Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. augusti 2015. a määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Z.K, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 14. augusti 2015. a määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta muutmata ja Z.K määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 27.03.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2905 tunnistati Z.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (perioodil 05.06.2011 kuni 07.08.2012. a toime pandud 8 kuriteo episoodi eest) ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus liitis karistusele Z.K-le Viru Maakohtu 07.08.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7508 karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohus luges Z.K-le mõistetud liitkaristuse aja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aja 17.02.-27.04.2012. a, s.o 2 kuud ja 11 päeva ning luges liitkaristuse kandmata osaks 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 27.03.2013. a otsusega tunnistati Z.K süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (perioodil 10. kuni 21.08.2012. a toime pandud 4 kuriteo episoodi eest) ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kohus suurendas mõistetud karistust Viru Maakohtu
07.08.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7508 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 3 kuud ja 19 päeva vangistust, võrra ning mõistis Z.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust. Kohus luges Z.K poolt eelvangistuses viibitud aja 13.-14.09.2012. a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning luges kohtuotsuste kogumis Z.K-le mõistetud liitkaristuse ärakandmata osaks 2 aastat 6 kuud ja 17 päeva vangistust, mille algust arvestatakse alates 14.02.2013. a, s.o tema kinnipidamisest. Karistusaeg lõppeb 31.08.2015. a.
2.16. jaanuaril 2015. a edastas Viru Vangla Tartu Maakohtule andmed Z.K karistuse vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohus otsustas 29. jaanuari 2015. a määrusega jätta Tartu Maakohtu 27.03.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2905 Z.K-le mõistetud karistuse muutmata.
3.30. juunil 2015. a edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Z.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli otsustamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14. augusti 2015. a määrusega otsustati kohaldada Z.K suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades süüdimõistetu käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohus määras käitumiskontrolli tähtajaks 12 kuud. Kohus kohustas Z.K käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 8 sätestatud lisakohustusi, sh mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või jätta end arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides.
4.1.Maakohus leidis, et esinevad KarS § 871 lg-s 1 sätestatud formaalsed ja materiaalsed eeldused Z.K suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli kohaldamiseks.
4.2.Z.K on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Ta kannab karistust, s.o vangistust KarS § 199 lg 2 p-des 7, 8, 9 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Z.K on varasemalt korduvalt karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Vabanemisel 31.08.2015. a on Z.K kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses.
4.3.Z.K poolt toime pandud kuritegude laad ei ole muutunud. Tegemist on varavastaste kuritegudega, mille ajendiks on materiaalse kasu saamine, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Seega ei olnud kinnipeetava poolt toime pandud uued kuriteod juhuslikku laadi.
4.4.Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta lühiajalise väljasõidul suhtles kõrvaliste isikutega. Olukorras, kus Z.K pole ka vangistuses olles õppinud käitumisreegleid järgima ning on toime pannud korduvaid distsiplinaarrikkumisi on põhjendatud oht, et vabaduses võib ta samuti õiguskorda suhtuda ükskõikselt ning jätkata kuritegude toimepanemist.
4.5.Teadaolevalt on Z.K tasumata võlanõudeid suurusjärgus 4447,69 eurot ning tal on endiselt olemas risk sõltuvusainete tarvitamiseks. Juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Seega on olemas arvestatav tõenäosus, et isik paneb majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu
ja käitumise alusel on vangla poolt Z.K puhul hinnatud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 62 %.
4.6.Vangla hinnangul kinnipeetav käitub kuritegusid toime pannes impulsiivselt, tagajärgedele ei mõtle. Kinnipeetav otsib kiireid ja efektiivseid lahendusi. Karistusregistri väljavõttest selgub, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isiku elustiiliks. Isikule on korduvalt antud võimalusi ennast muuta, kuid ta ei ole soovinud eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teha ning õiguskuulekat elu elada. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli tingimusi, mis näitab veelkord, et kinnipeetav ei hooli kehtestatud reeglitest ja ühiskonnas kehtivatest normidest.
4.7.Tulenevalt Z.K majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, on maakohtu hinnangul väga suur tõenäosus, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Z.K vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega on põhjendatud kohaldada Z.K suhtes ühe aasta jooksul karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele ja kohustades teda käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid ning lisakohustusi.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Süüdimõistetu Z.K esitas Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14. augusti 2015. a määrusele määruskaebuse, milles taotles määruse tühistamist.
5.1.Z.K on seisukohal, et maakohus ei ole temale karistusjärgse käitumiskontrolli määramisel arvestanud tema soove ja olukorda peale vabanemist.
