttu tuli tema liitkaristus üle 5 aasta vangistuse. Kaitsja taotles viitega KarS §-le 35 sisuliselt kohaldada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist ehk KarS § 60 lg 1 alusel mõista see karistus alla 2 aasta ja 6 kuu vangistuse, et liitkaristus ei ületaks 5 aasta pikkust vangistust. Ringkonnakohus juba käesoleva otsuse punktis 8 põhjendas, miks see taotlus rahuldamisele ei kuulu. Seega pole alust liitkaristusest uuesti tingimisi vabastada isikut, kes oli juba eelmisest karistusest tingimisi vabastatud ja kes katseajal pani toime uue raske kuriteo (vt ka RKKKo nr 3-1-1-96-11 p 7.4).
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.03.2015 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
11.Apellatsioonikohtu istungil esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat S. Must taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks summas 432 eurot (sellest käibemaks 72 eurot). Tasu koosneb maakohtu otsusega ja istungi protokolliga tutvumise, apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu kahel istungil osalemise ajakulust kokku 8 tunni eest.
11.1.Kriminaalkolleegium peab taotletud kaitsjatasu 432 eurot põhjendatuks. Seega tuleb taotlus RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada.
11.2.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad M. Mangusel tekkinud menetluskulud 432 eurot isiku enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.