lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-12062/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-12062/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
968
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-12062/17Viru Maakohus Narva kohtumaja26.02.20141-12-12062/41Viru Maakohus Narva kohtumaja20.03.20151-12-12062/55Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

15.septembril 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-12-12062

Kohtunik

Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Riina Palmi

Asja läbivaatamise kuupäev

15.09.2015 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid Deniss Tšuhno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

Deniss Tšuhno isikukood 38805265716 xxx

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Deniss Tšuhno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Tšuhno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Deniss Tšuhno tunnistati süüdi 26.02.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 g 1 ja § 392 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 11 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.10.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.02.2014 ja lõpp 15.05.2016. Kinnipidamisasutuses Deniss Tšuhno kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Enne vangistust elas xxx üüritud korteris. Vabanemisel kavatseb otsida üürikorteri xxx. Kindel elukoht puudub. Kinnipeetaval on põhiharidus. xxx omandamine jäi pooleli seoses vangistusega. Murru vanglas töötas keevitajana. Vanglas on omandanud riigikeele xxx, kuid edasisest õppimisest huvitatud ei ole. Enne vangistust töötas xxx, santehnikuna.

Väidetavalt on xxx. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning alates 03.07.2015 töötab D. Tšuhno väljaspool vanglat xx. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Alates 19.06.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Varem pani kuritegusid toime alkoholijoobes. Kasutas vägivalda. Isiku sõnul oli tal alkoholiga probleeme ka enne vangistust. Korduvalt karistatud alkoholiseaduse järgi väärteokorras. Samuti karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tunnistab probleemi ja teadvustab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, mõistab, et tema poolt toime pandud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Andmed isiku narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. xxx 20.02.2015 - 01.04.2015. On olemas hea analüüsioskus ja tahtmine oma käitumist muuta. Läbis sotsiaalprogrammi "xxx" 22.07.2014-24.09.2014. On teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Deniss Tšuhnod on kriminaalkorras karistatud neli korda vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on karistatud peamiselt varavastaste ning vägivaldsete kuritegude eest. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine ning soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 53 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43 % Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel Deniss Tšuhno on kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud kolmel korral. Katseaegade kokkuvõtetest saab järeldada, et mitte ükski katseaeg ei kulgenud edukalt - vahi all viibimine, uue kuriteo toimepanemine katseaegadel. Rahvastikuregistri andmetel on Deniss Tšuhno elukohaks xxx. Prokurör Natalja Firsova esitas kirjalikult seisukoha, et ta nõustub Deniss Tšuhno tingimisi ennetähtaegse vabastamisega süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Deniss Tšuhno soovib vangistusest vabaneda ei soovi.

vabaneda karistuse lõpptähtajal ja ennetähtaegselt

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Deniss Tšuhno tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Deniss Tšuhno isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Deniss Tšuhno on kriminaalkorras korduvalt karistatud (vara- ja isikuvastase kuritegude eest). Vangistust kannab kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal jätkas kuritegude toimepanemis, pannes toime 1 astme narkokuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise

dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht, mis muudab võimatuks käitumiskontrolli teostamise kuna enamus sellega kaasnevaid kontrollnõudeid on seotud kindla elukoha olemasoluga. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Deniss Tšuhno puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem oli Deniss Tšuhno kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Deniss Tšuhnod uute kuritegude toimepanemisest ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Deniss Tšuhno vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.