5.2.Z.K arvates ei ole kohus temale karistusjärgse käitumiskontrolli määramisel arvesse võtnud, et ta on kandnud karistuse ära ilma rikkumisteta. Suurema osa karistusest kandis ta avavanglas, töötas ja tasus hagisid, samuti läbis kolm sotsiaalprogrammi. Z.K teatel on vangla ebaõigesti hinnanud tema poolt uute kuritegude toimepanemise riskiks 62 %. Vanglaametnik, kes hinnangu on andnud on Z.K-ga vaid kahel korral kohtunud ja ei tunne ega tea teda. Varasem käitumiskontrolli rikkumine oli seetõttu, et süüdimõistetu sõitis pooleks aastaks välismaale. Kui ta tagasi tuli, sai teada, et on tagaotsitav. Siis läks ta ise vabatahtlikult karistust kandma.
5.3.Z.K soovib vabanemisel minna elama välisriiki, kus ta ka varem elas. Vanglas on ta ennast selleks ette valmistanud. Eestis tal elukoht puudub. Tema elukohaks vabanemisel on märgitud tema venna elukoht, kuhu ta tegelikult elama asuda ei saa. Kunagi ta elas seal, kuid aastad on läinud ja nüüd ei ole tal sinna enam asja. Venna juures võib ta vaid külas käia. Sealt saab ta ka temale saadetava posti kätte. Kuna kohus on määranud temale karistusjärgse käitumiskontrolli üheks aastaks, siis ei saa ta selle aja jooksul teise riiki minna nagu on plaaninud. Ta ei tea, kus seni Eestis elada, ilmselt tuleb korter üürida.
5.4.Z.K leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll ei garanteeri tema poolt uute kuritegude mitte toimepanemist pärast vabanemist. Pigem vastupidi, see rikub tema vabadusõigust ja segab tal normaalse elu alustamist.
5.5.Z.K taotleb, et ringkonnakohus võtaks arvesse tema soove ja kõiki asjaolusid ning tühistaks temale määratud karistusjärgse käitumiskontrolli.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. augusti 2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust määruse tühistamiseks.
7.Viru Maakohus otsustas 14. augusti 2015. a määrusega kohaldada Z.K suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud, allutades süüdimõistetu sel ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele ja kohustades teda täitma sel ajal KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd formaalsete eelduste osas maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, siis ringkonnakohus nimetatud eeldustel ei peatu ja võtab seisukoha Z.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalsete aluste täidetuse osas. KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalseks aluseks kahtlus, et süüdimõistetu võib vabanedes toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.
8.Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on piisavalt hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on otsustuse tegemisel arvesse võtnud, et Z.K on karistatud üheksal korral. Korduvalt toime pandud kuriteod ei ole juhuslikku laadi. Tegemist on olnud varavastaste kuritegudega materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Olenemata korduvast karistamisest on Z.K jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ei ole teinud karistustest järeldusi ning ei ole asunud õiguskuulekalt elama. Vanglas on Z.K-le määratud distsiplinaarkaristus selle eest, et ta lühiajaliselt väljasõidul suhtles kõrvaliste isikutega. Varasemalt on Z.K rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Seda kinnitab süüdimõistetu määruskaebuses ka ise. Süüdimõistetu põhjenduste kohaselt leidis käitumiskontrolli nõuete rikkumine aset, kuna ta läks pooleks aastaks ära välismaale. Arvestades süüdimõistetu käitumist ja ka tema põhjendust, saab järeldada, et ta ei pea tähtsaks kehtestatud reeglitest ja normidest kinnipidamist. Z.K on tasumata võlanõudeid suurusjärgus 4447,69 eurot. Lisaks on Z.K risk sõltuvusainete tarvitamiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on 12-aastaselt alustanud kanepi tarvitamisega. Ka vangistuses, range režiimiga tingimustes, on ta kahel korral proovinud amfetamiini. Maakohus on põhjendatult hinnanud, et nimetatud asjaolud kujutavad endast kõrgendatud riski vabanemisel uute kuritegude toimepanemiseks. Süüdimõistetul ei ole vabanemisel teada kindlat töökohta. Seega on suur tõenäosus, et töökoha mittesaamisel ja/või sõltuvusainete tarvitamise jätkamisel, võib süüdimõistetu hakata rahalisi vahendeid hankima kuritegelikul teel. Selliseks kahtluseks annab alust süüdimõistetu varasemate kuritegude laad, motiivid ja korduvus. Ka vangla on hinnanud Z.K puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise riski kahe aasta jooksul kõrgeks, s.o 62 %. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et arvestades kõiki neid asjaolusid, on suur tõenäosus, et Z.K võib pärast vangistusest vabanemist panna toime uusi kuritegusid.
