Kohtulahend

vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 24.07.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava G.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta G.A ennetähtaegset vabastamist, kuna süüdimõistetu ei ole ka range järelevalve tingimustes suutnud järgida kehtestatud korda ja on toime pannud mitmeid rikkumisi, muuhulgas ka vägivallateo kaaskinnipeetava suhtes. Varasemad kriminaalhooldused ei ole olnud tulemuslikud. G.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on G.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. G.A on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused G.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et probleemne käitumine ilmnes G.A juba enne kooliminekut ning aja jooksul probleemid süvenesid. G.A käitumine on läbi aastate olnud manipuleeriv, ta on kergesti ärrituv, mis on endaga kaasa toonud enesevalitsuse kaotamise ja agressiivse käitumise. Probleeme on esinenud ka alkoholi liigtarvitamisega. Karistusandmete väljavõttest nähtub, et G.A on varasemalt süüdi mõistetud röövimiste, sissetungiga varguste, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise ja süüteo tulemusena saadud vara hoidmise eest. Kriminaalhooldusele on teda määratud kahel korral, millest esimene ebaõnnestus seoses uue kuriteo sooritamisega ning teisel korral ei olnud võimalik kriminaalhooldust teostada, sest G.A viibis kogu katseaja kestel teise kohtuotsuse alusel vangistuses. Ka karistuse kandmise ajal ei ole G.A käitumine oluliselt paranenud, tal on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, s.h mitmeid kaaskinnipeetavate ründamise ja keelatud esemete hoidmise eest. Lisaks on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid Tartu Vangla 14.02.2014.a käskkirjaga nr 6-1/174. Vangla peab G.A kõrgohtlikuks. Väidetavalt on G.A püstitanud endale tulevikuks seaduskuulekad eesmärgid- leida töö, elada pereelu. Samas tema käitumine vangistuses ei näita valmisolekut seaduskuulekaks eluks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt puudub G.A vabanemise järgselt elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on G.A elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, kus elab tema ema koos oma perega. Telefonivestluses kriminaalhooldajaga kinnitasid nii kinnipeetava ema kui ka vanaema, et G.A vabanemise korral ei ole neil võimalik talle elamispinda pakkuda. Ka xxxxxx valla sotsiaalosakonna juhataja sõnul G.A linnalt sotsiaalruumi ei saa, põhjendades seda asjaoluga, et varasemalt onxxxxxxx linn korra G.A-le sotsiaaleluruumi

2 (3)

eraldanud, kuid G.A rikkus korduvalt sotsiaaleluruumi kasutamise nõudeid. G.A selgitas istungil et võimalik tööandja on lubanud teda elamispinnaga kindlustada, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt korteri omanik selleks nõusolekut ei anna. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et G.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on seaduskuulekas käitumine ka range järelevalve tingimustes ning mida toob kaasa kehtestatud nõuete rikkumine. Vangistuse jooksul korduvalt raskeid rikkumis toime pannud isik ei ole ilmselt vastavaid järeldusi teinud ja kohtul puudub veendumus, et karistus oleks eesmärgi täitnud. Lisaks puudub G.A elukoht, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.