1-14-7191/31 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused R.D suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 ps 2 sätestatud eelnevat karistust. Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsusega tunnistati R.D süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 10 kuud. R.D suhtes kohaldatud tõkend jäeti muutmata ja tema karistusaja alguses loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Nimetatud kohtuotsuse alusel asus R.D vanglasse karistust kandma. Karistuse kandmise ajal tunnistati R.D süüdi Harju Maakohtu 09.10.2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. Kuna R.D oli kuriteod toime pannud enne Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsust, mõisteti talle liitkaristus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel. Mõistetud karistus loeti kaetuks raskema, s.o Tartu Maakohtu 21.11.2012. a otsusega mõistetud karistusega. Eeltoodust tulenevalt kannab R.D käesoleval ajal liitkaristuse tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seejuures kannab R.D karistust tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine. Röövimise toimepanemise eest on R.D-le mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul R.D suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust, lisaks on R.D suhtes tulnud kohaldada psühhiaatrilist sundravi. R.D on varasemalt toime pannud ka eriliigilisi kuritegusid – korduvalt röövimisi ja varguseid, aga ka võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja süüteo tulemusena saadud vara hoidmise. Käesoleval ajal kannab R.D karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest – vargused ja grupis toimepandud röövimine. Kohus, hinnates R.D varasemat elukäiku, leiab, et R.D on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. R.D on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena. Vaatamata möödunud ajale ja vanemaks saamise faktile, ei ole aga R.D õigusvastane tegutsemisviis muutunud - R.D paneb jätkuvalt toime varavastaseid kuritegusid, aga ka vägivallaga seonduvaid süütegusid. R.D on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral ja vangistuses viibib R.D neljandat korda. Seega on võimalik järeldada, et R.D-le on õigusvastane käitumine eluviisiks, millest ei ole ta varasemalt soovinud loobuda ega kavatse seda muuta ka pärast käesoleva karistuse ärakandmist. Seda on kinnitanud R.D asja arutamiseks määratud kohtuistungil, selgitades, et ta ei ole kunagi kaalunud senise eluviisi muutmist ja vanglast vabanedes jätkab ta uute kuritegude toimepanemist (kas Eestis või mujal). Võttes arvesse R.D selgitusi ja tema varasemat elukäiku, järeldub, et R.D-le ei ole senini mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju. Sealjuures on R.D-le korduvalt antud võimalust kanda karistust ka vabaduses, aga üritatud tema käitumist mõjutada ka reaalsete vangistuste kohaldamisega. Samuti puudub igasugune alus arvata, et R.D-le oleks senini kantud karistus (vabaneb 04.11.2015. a) avaldanud vajalikku mõju, kuna see ei ole mõjutanud R.D arusaamu, mõtlemist ja sellest tingitud käitumisviisi. R.D jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega ning ta on sellise eluviisiga rahul ja ei kavatsegi seda edasiselt muuta. Kohtu hinnangul on R.D-st lähtuv oht uute varavastaste kuritegude ja vägivallakuritegude toimepanemiseks suur. Kohtu hinnangul on R.D puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus. R.D on selgitanud, et ta on juba 13 aastat süstiv narkomaan ja karistuse kandmiselt vabanemise korral kavatseb ta jätkata fentanüüli süstimist. Kuna R.D on kinnitanud kavatsust jätkata narkootikumide tarvitamist vabaduses ja peab narkootikumide tarvitamist loomulikuks osaks oma elus, püsib suur oht, et R.D jätkab varavastaste kuritegude toimepanemist, eesmärgiga saada narkootikumide tarvitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seda tõenäosust on jaatanud ka R.D ise, selgitades, et kui vaja, siis jätkab ka varastamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on aga R.D suuteline kasutama teiste isikute suhtes ka vägivalda (ja seda kinnitab tema varasemad kuriteod). Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et R.D on kohustatud oma tervisliku seisundi tõttu tarvitama ravimeid (vastasel juhul võib tekkida psühhoos ja ta vajab psühhiaatrilist abi). Ravimeid (mis ei sobi narkootikumidega) tarvitab ta vahelduva eduga ja pigem jätab ravimid võtmata, kui jätab narkootikumide tarvitamise. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et R.D puhul ei ole maandatud riskid, mis tulenevad tema pikaajalisest tugevate narkootikumide tarvitamise harjumusest, mis on kujunenud sõltuvuseks.

3.3.Vangla esitatud materjalide kohaselt puudub R.D vabanemisel kindel elukoht. R.D selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna Norra koos elukaaslasega, kes äsja karistuse kandmiselt vabanes. Seda, kuhu ta täpsemalt Norras läheb, ta ei avalda. Sellest tulenevalt ei olnud kohtul võimalik elukoha olemasolu kontrollida, mistõttu ei pea kohus usutavaks, et R.D on tegelikkuses Norra minemise kavatsus. R.D rahvastikuregistrijärgne elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, kus käesolevalt elab R.D ema koos abikaasa ja kahe lapsega. R.D ema juurde elama asumine on aga välistatud, kuna R.D ja tema ema abikaasa vahel esines varasemalt pidevalt konflikte ja ka vägivallajuhtumeid. xxxxxx vald ei soovi R.D-le tema vabanemise korral anda sotsiaaleluruumi, kuna R.D on varasemalt rikkunud sotsiaaleluruumi kasutamise tingimusi. xxxxxx vald on nõus tasuma R.D eest teatud ajaperioodi varjupaigateenust. R.D on selgitanud kohtule, et hooldekodusse ega ka varjupaika ta ei ole nõus elama asuma. R.D tugiisik on teinud ettepaneku koostada rehabilitatsiooniplaan, kuna R.D ei saa iseseisvalt hakkama ja vajab toetatud elamise teenust koos tugiisikuga. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse näol võimalik R.D-le tagada abi edasise elu korraldamiseks, sealhulgas kindla elukoha ja vajalike teenuste leidmise osas. Lisaks ei ole R.D vabanemise korral toetavaid õiguskuulekaid lähedasi, kelle igakülgne toetus võimaldaks R.D paremini resotsialiseeruda. R.D ise on selgitanud, et tema tutvusringkonnas on kõik kriminaalkorras karistatud isikud ja pereliikmetega ta ei suhtle. Samuti ei ole R.D tagatud ka kindalt töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Kohus peab R.D väljavaateid töö leidmiseks vähesteks tema puuduliku hariduse, tööoskuste ja – kogemuste tõttu ning seda vaatamata sellele, et R.D omab lühiajalist töökogemust keevitajana. Tartu Vangla andmetel on R.D rahalisi nõudeid 3516,72 eurot ja vabanemisfondis 204,74 eurot. 4 Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et R.D suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades R.D varasemat elukäiku, kuriteo asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja R.D isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole R.D käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on R.D-le mõistetud karistus avaldanud vajalikku mõju ja temast lähtuv oht ühiskonnale maandatud. Selleks, et maksimaalselt maandada R.D-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärgil) ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik R.D suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.