9.Süüdimõistetu poolt määruskaebuses esitatud väited nimetatud kahtlust ei kõrvalda ega lükka seda ümber.
10.Süüdimõistetu heidab määruskaebuses ette, et kohus ei ole temale karistusjärgse käitumiskontrolli määramisel võtnud arvesse kõiki teda iseloomustavaid asjaolusid, sh seda, et süüdimõistetu on kandnud suure osa karistusest avavanglas, käis vangistuse ajal tööl ja läbis sotsiaalprogramme. Kriminaalkolleegium möönab, et maakohus ei ole oma määruse põhjendustes nimetatud asjaolusid käsitlenud. Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.K on alates 04.04.2014. a kandnud karistust avavanglaosakonnas. Ta on töötanud vanglas majandustöödel ja alates 27.08.2014. a väljaspool vanglat XXX AS-is. Z.K on läbinud vanglas riigikeele A1 tasemeõppe on osalenud kohusetundlikult programmis Eluviisitreening. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtu. Kriminaalkolleegium leiab, et kõik nimetatud asjaolud iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt, kuid ei kaalu üles teisi asjaolusid, sh toime pandud kuritegude laadi, korduvust ja motiivi, süüdimõistetu varasemat käitumist, sh rikkumisi, tema hoiakuid ja ka riski sõltuvusainete tarvitamiseks, mida maakohus on pidanud kaalukaks uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel. Kriminaalkolleegium märgib siinkohal, et maakohus on määrusega kohaldanud Z.K suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 lg-s 3 sätestatud minimaalse tähtajaga ehk tähtajaga kuni 12 kuud. Seega saab järeldada, et maakohus on karistusjärgse käitumiskontrolli määramisel arvesse võtnud ka süüdimõistetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning pole pidanud vajalikuks määrata karistusjärgset käitumiskontrolli pikemaks ajaks kui seadusega ettenähtud miinimum. Tulenevalt KarS § 871 lg-st 3 võib karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määrata kuni kolm aastat.
11.Määruskaebuses on Z.K karistusjärgse käitumiskontrolli mittekohaldamise peamise põhjusena välja toonud asjaolu, et tal puudub Eestis elukoht ja ta soovib vabanemisel minna elama teise riiki, mis on aga käitumiskontrolli nõuete tõttu takistatud. Määruskaebuses esitatud väide, et süüdimõistetul puudub Eestis elukoht, ei vasta tema enda poolt kriminaalhooldajale avaldatule. Vangla iseloomustuses on Z.K vabanemisjärgse elukohana märgitud tema venna D.K. i elukoht Kohtla-Järvel. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud, et süüdimõistetul on vabanedes võimalik venna korterisse elama asuda ning D.K. on andnud selleks oma nõusoleku. Kriminaalkolleegium leiab, et isegi, kui süüdimõistetul käesoleval hetkel tõepoolest puuduks kindel elukoht, ei oleks see aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Üksnes elukoha puudumise tõttu KarS § 871 lg 1 kohaldamata jätmine oleks vastuolus selle sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Kohtuistungil on süüdimõistetu selgitanud, et soovib elama asuda Inglismaale, kus ta varem on poolteist aastat elanud ja kus tal on tekkinud sõbrad. Kriminaalkolleegium nõustub, et karistusjärgne käitumiskontroll piirab süüdimõistetu võimalusi asuda vabanemisel elama välisriiki. Käitumiskontrolli ajal on tal kohustus elada kindlaksmääratud elukohas ja Eestist lahkumiseks ning välismaal viibimiseks on vajalik kriminaalhooldusametniku nõusolek. Kriminaalkolleegium märgib aga, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole mõjutusvahend, mille rakendamine sõltuks ainuüksi kinnipeetava tahtest või soovidest. Mõjutusvahendi eesmärk on hõlbustada taasühiskonnastumist ning suurendada ühiskonna turvalisust, pakkudes kinnipidamisasutusest vabastatud isikule tuge ja abi oma elu korraldamisel ning positiivsete kavatsuste realiseerimisel.
Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades Z.K puhul esinevat riski vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks, vajab ta vabaduses täiendavat abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet kuritegude toimepanemise vältimiseks. Z.K puhul on täidetud KarS § 871 lg-s 1 sätestatud eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Seega on maakohtu määrus põhjendatud ja puudub alus selle tühistamiseks.
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
13.Ringkonnakohus pöörab tähelepanu, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule (KarS § 871 lg 4). KarS § 3314 kohaselt kontrollnõuete või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.