Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna B.J rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. B.J tunnistati Viru Maakohtu 22.01.2015 kohtuotsusega KarS § 329, § 331 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru 1(4)

Maakohtu 26.11.2012 otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Viru Maakohtu 22.05.2015 määrusega B.J on ennetähtaegselt vabastatud ülalnimetatud ärakandmata karistuse osa kandmisest katseajaga kuni 24.07.2016. Katseajal ta pidi täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Peale seda KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 alusel on talle määratud kohustused: 1)katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2)katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3)asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4)mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5)osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus B.J talle kohtu poolt määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 27.08.2015.a. kell 13:50 tuli B.J registreerimisele Jõhvi esindusse . Registreerimise käigus esitas ta väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas 21.08.2015.a. nr: 2440,15,005263. Väärteomenetluse lõpetamise määrusest väärteoasjas 21.08.2015.a. nr: 2440,15,005263 selgub, et B.J juhtis 20.07.2015.a. kell 1:30 Tallinn- Narva mnt. 160 kilomeetril mootorsõidukit joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Uuringuakti nr. 1773T kohaselt oli B.J võetud proovist tuvastatud fentanüüli, amfetamiini, zopiklooni ja nordasepaami. Oma taolise käitumisega rikkus B.J KarS § 75 lg 2 p 2 -1 järgi määratud kohustust mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 08.09.2015.a. tuli B.J registreerimisele alkoholilõhnadega. Tal tuvastati alkomeetriga Alcotector 2WAT-892 alkoholijoove 0,503 mg/l. Oma taolise käitumisega rikkus B.J KarS § 75 lg 2 p 2 järgi määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 20.07.2015.a. kirjutas B.J seletuses, et 18.07.2015.a. sõitis ta Tartusse kontserdile. Kohtas seal isikuid, kes tarvitasid amfetamiini ning tarvitas ka ühe korra. Leiab, et saab abi tulemaks toime narkosõltuvusega anonüümsete narkomaanide tugigrupis. 27.08.2015.a. seletuses kirjutas B.J, et tarvitas narkootilist ainet ~16-17.juulil 2015.aastal, autot asus juhtima 20.07.2015.a. B.J mõistab, et ta rikkus kohustust- mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. B.J palub kohtul võimalust jätkata eluga vabaduses järgides kainet eluviisi. 08.09.2015.a. registreerimisel kirjutas B.J seletuses, et 07.09.2015.a. õhtul kell 09.00, et leppida ära endise elukaaslasega, kutsus viimase suvilasse, kus nad praadisid liha ja jõid 3 (kolm) liitrit alkohoolset jooki, džinni. B.J on teadlik katseaja algusest, et talle on määratud kohustus- mitte tarvitada alkoholi. 12.06.2015 toimunud esmakohtumisel B.J-ile selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti üle lisakohustuste tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega. B.J kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 2(4)

12.06.2015.a.registreeris B.J Eesti Töötukassas ning on jätkanud antud asutuse kaudu töökoha otsingutega. Vestluste käigus on B.J-iga katseaja algusest räägitud narkorehabilitatsioonile asumisest. B.J on vastanud, et tuleb oma sõltuvusega ise toime. 08.09.2015.a. olles registreerimisel, peale alkoholijoobe kontrolli selgitas B.J , et ei taha kinnipidamiskohta, läheb parem narkorehabilitatsioonile. Peale seda kui B.J lahkus registreerimiselt pöördusid vastuvõtule B.J vanemad, kes selgitasid, et B.J oli neile helistanud pretensiooniga, nagu oleks vanemad teavitanud kriminaalhooldusametnikku tema alkoholi tarvitamisest. Sisuliseks põhjuseks oli samas asjaolu, et B.J ilmus 08.09.2015.a. registreerimisele alkoholilõhnadega. B.J sissetulekuks on töötu staatusest tulenevad toetused. 08.09.2015.a. registreerimisel selgitas B.J, et tema igapäevane väljaminek on 100 EUR või rohkem. Seega B.J sissetulekud ei ole tasakaalus tema kulutustega. B.J vabanes tingimisi enne tähtaega kinnipidamiskohast, teades täpselt, milliseid katseaja tingimusi tal tuleb täita. Kontrollnõudeid ja kohustusi selgitati esmalt kohtuistungil, mille alusel ta vabastati, seejärel selgitati kontrollnõudeid ja kohustusi registreerimistel. B.J rikkus teadlikult katseaja nõudeid. Seda kinnitab väga ilmekalt asjaolu, et B.J vabanes kinnipidamiskohast 09.06.2015.a., oma esimese kohustuse rikkumise pani ta toime 20.07.2015.a., s.o. poolteist kuud peale katseaja algust. Samuti fakt, et 07.09.2015.a., eelnevalt teades registreerimise kohustusest 08.09.2015.a., tarvitas B.J sellele vaatamata alkoholi. Juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 76 lg 7 kriminaalhooldaja tegi ettepaneku B.J-ile määratud ja ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde ja palus kohaldada B.J suhtes tõkendina vahistamine. Prokurör toetas kriminaalhooldusametniku arvamust. Teatas, et 10.09.2015 esitati B.J-ile uus kahtlustus kriminaalasjas nr 15244001072 KarS § 424 ja § 200 lg 2 p 4 järgi. B.J tunnistas erakorralises ettekandes loetletud rikkumised. Avaldas, et vangistamine teda ei aita, vaid tema vajab sõltuvusravi, kuna ei saa üksi hakkama sõltuvusprobleemidega ning kavatseb minna ravile rehabilitatsioonikeskusesse. Peale vangistusest tingimisi vabastamist töötas umbes kuu aega, siis öeldi, et tööd enam ei ole. Väidab, et oli ametlik tööleping, kuid kriminaalhooldusametnikule pole seda esitatud. Praegu on sissetulekuallikaks vaid toetus töötukassast.

KOHTU SEISUKOHT

Tutvunud toimiku materjalidega, süüdimõistetu, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri seisukohtadega, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 3(4)

KarS § 76 lg 7 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldus B.J suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. B.J ei täida KarS § 75 lg 1 p 2 ja 2-1 alusel talle pandud kohtu poolt määratud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 21.08.2015 väärteomenetluse lõpetamise määrusest väärteoasjas nr 2440,15,005263 tuleneb, et B.J tuvastati 20.07.2015 narkojoove. 08.09.2015 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et B.J tuvastati 08.09.2015 valjahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,503 mg/l. Katseajal keelatud sõltuvusainete tarvitamise jätkamine näitab, et B.J ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning B.J tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. Kohus ei pea otstarbekaks B.J täiendavate kohustuste määramist või käitumiskontrolli tähtaja pikendamist, sest ta ei suuda täita määratud kohustusi ning KarS § 76 lg 7 alusel tuleb B.J-ile mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. B.J kandis vangistust ajavahemikul 24.05.2012 – 9.06.2015 (3 aastat 15 päeva). Seega ärakandmata osa on 1 aasta 15 päeva vangistust. Vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 2 täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. B.J vabanes karistuse kandmiselt 9.06.2015 ning juba 21.08.2015 pani toime oma esimese rikkumise. Järgmise rikkumise pani toime 2 nädala möödumisel. Arvestades B.J senist käitumist (mh uue kuriteo toimepanemine) ja suhtumist kohustuste täitmisesse pole välistatud tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemine. On vähetõenäoline, et B.J vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele hoidudes seega kohtuotsuse täitmisest, millest tulenevalt kohus peab otstarbekaks kohaldad tema suhtes vahistamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.